Mis on seborroiline keratoos?
Seborroiline keratoos on healoomuline nahamuutus, mis on tavaliselt eri toonides pruun ja mille pind on kare või vahajas. Arvatakse, et see tekib naha pindmiste rakkude häirunud küpsemise ja irdumise tõttu: rakud kogunevad ja moodustavad kõrgendunud naastu, mis näeb välja nagu nahale kleebitud. Rahvakeeles kutsutakse seda ka vanadustüükaks, kuid viiruslike tüügastega pole sellel midagi ühist.
Seborroiline keratoos on kõige sagedasem healoomuline nahamuutus. DermNeti andmetel on see üle 90%-l üle 60-aastastest inimestest, esimesed tekivad enamasti 30–40-aastaselt ja enne 20. eluaastat on need haruldased. Mõnel inimesel on neid vaid paar, teisel sadu. Seborroiline keratoos ei ole nakkav, ei valuta ega ohusta tervist, kuid seda on lihtne segi ajada tõsisemate nahamuutustega. Seepärast tasub uut või muutunud moodustist dermatoloogile näidata.
Keratoos, seborroiline keratoos, aktiiniline keratoos: mis on mis?
Sõna keratoos tähendab lihtsalt naha sarvkihi paksenemist, seepärast kannavad sama nime mitu täiesti erinevat seisundit:
- Seborroiline keratoos (vanadustüügas): healoomuline, justkui nahale kleebitud pruun moodustis. Sellest räägib see artikkel.
- Aktiiniline ehk päikesekeratoos: kare, ketendav laik päikesest kahjustatud nahal. See on vähieelne muutus ja võib ravita jäädes areneda lamerakuliseks kartsinoomiks.
- Follikulaarne keratoos (keratosis pilaris): väikesed karedad täpid õlavarte ja reite nahal, sagedamini noortel. Ohutu.
- Nahasarv: kõva, sarvetaoline väljakasv, mille alust tuleb uurida, sest selle all võib peituda nahavähk.
Kui te ei tea, millise keratoosiga on tegemist, ärge oletage. Dermatoloog eristab neid dermatoskoobiga tavaliselt mõne minutiga, kahtluse korral uuritakse moodustist mikroskoobi all.
Põhjused ja riskitegurid
Seborroilise keratoosi täpne põhjus ei ole teada. Nimi on eksitav: muutus ei ole seotud rasunäärmete, rasuse naha ega seborroilise dermatiidiga. Teadaolevad riskitegurid:
- Vanus: see on naha vananemise tunnus. Moodustisi tuleb aastatega juurde ja pärast 60. eluaastat on need peaaegu kõigil.
- Pärilikkus: kui teie lähisugulastel on palju seborroilisi keratoose, tekib neid tõenäoliselt palju ka teil.
- UV-kiirgus: pea ja kaela keratoosidest leitakse sageli samu geenimuutusi nagu päikeselaikudest, seega arvatakse, et päike soodustab nende teket. Keratoosid tekivad siiski ka riietega kaetud kohtadesse.
- Hõõrdumine: nahavoltides (kaenlaalustes, kubemes, rindade all) võib moodustiste teket soodustada pidev hõõrdumine.
- Nahapõletik või päikesepõletus: pärast neid tekib mõnikord lühikese ajaga palju uusi moodustisi.
Seborroiline keratoos esineb igat tüüpi nahaga meestel ja naistel. Viiruslikke tüükaid põhjustav inimese papilloomiviirus (HPV) ei ole sellega tõenäoliselt seotud.



Sümptomid
Seborroilise keratoosi tunneb sageli ära iseloomulike tunnuste järgi:
- „Kleebitud“ välimus: sõlmeke või naast näeb välja nagu oleks naha pinnale kinni pandud. Seda võrreldakse sageli nahale tilkunud sooja vahatilgaga.
- Pind: kare ja tüükataoline või sile ja vahajas, sageli peente pragude ja sissesurutud lohukestega.
