Lame lihhen (ladina keeles lichen planus) on immuunvahendatud põletikuline haigus, mis haarab nahka, limaskesti, küüsi ja karvanääpsusid (Eesti Arst). Nahal tekivad väikesed läikivad, lameda pinnaga lillakaspunased sõlmekesed, suus valge pitsilaadne võrgustik. Haigus võib õhendada küüsi ja peanahal põhjustada püsivat juuste väljalangemist. Lame lihhen ei ole nakkus: see ei kandu inimeselt inimesele (NHS).
Mis on lame lihhen?
Lame lihhen esineb ligikaudu 1% inimestest. Haigestuda võib igas eas, kuid kõige sagedamini algab see 40–60 aasta vanuselt (Eesti Arst). Nahavormi puhul ei ole meeste ja naiste vahel erinevust, limaskestade haaratus esineb aga 60–75% juhtudest naistel.
Nimetus kirjeldab haiguse välimust: kreekakeelne „leichen“ viitab sarnasusele samblikega ja ladinakeelne „planus“ kollete lamedale pinnale. Lame lihhen ei ole sama mis krooniline lihtlihhen, mille puhul tekib kuude pikkuse kratsimise tagajärjel üks või mõni paksenenud nahapiirkond. Nende kahe erinevust kirjeldame allpool tabelis.
Haigus mõjutab elukvaliteeti rohkem, kui välimus lubaks arvata: Eesti Arstis avaldatud ülevaate järgi on 27% patsientidest depressioon ja 28% ärevushäire. Piinav sügelus segab und, suuvalu söömist ja suguelundite kahjustus intiimelu.
Kes haigestub ja miks?
Lame lihhen on T-rakkude vahendatud autoimmuunhaigus: organismi enda immuunrakud ründavad naha ja limaskestade pindmise kihi alumisi rakke. Täpne põhjus ei ole teada. Haigestumist soodustavad pärilik eelsoodumus ja mitmed vallandajad (Eesti Arst):
- Stress ja vaimne pinge.
- Viirusinfektsioonid: eelkõige C-hepatiit, samuti B-hepatiit, inimese papilloomiviirus, herpesviirus ning tuulerõugete ja vöötohatise viirus. C-hepatiidiga inimestel on risk haigestuda üle kahe korra suurem kui teistel.
- Mõned tabletid ja muu ravi võivad tekitada lameda lihheniga sarnase lööbe, mida nimetatakse lihhenoidseks lööbeks. Seepärast küsib arst alati, millist ravi olete viimastel kuudel alustanud.
- Kontaktallergia: suus võivad haigust vallandada metallist hambatäidised, näiteks amalgaam- ja kuldtäidised. Suu limaskesta haigust soodustavad ka suitsetamine ja alkohol.
- Naha vigastus: uued sõlmekesed tekivad sageli kriimustuse, operatsiooniarmi või muu vigastuse kohale. Seda nimetatakse Köbneri fenomeniks.
Lameda lihheni põdejatel esineb sagedamini ka teisi immuunvahendatud haigusi, näiteks kilpnäärmehaigusi, koldelist kiilaspäisust, haavandilist koliiti ja vitiliigot, samuti diabeeti ja ainevahetushäireid. D-vitamiini vaegust on seostatud suu limaskesta lameda lihheniga, teiste vormidega aga mitte (DermNet).
Kuidas lame lihhen nahal välja näeb?
Klassikalist löövet kirjeldatakse kuue P-tähega (ingliskeelsete sõnade järgi), mistõttu lamedat lihhenit nimetatakse ka 6P-haiguseks (Eesti Arst): pruritic (sügelev), purple (lillakaspunane), polygonal (hulknurkne), planar (lameda pinnaga), papules (sõlmekesed ehk paapulid) ja plaques (kokkusulanud kolded ehk naastud). Nahal tähendab see järgmist:
- Tihked, läikivad, lameda pinnaga sõlmekesed, mis võivad kokku sulada suuremateks naastudeks. Nende suurus ulatub nööpnõelapeast üle sentimeetrini (DermNet).
