NahahaigusedAtoopiline dermatiit (atoopiline ekseem): sümptomid, põhjused ja ravi

Atoopiline dermatiit (atoopiline ekseem): sümptomid, põhjused ja ravi

Atoopilise dermatiidi punetav, ketendav ja põletikuline nahk küünarvarrel ja randmel

Atoopiline dermatiit (ka atoopiline ekseem) on krooniline põletikuline nahahaigus, mille peamised tunnused on tugev sügelus, kuiv nahk ja korduvad ägenemised. Enamasti algab see imiku- või väikelapseeas, kuid võib jätkuda ka täiskasvanuna või alles siis avalduda. Atoopiline dermatiit ei ole nakkav, ent see võib tugevalt mõjutada igapäevaelu: segada und, tööd, õppimist, trenni ja meeleolu.

Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku andmetel põeb atoopilist dermatiiti maailmas kuni viiendik lastest ja noorukitest ning umbes kümnendik täiskasvanutest. Osal lastest leevenevad vaevused vanusega, teistel kordub haigus kogu elu ning rahulikud perioodid vahelduvad ägenemistega.

Mis on atoopiline dermatiit?

Atoopilise dermatiidi korral on naha kaitsebarjäär nõrgem ja immuunsüsteem tundlikum kui tavaliselt. Nahk kaotab rohkem vett, muutub kuivaks, tundlikuks, kergesti punetavaks ja sügelevaks ning ärritajad ja allergeenid pääsevad sellest kergemini läbi. Sügelus paneb kratsima, kratsimine kahjustab nahka veelgi ja põletik süveneb. Nii tekib sügeluse ja kratsimise nõiaring.

Atoopiline dermatiit esineb sageli koos teiste atoopiliste haigustega, nagu astma ja allergiline nohu. Lööbe paiknemine muutub vanusega, nagu on kirjeldatud allpool sümptomite juures.

Põhjused ja riskitegurid

Atoopiline dermatiit tekib mitme teguri koosmõjul. Aluseks on enamasti pärilik eelsoodumus ja immuunsüsteemi eripärad, ägenemisi vallandab aga sageli keskkond.

  • Pärilik eelsoodumus: kui perekonnas on atoopilist dermatiiti, astmat või allergilist nohu, on haigestumise risk suurem. Eesti Arstis avaldatud ülevaate järgi esineb umbes 70%-l atoopilise dermatiidiga patsientidest atoopiat ka perekonnas. Osal inimestel on geenimuutus, mille tõttu on nahas vähem barjääri koos hoidvat valku ning nahk laseb niiskust kergemini välja.
  • Keskkond: kuiv õhk, järsud temperatuurimuutused, higi, villased või karedad riided, tugevad pesuvahendid, lõhnastatud kosmeetika, tolm, kodutolmulestad, loomakarvad ja õietolm võivad ägenemise vallandada või seda süvendada. Sama ülevaate järgi on haigus Põhjamaades sagedasem ja sümptomid kipuvad külma ilmaga süvenema.
  • Naha mikrobioom ja infektsioonid: kahjustatud nahale kogunevad kergemini mikroobid. Eesti Arsti ülevaate järgi on ligi 90%-l haigetest nahal kuldne stafülokokk (Staphylococcus aureus), mis võivad põletikku süvendada ja põhjustada nahainfektsioone.
  • Immuunsüsteemi eripärad: tundlikum immuunsüsteem reageerib tavalistele ärritajatele kui ohule, mistõttu nahas areneb põletik kergemini.
  • Eluviis ja emotsionaalne pinge: stress, unepuudus, tugev füüsiline koormus palava ilmaga, sobimatu nahahooldus ja sage kokkupuude ärritajatega tööl (näiteks koristamine, juuksuritöö, toiduainetööstus) suurendavad ägenemise tõenäosust.
  • Toit: eriti varases lapseeas võivad mõned toiduained osal patsientidel vaevusi vallandada. Kliinikumi järgi on toiduallergeenid lööbe vallandajaks vähesel osal patsientidest (10–30%), peamiselt keskmise ja raske haigusega imikutel ja väikelastel. Toitu tohib piirata alles siis, kui spetsialist on seose kinnitanud.