- Värv: nahavärvist ja kollakast heledast pruunini, tumepruunini või peaaegu mustani. Ühes moodustises võib olla mitu tooni.
- Suurus: 1 mm kuni mitu sentimeetrit. Moodustised kasvavad aeglaselt, aastate jooksul.
- Aistingud: tavaliselt ei valuta. Riiete või ehete ärritatud moodustis võib sügeleda, punetada või veritseda; osa moodustisest võib ka ise lahti tulla.
- Asukoht: kõige sagedamini rind, selg, pea ja kael. Võib tekkida kõikjale peale peopesade, jalataldade ja limaskestade. Sageli kogunevad moodustised peanahale, rindade alla, piki selgroogu või kubemesse.


Liigid
Seborroilised keratoosid erinevad kuju ja välimuse poolest:
- Lame keratoos: väikesed õhukesed pruunid laigud, mis alguses meenutavad pigmendilaike; sagedased vanemas eas kaelal ja kehatüvel. Päikeselaigust (lentiigost) on neid mõnikord raske eristada isegi dermatoskoobiga.
- Kõrgenenud (papillomatoosne) keratoos: kõige tüüpilisem vorm, kõrgenenud, kare, tüükataoline ja ümbritsevast nahast selgelt piiritletud moodustis.
- Varrega keratoos: peenikese varre otsas rippuv moodustis, sagedane kaenlaaluses või kaelal. Sarnane välimus on ka näsadel ehk pehmetel fibroomidel.
- Ärritunud keratoos: kui moodustis hõõrdub vastu riideid, see punetab, sügeleb ja kattub koorikuga ning ümbritsev nahk võib põletikku minna nagu ekseemi korral. See ei tähenda pahaloomulist muutust, kuid sellist moodustist peaks siiski arst vaatama.
- Stukkokeratoos (stucco): väikesed hallikad või valkjad kuivad sõlmekesed eakate inimeste säärtel ja pahkluudel.

Kuidas eristada ohtlikumatest muutustest?
Seborroiline keratoos on healoomuline ega muutu vähiks. Ohtlik muutus võib siiski tekkida selle kõrvale või sisse ning pruun ebakorrapärane moodustis võib meenutada melanoomi või kahtlast sünnimärki. Erinevalt seborroilisest keratoosist võib aktiiniline keratoos ravita jäädes areneda nahavähiks. Healoomulist ja ohtlikku muutust eristab arst dermatoskoobiga, kahtluse korral kinnitab diagnoosi koeproov (biopsia), seepärast tasub iga järsku muutunud või uus moodustis spetsialistile näidata.
| Moodustis | Mille poolest sarnane | Mille poolest erineb seborroilisest keratoosist |
|---|---|---|
| Melanoom | Tume, mitmetooniline, ebakorrapärane laik või sõlm | Servad on hägused, värv jaotub ebaühtlaselt, moodustis kasvab ja muutub nädalate või kuude jooksul ning võib veritseda ka ilma ärrituseta |
| Aktiiniline keratoos | Kare pruunikas laik | Lame, pigem kombitav kui nähtav, tekib ainult päikesest kahjustatud kohtadesse (nägu, käeseljad, kiilaspea); vähieelne |
| Basaalrakuline kartsinoom | Pigmenteerunud vorm võib olla pruunikas või must | Läikiv pärlja servaga, nähtavad peened veresooned, keskel sageli mitteparanev haavand |
| Lamerakuline kartsinoom | Kare, koorikuga kaetud sõlm | Kõva, võib olla valulik, kasvab kiiresti, võib haavanduda; päikesest kahjustatud nahk |
| Sünnimärk ehk neevus | Pruun kõrgenenud moodustis | Sile, pehme, ühtlase värviga, tekib tavaliselt nooruses ega muutu aastate jooksul |
| Viiruslik tüügas | Kare, tüükataoline pind | Nahavärvi või hallikas, pinnal mustad täpid, sageli kätel ja jalataldadel, nakkav |
| Päikeselaik (lentiigo) | Lame pruun laik päikesele avatud nahal | Täiesti sile, ei kerki naha kohale; sellest võib aja jooksul areneda lame seborroiline keratoos |
| Dermatofibroom | Pruunikas sõlmeke jalgadel | Kõva, külgedelt kokku surudes tõmbub sissepoole, pind sile |
Harva on meditsiinikirjanduses kirjeldatud, et järsku tekkivad arvukad ja kiiresti suurenevad seborroilised keratoosid võivad viidata varjatud pahaloomulisele haigusele, kõige sagedamini mao- või jämesoolevähile (Leser–Trélat' tunnus). Seos on vaieldav, sest nii keratoosid kui ka vähk sagenevad vanusega. Selline järsk lisandumine on siiski põhjus arsti juurde minna. Palju uusi moodustisi võib tekkida ka pärast päikesepõletust, nahapõletikku või teatud vähiravi ning see ei viita uuele ega varjatud vähile.
