Vaskuliit on veresoonte seinte põletik. Immuunsüsteem hakkab mingil põhjusel ründama terveid veresooni: nende sein tursub, valendik aheneb ja veri ei pääse kudedesse nii hästi kui varem (NHS). Vaskuliit võib piirduda ainult nahaga, kuid mõne vormi korral kahjustuvad ka neerud, kopsud, silmad või närvid. Sellepärast tasub nahal tekkinud lillakad täpid ja haavandid arstile näidata ka siis, kui enesetunne on veel hea.
Mis on vaskuliit?
Vaskuliit ei ole üks haigus, vaid haiguste rühm. Arstid liigitavad vaskuliite selle järgi, kui suured veresooned on põletikus:
- Suurte veresoonte vaskuliit: haarab peamiselt suuri artereid, näiteks aordi ja selle suuri harusid. Sellesse rühma kuulub hiidrakuline arteriit ehk oimuarteriit, mis tabab üle 50-aastaseid ja võib ilma õigeaegse ravita põhjustada nägemise kaotuse või insuldi (NHS).
- Keskmise suurusega veresoonte vaskuliit: kahjustab näiteks südame pärgartereid, soolestiku ja neerude artereid.
- Väikeste veresoonte vaskuliit: haarab peeneid veresooni ja kapillaare. Just see vorm avaldub kõige sagedamini nahal. Lastel esineb sagedamini IgA vaskuliit ehk Schönleini-Henochi purpur (NHS).
Dermatoloogi juurde jõuab enamasti naha väikeste veresoonte vaskuliit. Selle puhul on põletik naha pindmistes veresoontes ning sageli piirdubki haigus nahaga (DermNet).
Põhjused ja riskitegurid
Sageli jääb vaskuliidi põhjus selgusetuks. Teadaolevad vallandajad on järgmised (NHS, DermNet):
- Infektsioonid: B- ja C-hepatiit, streptokokkinfektsioon ning muud viirus- või bakteriaalsed infektsioonid. Laste IgA vaskuliit tekib arvatavasti pärast mõnda infektsiooni.
- Reaktsioon tablettidele või muule ravile: lööve tekib sageli 7–10 päeva pärast uue ravi alustamist (DermNet). Kui põhjus on selles, tuleb sellest ravist edaspidi loobuda. Mida täpselt vältida, ütleb arst.
- Autoimmuunhaigused: näiteks reumatoidartriit, süsteemne erütematoosluupus ja dermatomüosiit.
- Verehaigused ja vähk: verevähk ja teised hematoloogilised haigused. Naha vaskuliidi taustal leitakse vähki siiski harva, alla 5% juhtudest (DermNet).
Lööve tekib eelkõige säärtele, sest seal on vereringe aeglasem. Seda soodustavad pikk seismine, veenilaiendid ja külm (DermNet).




Sümptomid
Kuna vaskuliit võib haarata eri elundeid, on sümptomid väga erinevad. Üldised tunnused on:
- palavik;
- peavalu;
- väsimus ja jõuetus;
- kaalulangus;
- valud lihastes ja liigestes.
Lisaks annab vaskuliit märku selle järgi, milline kehaosa on haaratud (NHS, DermNet):
- Nahk: punakaslillad täpid ja laigud, mis on katsudes kergelt kõrgendatud ega kahvatu vajutades (arstid nimetavad seda palpeeritavaks purpuriks). Lisaks võivad tekkida täppverevalumid (petehhiad), nahaalused verevalumid, sõlmed, verised villid ja haavandid. Kolded võivad sügeleda, kõrvetada ja valutada ning sääred tursuda (DermNet).
- Liigesed: valu ja turse, eriti põlvedes ja pahkluudes.
- Seedetrakt: kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus, veri väljaheites.
- Silmad: valu, punetus, kahelinägemine või nägemise halvenemine.
- Kopsud: köha, õhupuudus, mõnikord veriköha.
- Närvid: surin, tuimus või nõrkus kätes ja jalgades.
- Neerud: kõige raskemad tüsistused, näiteks neerukahjustus, tekivad süsteemse vaskuliidi korral (DermNet). Märgiks võib olla veri uriinis (NHS), seepärast kontrollitakse uriini ka siis, kui kaebusi ei ole.
Naha väikeste veresoonte vaskuliidi lööve taandub tavaliselt 2–3 nädalaga, kuid uued kolded võivad nädalate või kuude jooksul korduda. Paranenud kohta võib mõneks ajaks jääda oranžikaspruun laik (DermNet).
Millal pöörduda arsti poole?
Helistage kohe 112, kui lööve klaasiga vajutades ei kahvatu ja samal ajal on kõrge palavik või te tunnete end väga halvasti. See võib olla raske infektsiooni, näiteks ajukelmepõletiku märk (NHS). Kiirabi on vaja ka siis, kui tekib äkki tugev õhupuudus, veriköha või järsk nägemise kadu.