Sümptomid

Atoopilise dermatiidi tunnused ja nende tugevus võivad aja jooksul muutuda. Kõige sagedasemad on:

  • Sügelus: sageli kõige tugevam öösel, segab und ja päevast toimetulekut.
  • Kuivus ja karedus: nahk ketendab ja võib lõheneda.
  • Punetus, lööve ja ärritus: ägenemise ajal tekivad aktiivse põletiku kolded.
  • Märgumine ja koorikud: tugevama ägenemise korral või infektsiooni lisandumisel.
  • Naha paksenemine ja jämedam nahamuster (lihhenisatsioon): kui sügelus ja kratsimine kestavad kaua.

Lööbe paiknemine sõltub vanusest. Imikutel on haaratud põsed, otsaesine, peanahk ja kehatüvi. Väikelastel paikneb lööve küünarlohkudes, põlveõndlates, kaelal, randmetel ja hüppeliigeste ümbruses. Täiskasvanutel on sagedamini haaratud nägu (eriti silmalaud), kael, käed ja rindkere ülaosa. Lööve võib tekkida ka mujal.

Eesti Arsti ülevaate järgi võivad lööbe taandudes jääda nahale heledamad või tumedamad laigud (hüpo- või hüperpigmentatsioon). Atoopilise dermatiidi kõrvaltunnuste hulka kuuluvad ka heledad, kergelt ketendavad laigud näol (pityriasis alba).

Atoopiline dermatiit lapse põlveõndlates: punetav, kuiv ja kratsitud nahkAtoopiline dermatiit küünarvarrel: kuiv, ketendav ja punetav nahk, mida inimene kratsibAtoopiline dermatiit lapse küünarvarrel ja randmel: punetav, kuiv, kratsitud nahk

Millal pöörduda arsti poole?

Pöörduge perearsti või dermatoloogi poole või alustage veebikonsultatsiooni, kui:

  • sügelus on tugev ning segab und, keskendumist ja igapäevaseid tegemisi;
  • lööve levib kiiresti või tuleb kohe pärast ravi lõpetamist tagasi;
  • tavaline nahahooldus ei aita või olukord läheb aina halvemaks;
  • kahtlustate, et ägenemisi vallandab mõni kindel ärritaja või toiduaine, ja vajate plaani, kuidas seda kontrollida;
  • lööve tekib imikul või väga väikesel lapsel, samuti raseduse või imetamise ajal, kui hoolduse ja ravi valik vajab erilist tähelepanu.

Pöörduge samal päeval perearsti poole või helistage perearsti nõuandeliinile 1220, kui nahk näib nakatunud: tekivad villid, kollased koorikud, mädaga täpid või vedeliku eritus, nahk on valulik, paistes või soe, lööve süveneb järsku või teil on palavik. Sellised nähud võivad viidata naha bakteriaalsele või viirusinfektsioonile, mis vajab kiiret ravi. Kui inimese üldseisund on väga halb, helistage 112.

Diagnoosimine

Atoopiline dermatiit on kliiniline diagnoos. Arst tugineb haigusloole, kaebustele ja naha läbivaatusele: hindab lööbe iseloomu ja levikut, sügeluse tugevust, ägenemiste sagedust ning seda, kui palju haigus elu mõjutab. Abiks on rahvusvahelised diagnoosikriteeriumid, mille järgi hinnatakse näiteks sügelust, lööbe tüüpilist välimust ja paiknemist, kroonilist või korduvat kulgu ning atoopiat haigusloos.

Kui diagnoos on ebaselge või kahtlustatakse allergiat, aitavad lisauuringud eristada atoopilist dermatiiti kontaktdermatiidist, seborroilisest dermatiidist, psoriaasist, sügelistest ja teistest sügelevatest nahahaigustest. Allergeenide suhtes tekkinud tundlikkust saab kindlaks teha naha torketesti või vereanalüüsiga. Kliinikumi nahakliinik rõhutab, et allergeeni leidmine ei tähenda alati, et just see on lööbe vallandaja.