Millal pöörduda arsti poole?
Kuigi seborroilised keratoosid tavaliselt terviseprobleeme ei põhjusta, tasub arsti poole pöörduda, kui:
- nahal tekivad järsud muutused: moodustis suureneb, selle värv või pind muutub;
- moodustis ärritub, hakkab sügelema või veritsema ilma selge põhjuseta;
- tekivad märguvad, kaua paranevad haavandid;
- moodustise servad on hägused, värv ebaühtlane või see erineb kõigist teie teistest moodustistest;
- lühikese aja jooksul tekib järsku palju uusi moodustisi;
- moodustis segab: jääb riiete või ehete taha kinni, hõõrdub raseerimisel.
Nendel juhtudel soovitame pidada nõu dermatoloogiga. iDerma dermatoloogi veebikonsultatsioonil saadate fotod ja kirjelduse ning saate vastuse 24 tunni jooksul. Arst hindab, kas moodustis sarnaneb seborroilise keratoosiga, ning ütleb, kas moodustist on vaja näidata nahaarstile silmast silma (dermatoskoopia). Nahamuutuste puhul võite pöörduda ka perearsti poole, kes vajadusel suunab teid nahaarstile.
Diagnoosimine
Seborroilise keratoosi diagnoos pannakse tavaliselt iseloomulike kliiniliste tunnuste põhjal: selgelt piiritletud, justkui kleebitud tüükataoline naast. Dermatoloog täpsustab diagnoosi dermatoskoopiaga, uurides moodustist dermatoskoobiga ehk seadmega, mis võimaldab naha struktuure üksikasjalikumalt näha. Seborroilisele keratoosile on dermatoskoopias iseloomulikud valged miiliumitaolised täpid, pruunid või oranžid „korgid“ naha lohkudes ning looklevad, ajukäärusi meenutavad vaod.
Kui kahtlus jääb, tehakse biopsia: moodustis kaabitakse või lõigatakse välja ja uuritakse mikroskoobi all. AAD rõhutab, et see on ainus viis nahavähk kindlalt välistada, seepärast eemaldab arst vähikahtlase moodustise nii, et kude saaks uurida.
Ravi
Kuna seborroiline keratoos on kahjutu, ei pea seda ravima. Dermatoloog soovitab moodustise eemaldada, kui see sarnaneb nahavähiga, on pidevalt ärritunud, jääb riiete või ehete taha kinni või häirib välimuse tõttu. Võimalikud meetodid:
- Krüoteraapia ehk külmaravi: moodustist külmutatakse vedela lämmastikuga. Sobib õhematele moodustistele ja vajadusel korratakse. Seda peetakse sageli esmavalikuks, sest kirurgiline väljalõikamine jätab armi. Protseduur on lühike; moodustise kohale võib tekkida vill ja seejärel koorik, mis tuleb ise ära.