- Lillakaspunane värvus. Pruunil ja tumedal nahal on lööve raskemini märgatav (NHS).
- Peened valged jooned kollete pinnal, mida nimetatakse Wickhami striiadeks. Need on kõige paremini näha suurendusega.
- Sügelus, mis on sageli piinav. Kuni 20% patsientidest ei tunne lööbest siiski mingit vaevust.
- Tüüpilised kohad: randmete sisekülg, pahkluude esipind ja nimmepiirkond, kuid lööve võib tekkida kõikjale. Sõlmekesed paiknevad üksikult, rühmadena, joonena piki kriimustust või rõngakujuliselt.
- Jäljed: sõlmekeste taandudes jäävad nahale hallikaspruunid laigud, mis võivad tuhmuda aasta või kauem (DermNet). Need ei ole enam aktiivne haigus ega vaja ravi. Rohkem selliste laikude kohta saate lugeda artiklist hüperpigmentatsioonist.




Fotod on iDerma pildikogust: lillakad naastud kõrva ja oimu kõrval, küünte pikijooned ja õhenemine tumedal nahal, roosakaslillade sõlmekeste rühm randme siseküljel ning suu lameda lihheni valge pitsilaadne muster põse limaskestal.
Lameda lihheni vormid
Eesti Arstis avaldatud ülevaade eristab nelja põhivormi: silenaha, limaskestade, peanaha ja küünte lame lihhen. Need võivad esineda eraldi või koos. Lisaks on mitu harvemat nahavormi (Eesti Arst, DermNet):
- Klassikaline naha lame lihhen: ülal kirjeldatud sügelevad lillakad sõlmekesed.
- Hüpertroofiline lame lihhen: paksud, ketendavad ja väga sügelevad naastud, sageli säärtel. See vorm on naha lamerakk-kartsinoomi riskitegur: risk on umbes 0,4%.
- Rõngakujuline lame lihhen: lillakad rõngad heledama keskosaga, sageli suguelunditel ja nahavoltides (DermNet).
- Aktiiniline lame lihhen: tekib päikese käes olnud nahale. Esineb peamiselt Lähis-Ida, Ida-Aafrika või India päritolu noortel täiskasvanutel (DermNet).
- Pigmenteeruv lame lihhen (lichen planus pigmentosus): ebamäärase piiriga ovaalsed hallikaspruunid laigud näol, kaelal, kerel või jäsemetel, ilma eelneva põletikulise lööbeta (DermNet).
- Villiline lame lihhen: harvaesinev vorm, mille korral tekivad lööbekolletesse villid (DermNet).
- Lihhenoidne lööve tablettide või muu ravi kõrvaltoimena: sarnaneb lameda lihheniga. Taandub aeglaselt pärast seda, kui vallandanud ravi on arsti otsusel lõpetatud.
Suu, suguelundid, küüned ja peanahk
Suu. Suu limaskest on limaskestadest kõige sagedamini haaratud (Eesti Arst). DermNeti andmetel on suu haaratus umbes pooltel lameda lihheni põdejatest. Kõige sagedamini paiknevad kolded põskede siseküljel, harvem igemetel ja keelel. Tavaline muster on valutu valge pitsi- või sõnajalalaadne võrgustik. Igemed võivad muutuda punaseks ja kooruda või tekivad valulikud püsivad haavandid, mis teevad söömise, joomise ja hammaste pesemise ebamugavaks (DermNet). Suu lame lihhen kestab tavaliselt kauem kui naha oma, sageli mitu aastat (NHS).
Suguelundid. Ligikaudu pooltel suu lameda lihheniga patsientidest on haaratud ka suguelundite limaskest. Naistel paiknevad kolded häbememokkade siseküljel ja tupes, meestel peenisepeal. Häbemel tekkivad haavandid ja erosioonid armistuvad Eesti Arsti andmetel 95% tõenäosusega: võivad tekkida liited ja tupe ahenemine. Peenisel on risk eesnaha ahenemiseks. Selline vorm vajab eriarsti, sageli ka günekoloogi jälgimist.