Väga kasulik on ka teie enda päevik: märkige üles ägenemise päevad, uued hooldustooted, pesuvahendid ja toidumuutused. Nii on lihtsam leida tegurid, mis vaevusi vallandavad.

iDerma dermatoloog hindab fotode ja kirjelduse põhjal teie nahka, aitab täpsustada diagnoosi ja haiguse raskust ning koostab hoolduse ja ravi kava. Dermatiidi veebikonsultatsioon sobib hästi ka siis, kui tahate kiiresti arutada uut ägenemist või kohandada senist hooldust.

Ravi

Atoopilise dermatiidi ravi on järjekindel ja mitmeastmeline. Eesmärk on taastada nahabarjäär, vähendada põletikku, saada sügelus kontrolli alla ning saavutada, et haigus ägeneks harvem.

  • Igapäevane nahahooldus: regulaarne kreemitamine on ravi alus. Valige lõhnatu, värvainevaba ja lihtsa koostisega rasvasem baaskreem. Kreemitage kogu keha iga päev ja alati pärast pesemist. Ida-Tallinna Keskhaigla juhend soovitab kreemitada 2–3 korda päevas; täiskasvanul kulub kreemi umbes 400 g nädalas.
  • Õrn pesemine: käige vannis või duši all lühikest aega (5–10 minutit) ja leiges vees, kasutage õrna lõhnatut pesuõli või pesukreemi ja vältige hõõrumist. Kuivatage nahk pehme rätikuga õrnalt tupsutades ja kandke kreem peale kohe, kui nahk on veel kergelt niiske.
  • Põletiku paikne ravi: ägenemise ajal määrab arst põletikuvastase ravikreemi või -salvi. Kasutage seda täpselt juhiste järgi ja kandke enne baaskreemi. Kui põletik taandub, võib arst soovitada kreemi edasi kasutada harvemini, ennetava ravina probleemsetel aladel, et rahulik periood kestaks kauem.
  • Märjad mähised: väga kuiva või tugevalt sügeleva naha korral võib arst soovitada ajutiselt niisutavat kreemi niiske sidemega katta. See aitab hoida nahas niiskust ja rahustab sügelust.
  • Sügeluse ohjamine: jahutavad kompressid, sage kreemitamine, lühikesed küüned, õhukesed puuvillased kindad öösel, hingavad riided ja stressiga toimetulek vähendavad kratsimist. Magage jahedas toas, sest jahedus vähendab sügelustunnet. Kui sügelus segab und, arutage arstiga, kuidas seda ägenemise ajal leevendada.
  • Infektsioonide ennetamine ja ravi: kui märkate valulikku punetust, märgumist, kollaseid koorikuid või halba lõhna, pöörduge arsti poole. Arst valib vajaduse korral sobiva paikse või süsteemse ravi.
  • Valgusravi ja muud eriarsti meetodid: mõõduka või raske haiguse ja sagedaste ägenemiste korral võib nahaarst soovitada valgusravi. Kõige raskematel juhtudel kaalutakse süsteemset põletikuvastast ravi, mida nahaarst määrab ja jälgib.
  • Töö ja sport: kui vaevusi süvendab sage kätepesu või kemikaalid, kandke kaitsekindaid ja kasutage õrnu lõhnatuid tooteid. Treenides valige hingavad riided, käige pärast trenni duši all ja kreemitage nahka kohe.

Kui tunnete, et vaevused ei allu või vajate laiemat raviplaani, aitab iDerma dermatoloogi veebikonsultatsioon kiiresti täpsustada diagnoosi, hinnata haiguse raskust ning koostada teile sobiva hoolduse ja ravi kava.