Pöörduge samal päeval perearsti poole või helistage perearsti nõuandeliinile 1220, kui:
- nahale on tekkinud klaasiga vajutades mittekahvatuv lööve, kuigi enesetunne on hea (NHS);
- lisaks löövele on tugev kõhuvalu, veri uriinis või väljaheites, uued tursed või liigesevalud;
- üle 50-aastasel tekib uus tugev peavalu oimupiirkonnas või valu närimisel. Kui sellele lisandub kahelinägemine või nägemise halvenemine, pöörduge kohe EMO-sse (NHS).
Kui lööve on pärast mõnda päeva endiselt nahal, kordub või tekivad haavandid, on mõistlik lasta seda hinnata dermatoloogil. iDerma dermatoloogid aitavad hinnata, kas nahamuutused võivad viidata vaskuliidile, ja otsustada, milliseid uuringuid on vaja. Veebikonsultatsioonil saadate fotod ja kirjelduse ning vastuse saate tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul). Kui on vaja vereanalüüse või nahaproovi, ütleb arst, kuhu ja milliste uuringute tegemiseks pöörduda.
Diagnoosimine
Vaskuliidi kahtlus tekib tavaliselt kaebuste ja läbivaatuse põhjal. Haiguse põhjuse selgitamiseks ja selleks, et teada saada, kas haaratud on ka siseelundid, tehakse lisauuringuid:
- Uriinianalüüs: otsitakse uriinist valku ja verd, mis viitavad neerude haaratusele (DermNet).
- Vereanalüüsid: vererakkude arv, maksa- ja neerufunktsioon, põletikunäitajad ning vajaduse korral autoantikehad ja hepatiidi testid (DermNet).
- Nahabiopsia: väike nahaproov võetakse värskest, 24–48 tunni vanusest koldest, sest siis on põletik veresoone seinas kõige paremini näha (DermNet).
- Piltdiagnostika: kopsukaebuste korral rindkere röntgenülesvõte (DermNet), suuremate veresoonte uurimiseks näiteks angiograafia.
Uuringute käigus eristab arst vaskuliiti teistest sarnastest naha ja veresoonte muutustest, näiteks sõlmelisest erüteemist, mis avaldub samuti valulike punakate sõlmedena säärtel.
IgA vaskuliiti põdenud lapse puhul kontrollitakse 6–12 kuu jooksul korduvalt uriini ja vererõhku, sest väikesel osal lastest võib jääda püsiv neerukahjustus (NHS).
Ravi
Ravi sõltub sellest, mis vaskuliidi vallandas, millised veresooned on haaratud ja kui raske on põletik. Raviplaani koostab arst iga patsiendi jaoks eraldi.
- Põhjuse kõrvaldamine: kui vaskuliidi vallandas mõni tablett või muu ravi, lõpetatakse see arsti otsusel. Kui taustal on infektsioon, ravitakse seda.
- Kerge naha vaskuliit: esmase kerge haigushoo korral piisab sageli puhkusest, jalgade kõrgemale tõstmisest ja kompressioonsukkadest. Füüsiline koormus võib esile kutsuda uusi koldeid (DermNet). Valu, kuivuse ja sügeluse leevendamiseks soovitab arst sobivad vahendid, haavandid kaetakse sidemega.
- Raske, korduv või siseelundeid haarav vaskuliit: vaja võib minna põletikku pärssivat ja immuunsüsteemi tasakaalustavat ravi. Seda määrab ja jälgib eriarst, sageli reumatoloog või nefroloog.
- IgA vaskuliit lastel: paraneb sageli ilma eriravita mõne nädalaga. Haiglaravi võib vaja minna siis, kui on haaratud neerud (NHS).
Hooldus ja ennetamine
Vaskuliiti ei saa alati ära hoida, kuid ägenemisi saab vähendada:
- puhake ägenemise ajal rohkem, tõstke jalad kõrgemale ja vältige pikka seismist;
- kandke arsti soovitusel kompressioonsukki;
- hoidke haavandeid puhtana ja kaetuna, et vältida infektsiooni;
- kui vaskuliidi põhjustas mõni ravi või toode, öelge sellest igal arstivisiidil ja vältige seda ka edaspidi (DermNet);
- käige kokkulepitud kontrollis ka siis, kui nahk on paranenud: uriini ja vererõhu jälgimine aitab neerukahjustuse varakult avastada.
Mida teha, kui kahtlustate vaskuliiti?
- Tehke klaasitest: vajutage läbipaistev klaas vastu löövet. Kui laigud ei kahvatu ja te tunnete end väga halvasti või on kõrge palavik, helistage 112.
- Pildistage lööve päevavalguses nii eemalt kui ka lähedalt ning pange kirja, millal see tekkis, kas eelnevatel nädalatel oli infektsioon ja kas alustasite mõnda uut ravi.
- Laske nahka hinnata: pöörduge perearsti poole või saatke fotod iDerma dermatoloogile. Arst ütleb, kas lööve sobib vaskuliidiga ja milliseid analüüse on vaja.