Küüned. Küünte kahjustus esineb umbes 10%-l nahavormiga patsientidest, sagedamini sõrmeküüntel. Küüneplaat õheneb, tekivad pikijooned ja otsa lõhed, harvem küüs irdub küünealusest või küüne alla tekib murenev sarvmass. Küünte vorm allub ravile halvasti ja küüne kaotus võib olla püsiv. Seepärast on varane pöördumine oluline.
Peanahk ja juuksed. Peanahal ründab lame lihhen karvanääpsusid. Seda vormi nimetatakse lichen planopilaris: karvade ümber tekivad punakad või lillakad sõlmekesed ja ketendus, tavaliselt pealael, ning nääpsude kohale tekib arm. Juuste kadu on sellisel juhul pöördumatu, mistõttu tuleb ravi alustada kiiresti. Selle eriliik, eesmine fibroseeruv alopeetsia, viib juuksepiiri otsaesisel tahapoole ja hõrendab kulme (DermNet).
Kas lame lihhen on ohtlik?
Enamikul inimestel ei ole lame lihhen ohtlik: nahavorm taandub tavaliselt iseenesest (NHS). Tähelepanu vajavad kolm tüsistust:
- Püsiv kahjustus seal, kus haigus armistub: kiilad laigud peanahal, moondunud või kadunud küüned, liited ja ahenemine tupes (Eesti Arst).
- Väike vähirisk. Pikaajaline erosiivne lame lihhen suus, häbemel või peenisel võib muutuda lamerakk-kartsinoomiks (DermNet). Suu limaskesta lameda lihheni puhul on see risk ligikaudu 1%, mistõttu vajavad ravile allumatud kolded korrapärast jälgimist ja vajaduse korral korduvat koeproovi. Risk on suurem suitsetajatel ja inimese papilloomiviiruse kandjatel (DermNet).
- Neelamisraskus, kui haaratud on söögitoru. See võib tekitada söögitoru ahenemist (DermNet). Valuliku või raskendatud neelamise korral suunatakse patsient kõrva-nina-kurguarsti juurde ja gastroskoopiale.
Haigused, mis on lameda lihheniga sarnased
Mitmel nahahaigusel on lameda lihheniga sarnane värv, kuju või sügelus. Mis eristab neid lamedast lihhenist:
| Haigus | Erinevus lamedast lihhenist |
|---|---|
| Krooniline lihtlihhen | Üks või mõni suur paksenenud ja nahkjas nahapiirkond, mis on tekkinud kuude pikkuse kratsimise tõttu. Suu ja küüned ei ole haaratud. |
| Naastuline psoriaas | Paikneb eelkõige küünarnukkide ja põlvede sirutuspinnal, lame lihhen aga randmete ja pahkluude painutuspinnal. Psoriaas ei armista peanahka ega haara limaskesti; lameda lihheni kolletel on läikiv pind ja valge võrgustik (Eesti Arst). |
| Roosa kliiketendustõbi | Kerele ja seljale tekivad roosad ovaalsed ketendavad laigud, mis taanduvad tavaliselt iseenesest. |
| Naha seenhaigus | Rõngakujulised ketendavad laigud. Rõngakujulise lameda lihheni korral tuleb seeninfektsioon välistada. |
| Atoopiline dermatiit (ekseem) | Kuiv, lõhenev, punetav ja sügelev nahk, tavaliselt küünar- ja põlveõndlas. Läikivaid lamedaid sõlmekesi ei teki. |
| Sõlmeline sügatõbi | Väga sügelevad kõvad sõlmed, mis on tekkinud pikaajalise kratsimise kohale. |
| Skleroseeruv lihhen | Valge, kortsus ja õhuke nahk suguelunditel, mis sügeleb ja armistub. Võib esineda koos suguelundite lameda lihheniga. |
| Suu kandidoos, leukoplaakia | Suus tekivad valged laigud, mis võivad meenutada suu lamedat lihhenit. Vajaduse korral selgitab erinevuse koeproov. |
| Küünte seenhaigus | Küüs pakseneb, muutub kollaseks ja mureneb. Küünte lameda lihheni korral tuleb seenhaigus välistada. |
Diagnoosimine
Enamasti tunneb arst lameda lihheni ära välimuse järgi: sõlmekeste kuju, värvi, paiknemise ja valgete joonte põhjal (Eesti Arst). Järjest sagedamini kasutatakse dermatoskoopi ehk käsisuurendit, millega on näha tuhmpunasel taustal ristuvad valged jooned.