Hooldus ja ennetamine

Igapäevased harjumused on parim viis ägenemisi harvendada:

  • Nahabarjääri eest hoolitsemine: kreemitage nahka iga päev ja alati pärast pesemist. Kandke kreemi ka „tervetele“ aladele, sest see aitab ennetada uut löövet.
  • Ärritajate vältimine: valige lõhnatud hügieeni- ja pesuvahendid ning kasutage pesumasinas lisaloputust. Vältige villa ja karedaid kangaid, eelistage puuvillast pesu ja värvimata riideid.
  • Kodu õhk ja tolm: keskküttega korteris hoidke õhuniiskus kütteperioodil umbes 40% juures, vajaduse korral kasutage õhuniisutajat. Tuulutage ruume ja koristage tolmu niiske lapiga. Kliinikum soovitab pesta voodipesu vähemalt 60-kraadises vees iga 10 päeva järel ja vältida voodis pehmeid mänguasju, mida ei saa pesta.
  • Temperatuur ja higi: ülekuumenemine ja higi ärritavad nahka. Riietuge kihiti, käige pärast koormust duši all ja kreemitage nahka.
  • Ujula, saun ja päike: pärast kloorivees ujumist loputage nahk puhta veega ja kreemitage kohe. Vannis ja basseinis viibige lühikest aega. Saunas pidage meeles, et liigne kuumus ja higistamine vallandavad sageli ägenemise: loputage higi pärast maha ja kreemitage nahk. Mõõdukas päike on lubatud ja paljudele kasulik, kuid kasutage tundlikule nahale sobivat päikesekaitset.
  • Toitumine: põhjendamatud ja laiad toidupiirangud võivad kahjustada, eriti lapse puhul. Kui kahtlustate mõnda toiduainet, arutage seda arstiga. Kasulik on spetsialisti jälgimisel tehtav plaan, kus toiduaine jäetakse ajutiselt menüüst välja ja võetakse siis uuesti kasutusele.
  • Stress ja uni: piisav uni ja puhkus aitavad ägenemisi harvendada. Pingeliste perioodide üleelamisel võivad abiks olla hingamis- või lõdvestusharjutused.

Ida-Tallinna Keskhaigla juhendi järgi on paljudel vaevused suvel väiksemad ja ägenevad sügisel. Talvel kuivatab nahka veelgi külm õhk ja kütteperioodi kuiv toaõhk, seega tasub kreemitamist suurendada juba enne, kui nahk kuivama hakkab. Atoopiline dermatiit on krooniline, kuid hästi juhitav haigus. Kui lööve ei allu koduhooldusele, sügelus segab und või lapse nahk ei rahune, alustage iDerma veebikonsultatsiooni: laadite üles fotod, dermatoloog hindab teie nahka ja vastab tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul).

Foto: Eisfelder (de.wikipedia), CC BY-SA 3.0, via Wikimedia Commons.

