Sõlmeline erüteem – põhjused, sümptomid ja ravi

Sõlmeline erüteem: põhjused, sümptomid ja ravi

Sõlmeline erüteem (lad. Erythema nodosum) on äge nahaaluse rasvkoe põletikuline seisund, mis tekib organismi ülitundlikkusreaktsioonina teatud ärritajale. Kõige sagedamini ilmneb see sääre esipinnal valulike punakate sõlmede või naastudena naha all.

Haigus esineb sagedamini naistel kui meestel, kuigi enne täiskasvanuikka jõudmist on haigestumus mõlema soo puhul sarnane. Märkimisväärsel hulgal juhtudest ei õnnestu kindlat põhjust tuvastada.

Levinumad põhjused:

• infektsioonid (viiruslikud, seen- või bakteriaalsed);

• kroonilised põletikulised haigused, nagu haavandiline koliit, Crohni tõbi, sarkoidoos või verehaigused;

• teatud ravimid (antibiootikumid, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, suukaudsed rasestumisvastased vahendid);

• mõnel juhul võib haiguse vallandada rasedus.

Sümptomid ja kliiniline pilt

Sõlmeline erüteem avaldub tavaliselt järgmiste tunnustega:

• kõvad, valulikud sõlmed või naastud naha all, mida on võimalik katsudes tunda;

• ebamääraste piiridega kolded, ovaalse või kaarekujulise kujuga, ilma haavanditeta;

• valulikkus puudutamisel või surve all;

• umbes 50% juhtudest kaasnevad liigese- ja lihasvalud;

• värvus varieerub roosast kuni tumepunaseni, hiljem muutub järk-järgult lillakaks, kollakaks ja rohekaks – sarnaselt verevalumitele;

• levinum asukoht: sääre esipind, harvem käsivarred, nägu või kael.

Haigus algab sageli ootamatult. Sõlmed võivad tekkida sümmeetriliselt mõlemal jalal ja olla läbimõõduga 1–5 cm. Mõnikord kaasnevad palavik ja üldine väsimus.

Diagnoosimine

Diagnoos pannakse tavaliselt füüsilise läbivaatuse ja patsiendi haigusloo põhjal. Kuna sõlmeline erüteem on sageli teise haiguse sümptom, on vajalikud täiendavad uuringud, et tuvastada põhjus või välistada muud seisundid.

Diagnoosimiseks võib kasutada järgmisi uuringuid:

• üldine vereanalüüs, C-reaktiivne valk (CRP) ja põletikunäitajate hindamine infektsiooni välistamiseks;

• tuberkuloosi testimine (Mantouxi test või interferoon-gamma test);

• streptokoki infektsiooni uuring (kurguvõte, ASO tiiter);

• viirusinfektsioonide uuringud;

• väljaheite analüüs, kui esineb kõhulahtisust või kahtlustatakse põletikulist soolehaigust;

• naha biopsia ebaselgetel juhtudel, et kinnitada nahaaluse rasvkoe põletikku.

Ravi ja prognoos

Sõlmeline erüteem vajab individuaalset lähenemist ja seda peab ravima dermatoloog või dermatoveneroloog. Ravi eesmärk on vähendada põletikku, leevendada valu ja ravida algpõhjust.

Üldised soovitused:

• puhkus ja füüsilise koormuse piiramine, et vähendada jalgade koormust;

• mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (nt ibuprofeen, naprokseen) valu ja turse leevendamiseks;

• kompressioonsukad vereringe parandamiseks ja valu vähendamiseks;

• raskematel juhtudel kortikosteroidid või kolhitsiin arsti järelevalve all;

• algpõhjuse ravi – antibiootikumid, viirusevastased, seenevastased ravimid või provotseeriva ravimi lõpetamine.

Enamasti taandub sõlmeline erüteem iseenesest 4–8 nädala jooksul. Sõlmed muutuvad aja jooksul värvi ja kaovad ilma armistumiseta. Siiski võib haigus mõnel juhul korduda, eriti kui põhjus jääb püsima või ilmneb uuesti.

ARTICLE_GIF

Millal pöörduda arsti poole

Dermatoloogi poole tuleks pöörduda, kui jalgadele või teistele kehaosadele tekivad ootamatult valulikud punakad sõlmed. Samuti tuleks arsti poole pöörduda, kui esinevad kaasnevad sümptomid – palavik, väsimus, liigesevalu – või kui lööve ei parane mõne nädala jooksul.

Varajane arstlik hindamine aitab tuvastada võimalikud infektsioonid, põletikulised haigused või ravimitest tingitud reaktsioonid ning tagab sobiva ja ohutu ravi.

Kokkuvõte

Sõlmeline erüteem on nahaaluse rasvkoe põletikuline reaktsioon, mis ilmneb kõige sagedamini sääre esipinnal. Kuigi haigus võib olla valulik ja murettekitava välimusega, on see enamasti healoomuline ja taandub aja jooksul.

Peamine on leida ja ravida haiguse algpõhjus, mis kiirendab paranemist ja vähendab kordumise riski.

Kui märkate sümptomeid, mis viitavad sõlmelisele erüteemile, pöörduge dermatoloogi poole. Spetsialist aitab määrata põhjuse ja koostada isikliku raviplaani. Enamik juhtudest paraneb täielikult ning püsivaid kahjustusi ei jää.