Kui diagnoos on ebaselge, võetakse kolde serva lähedalt väike nahaproov ehk biopsia. DermNeti andmetel soovitatakse biopsiat sageli ka diagnoosi kinnitamiseks ning kauakestvate või paksenenud kollete korral vähi välistamiseks. Metallist hambatäidiste kõrval paikneva igemekahjustuse korral võib arst soovitada allergiatesti (DermNet).
Diagnoosi järel küsib arst põhjalikult, milliseid tablette ja muud ravi olete võtnud, sest ravi muutmine võib haigust leevendada. Hepatiidi vereanalüüsid on soovituslikud. Neelamishäirete korral on vaja kõrva-nina-kurguarsti ja silmavaevuste korral silmaarsti läbivaatust.
iDerma kogemuse järgi saab naha klassikalise lameda lihheni sageli ära tunda teravate päevavalguses tehtud fotode põhjal: üks foto eemalt, et oleks näha lööbe paiknemine, ja teine lähedalt, et oleks näha sõlmekeste pind. Veebikonsultatsioon sobib seega esimeseks sammuks. Suu, suguelundite, küünte ja peanaha kahjustuse korral on sagedamini vaja arsti juures silmast silma läbivaatust. Dermatoloog ütleb, millal on vaja koeproovi.
Ravi
Ravi eesmärk on leevendada sügelust ja valu, pikendada vaevusteta perioode, parandada elukvaliteeti ja ennetada tüsistusi (Eesti Arst). Kerge, vaevusi mittetekitav naha lame lihhen ei pruugi ravi vajada, sest see võib iseenesest taanduda (DermNet). Esimene samm on kõrvaldada võimalik vallandaja, näiteks lõpetada arsti otsusel lööbe põhjustanud ravi ja kui suu kahjustus paikneb amalgaamtäidise kõrval, kaaluda pärast allergiatesti koos hambaarstiga täidise vahetamist.
Ravivõimalused jagunevad kolmeks: nahale ja limaskestale kantav ravi, valgusravi ning kogu organismi mõjutav ravi. Valik sõltub vormist, paiknemisest, ulatusest ja kaasuvatest haigustest.
- Nahahooldus: vältige seepi ja dušigeele ning kasutage regulaarselt emolliente ehk pehmendavaid kreeme (NHS, DermNet). Öise sügeluse korral võib arst soovitada uinutava toimega allergiavastast tabletti (DermNet).
- Tugevatoimeline hormoonkreem või -salv: naha ja limaskestade lameda lihheni esmavaliku ravi. Kõrvaltoimete, näiteks naha õhenemise vältimiseks kantakse seda üks kord päevas ja vahelduvalt, näiteks kahenädalaste ravitsüklite ja pausidena. Paksude kollete puhul võib kreemi katta mõneks tunniks kilega, et toime oleks tugevam.
- Hormoonivabad põletikuvastased kreemid: peaaegu sama tõhusad kui hormoonkreemid ja sobivad pikemaks kasutamiseks. Neid eelistatakse õrnadel nahapiirkondadel, näiteks näol ja nahavoltides.
- Süstid koldesse: paksenenud hüpertroofiliste kollete korral tehakse põletikuvastast ravi süstidena otse koldesse iga 2–4 nädala tagant.
- Valgusravi: kui paiksest ravist ei piisa, kasutatakse enne tablettravi ultraviolettvalgusravi. Kõige sagedamini eelistatakse UVB-ravi lainepikkusega 311 nm. Aktiinilise lameda lihheni korral valgusravi ei kasutata, sest lööbe vallandab päike (DermNet).