Korduma kippuvad küsimused

Kas atoopiline dermatiit on nakkav?
Ei. Atoopiline dermatiit on mittenakkuslik krooniline nahahaigus, mille taga on pärilik eelsoodumus, nõrgem nahabarjäär ja immuunsüsteemi eripärad. Sellesse ei saa nakatuda ei puudutamisel ega ühiste esemete kaudu. Kui aga lööve muutub märguvaks, valulikuks või tekivad kollased koorikud, võib sellele lisanduda infektsioon, mis vajab arsti hinnangut.
Kas lapsed kasvavad atoopilisest dermatiidist välja?
Paljud küll. Kliinikumi andmetel taandub haigus 12. eluaastaks enam kui pooltel lastel. Ülejäänutel võib see jätkuda ka täiskasvanueas ning kuiv ja tundlik nahk jääb sageli alles ka siis, kui löövet enam ei ole. Hea igapäevane nahahooldus aitab vaevusi ohjata igas vanuses.
Mis on atoopiline marss?
Nii nimetatakse olukorda, kus lapsel lisandub atoopilisele dermatiidile aja jooksul mõni teine atoopiline haigus, näiteks astma, allergiline nohu või toiduallergia. Eesti Arstis avaldatud ülevaate järgi juhtub see enam kui pooltel lastel 13. eluaastaks. Mida varem ja raskemalt nahahaigus algab, seda tõenäolisem on kaasuv atoopia.
Kui tihti võib atoopilise dermatiidiga last vannitada?
Lühike leige vann või dušš iga päev või ülepäeviti sobib enamikule. Vannitamine ei tohiks kesta üle 5–10 minuti. Kasutage lõhnatut pesuõli või pesukreemi, kuivatage nahk pehme rätikuga tupsutades ja kandke baaskreem peale kohe, kui nahk on veel kergelt niiske. Kõige tähtsam on kreemitada nahka pärast iga pesemist.
Kuidas valida sobivat baaskreemi?
Sobivus on individuaalne, seega tuleb mõnikord proovida mitut toodet. Eelistage lõhnatuid, värvainevabu ja lihtsa koostisega kreeme. Kui kreem kipitab või on külm aastaaeg, sobib sageli paremini rasvasem salv. Väikelapsed taluvad sageli paremini glütserooli sisaldavaid kreeme ja neil tuleks vältida baaskreeme, mis sisaldavad pähkli-, kaera- või nisuvalke.
Kas atoopilise dermatiidiga last võib vaktsineerida?
Jah. Atoopilise dermatiidiga last võib vaktsineerida tavapärase skeemi järgi. Süstekoha nahk peaks olema lööbevaba. Kui teil on kahtlusi, arutage seda perearsti või pereõega.
Mida teha, kui öösel sügeleb väga tugevalt?
Hoidke magamistuba jahe, sest jahedus vähendab sügelust. Jahutage sügelevaid kohti lühidalt, kandke enne magamaminekut baaskreemi, kandke õhukesi puuvillaseid kindaid ja hoidke küüned lühikesed. Kui uni on sellest hoolimata pidevalt häiritud, pöörduge dermatoloogi poole: see on märk, et põletik vajab tõhusamat ravi.
Kas puhkus mere ääres aitab?
Paljudel küll. Puhkus mere ääres mõjub atoopilisele dermatiidile enamasti hästi ning mõõdukas päike võib põletikku leevendada. Vältige siiski päikesepõletust, loputage pärast merevees või basseinis ujumist nahk puhta veega ja kreemitage kohe.
Ikka veel ebakindel?

Dermatoloog koostab plaani just teie naha jaoks.

Mitte järjekordne apteegikreem — sertifitseeritud spetsialisti diagnoos ja isiklik raviplaan 24 tunni jooksul.

Alusta konsultatsiooni
Isiklik raviplaan
24 t
Diagnoos
Raviplaan
Retseptid
iDerma
Sertifitseeritud dermatoloog

Artikli autor

Anna Tunkeviča

Meditsiinilist sisu vaatas üle

Eleni Valiri(Dermatoloog)

Meie teised artiklid

Vöötohatise villikeste kobarad punetusega kaela ja õla piirkonnas

Vöötohatis (herpes zoster): sümptomid, põhjused ja ravi

Vöötohatis tekitab põletavat valu ja villilist löövet ühel kehapoolel. Lugege sümptomitest, haiguse kulust, nakkavusest, ravi alustamise ajast ja vaktsiinist.
Käeselja nahk ketendavate roosakate kõrgenenud naastudega, mis on iseloomulikud punasele lamelihenile.

Lame lihhen: lillakad sõlmekesed nahal, valged laigud suus ja küünte muutused

Lame lihhen (lichen planus) põhjustab sügelevaid lillakaid sõlmekesi randmetel ja pahkluudel ning valget võrgustikku suus. Vormid, diagnoos ja ravi.
Esiletõusev tüügastaoline seborroilise keratoosi kolle krobelise pinnaga nahal, mida hinnatakse kaugteel.

Seborroiline keratoos: tunnused, diagnoosimine ja eemaldamine

Seborroiline keratoos on healoomuline pruun nahamuutus. Lugege, kuidas eristada seda melanoomist ja aktiinilisest keratoosist ning millal seda eemaldada.
Kooruv, ketendav jalatalla ja varvastevahe nahk, mis on iseloomulik jalaseenele (tinea pedis)

Jalaseen (jalgade seenhaigus): kuidas ära tunda ja ravida

Kuidas jalaseen varvaste vahel ja tallal välja näeb, mille poolest see erineb ekseemist ja küüneseenest, kui kaua ravi kestab ja kuidas kordumist vältida.