- Kaapimine ehk kürettaaž: pärast paikset tuimestust kaabitakse moodustis skalpelli või spetsiaalse instrumendiga maha. Õmblusi ei ole vaja ja eemaldatud kude saab mikroskoobi all uurida, seepärast valitakse see viis siis, kui diagnoosis on vähimgi kahtlus.
- Elektrokirurgia (diatermokoagulatsioon): soovimatu kude eemaldatakse elektrivoolu abil, sageli koos kaapimisega.
- Laserravi: moodustis aurustatakse laseriga; uurimiseks kudet ei jää, seepärast sobib see ainult selgelt healoomulistele moodustistele.
Igal meetodil on oma puudused. Pärast eemaldamist on nahk sellel kohal mõnda aega ümbritsevast heledam. Tavaliselt värv ühtlustub, kuid tumedama nahaga inimestel võib hele laik jääda püsivalt. Eemaldatud moodustis tavaliselt tagasi ei kasva, kuid uusi võib tekkida mujale ja kümneid moodustisi korraga lihtsalt eemaldada ei saa. Ärge kraapige moodustisi kodus ega proovige neid „ära põletada“: võib jääda arm, tekkida põletik ja diagnoos jääb kinnitamata.
Pärast külmaravi: ärge peske seda kohta protseduuripäeval ning vältige mõne päeva jooksul sauna ja ujumist. Pesemise järel patsutage nahk kuivaks. Tekkinud koorikut ei tohi mehaaniliselt eemaldada.
Hooldus ja ennetamine
Kuidas seborroilisi keratoose vältida, ei ole teada ja geene me muuta ei saa. Nahka tasub siiski kaitsta:
- Päikesekaitse: kasutage SPF 30–50 päikesekaitsekreemi, kandke nahka katvaid riideid ja laia äärega mütsi. See vähendab päikeselaikude ja vähieelsete aktiiniliste keratooside riski, ja just nendega aetakse seborroilisi keratoose kõige sagedamini segi.
- Ärge ärritage moodustisi: eelistage riideid, mis nahka ei hõõru, raseerige moodustise ümbruses ettevaatlikult ja ärge kraapige koorikuid.
- Ärritunud moodustisele võib kanda tavalist emolienti. Kui see punetab ja sügeleb kauem kui paar päeva, näidake seda arstile.
- Mõõdukas pesemine: liigne pesemine ja seebi kasutamine ärritavad nahka.
- Naha regulaarne ülevaatus: vaadake nahk iga paari kuu tagant hästi valgustatud kohas üle, pildistage moodustisi koos joonlauaga ja võrrelge poole aasta pärast. Nii märkate muutusi varakult.
Mida teha, kui kahtlustate seborroilist keratoosi?
- Pildistage moodustis lähedalt ja kaugemalt päevavalguses, kõrval joonlaud või münt suuruse hindamiseks.
- Saatke fotod dermatoloogile veebikonsultatsiooni kaudu: arst hindab, kas moodustis näib healoomuline, ja ütleb, kas moodustist on vaja näidata nahaarstile silmast silma (dermatoskoopia).
- Otsustage eemaldamine koos arstiga, kui moodustis on ärritunud või segab: meetod valitakse moodustise paksuse, asukoha ja teie nahatüübi järgi.
Veebikonsultatsioon sobib hindamiseks, kas moodustis sarnaneb seborroilise keratoosiga ja kas seda on vaja edasi uurida. Kahtlast moodustist peab nahaarst siiski silmast silma dermatoskoobiga uurima ning eemaldamine toimub alati nahaarsti juures.
Fotode allikad: seborroiline keratoos lähedalt – Assafn, CC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons; arvukad seborroilised keratoosid seljal – James Heilman, MD, CC BY-SA 3.0, via Wikimedia Commons; ärritunud seborroiline keratoos – Lmbuga, avalik omand, via Wikimedia Commons.