- Kogu organismi mõjutav ravi: vajab ligikaudu 20% patsientidest. Kasutatakse immuunsüsteemi tasakaalustavaid tablette, mille valib ja mille mõju jälgib dermatoloog. Lühiajalist põletikuvastast hormoonravi tablettidena kasutatakse ainult ägeda ja ulatusliku lööbe korral.
- Suu, suguelundid, küüned ja peanahk: limaskestade lame lihhen allub ravile halvemini ja vajab sageli tugevamat ravi kui nahavorm. Peanaha vorm armistub kiiresti, seega tuleb ravi alustada viivitamata. Suguelundite haigust ravitakse koostöös günekoloogiga.
Igapäevane hooldus kodus
Need sammud leevendavad vaevusi, kuni ravi mõjuma hakkab (NHS):
- Nahk: peske end sooja, mitte kuuma veega ja ilma seebita. Määrige löövet emolliendiga. Püüdke mitte kratsida, sest kratsimisjälgedele võivad tekkida uued sõlmekesed (DermNet).
- Suguelundid: eelistage dušši vannile. Sügeluse ja turse leevendamiseks hoidke puhta rätiku sisse mähitud külmutatud herneste pakki vastu haiget piirkonda. Vältige sukkpükse ja liibuvaid riideid. Kuivatage end pärast urineerimist ettevaatlikult, ilma hõõrumata. Valuliku vahekorra korral kasutage libestit.
- Suu: vältige soolast, vürtsikat ja happelist toitu ning alkoholi, kui need kõrvetavad. Peske hambaid hoolikalt kaks korda päevas, et igemed püsiksid terved. Kasutage alkoholivaba suuvett.
Kui kaua lame lihhen kestab?
Naha lame lihhen taandub tavaliselt iseenesest umbes 9–18 kuuga (NHS), enamikul inimestel 1–2 aasta jooksul (Eesti Arst). Pärast paranemist see tavaliselt tagasi ei tule (NHS). Alles jäänud hallikaspruunid laigud võivad tuhmuda aasta või kauem (DermNet).
Limaskestade lame lihhen on krooniline ja kestab sageli aastaid (NHS). Peanaha armistunud piirkonnas juuksed tagasi ei kasva ja küünte kahjustus võib jääda püsivaks. Tablettidest tingitud lihhenoidne lööve taandub aeglaselt pärast vallandanud ravi lõpetamist.
Millal pöörduda arsti poole?
Pöörduge perearsti või dermatoloogi poole, kui:
- Nahale on tekkinud sügelevate, läikivate, lillakate või tumedate lameda pinnaga sõlmekeste rühm, eriti randmetel, pahkluudel või nimmepiirkonnas.
- Suus on valged pitsilaadsed laigud, punased valulikud igemed või püsivad valulikud haavandid.
- Häbemel, tupes või peenisel on valulikkus, haavandid, valged laigud või armistumine.
- Küüned õhenevad, neile tekivad pikijooned või need irduvad.
- Peanahal on punetuse, ketenduse või sügelusega kiilad laigud või juuksepiir taandub ja kulmud hõrenevad.
- Teadaoleva lameda lihheni korral tekib suhu või suguelunditele kasvav kühm või mitteparanev paksenenud servaga haavand. Siis pöörduge arsti poole kiiresti.
- Tekib valulik või raskendatud neelamine (Eesti Arst).
Väljaspool perearsti tööaega saate nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (Terviseportaal).
Mida teha praegu?
Pildistage löövet päevavalguses eemalt ja lähedalt. Pange kirja, millal see algas ja millist ravi alustasite sellele eelnenud kuudel. Vaadake peeglist ka suu limaskesta, et märgata valgeid pitsilaadseid laike. iDerma dermatoloog hindab fotosid veebikonsultatsioonil, ütleb, kas tegemist võib olla lameda lihheni või mõne sarnase haigusega, ja annab nahaga seotud ravisoovitused. Suu, suguelundite, küünte või peanaha haaratuse korral soovitab ta, kuhu edasiseks läbivaatuseks või koeproovi võtmiseks pöörduda. Vastuse saate tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul). Seni kasutage emolliente, vältige seepi ja kratsige võimalikult vähe.






