Vöötohatis (ladina keeles herpes zoster) on haigus, mis tekib tuulerõugete viiruse ehk varicella-zoster viiruse taasaktiveerumisel. Tavaliselt algab see põletava või torkiva valuga ühel kehapoolel ning mõne päeva pärast ilmub samasse kohta vööna paiknev villiline lööve. Kõige sagedamini haarab vöötohatis rindkeret, selga, kõhtu, nägu või kaela. Enamasti paraneb lööve mõne nädalaga, kuid osal inimestel jääb närvivalu püsima veel kuudeks. Seepärast tasub haigus varakult ära tunda ja raviga mitte viivitada.
Viirus kahjustab närvijuuri ja närve, mistõttu valu on sageli tugev ning võib alata enne löövet ja kesta kaua pärast selle kadumist. Õigel ajal alustatud ravi leevendab sümptomeid, lühendab haiguse kestust ja vähendab postherpeetilise neuralgia ehk pikaajalise närvivalu riski.
Mis on vöötohatis?
Vöötohatis tekib ainult inimesel, kes on varem tuulerõugeid põdenud või saanud tuulerõugete vaktsiini. Pärast tuulerõugeid viirus organismist ei kao. See jääb varjatud olekusse närvisõlmedesse ja võib seal püsida aastakümneid. Kui viirusevastane immuunsus aja jooksul nõrgeneb, aktiveerub viirus uuesti, liigub mööda närvi nahani ja tekitab tüüpilise valuliku villilise lööbe (Terviseamet).
Lööve piirdub tavaliselt ühe või kahe kõrvuti asetseva nahavööndiga (DermNet). Nahavöönd on nahapiirkond, mida varustab üks kindel närvijuur. Seetõttu on lööve ja valu enamasti ühepoolsed ning paiknevad vööna, mis keha keskjoont ei ületa. Terviseameti andmetel esineb vöötohatist 10–20%-l elanikkonnast ja see tabab sagedamini üle 50-aastaseid. Enamik inimesi põeb vöötohatist üks kord, uue haigestumise tõenäosus on umbes 1% (DermNet).
Vöötohatis või lihtohatis?
Mõlema nimes on sõna „ohatis“ ja mõlemad tekitavad nahale ville, kuid nende tekitajad, kulg ja ravi on erinevad:
- Lihtohatis (herpes simplex) tekitab väikeseid villirühmi huultele, näole või suguelunditele. See kordub aastate jooksul samas kohas ega põhjusta tavaliselt tugevat närvivalu.
- Vöötohatis on tuulerõugete viiruse taasaktiveerumine. Lööve paikneb vööna ühel kehapoolel, sellega kaasneb närvivalu ja enamik inimesi põeb seda elu jooksul vaid korra.
Kui villid tekkisid ühele kehapoolele ja valu algas juba enne löövet, on tõenäoliselt tegemist vöötohatisega.


Põhjused ja riskitegurid
Viiruse taasaktiveerumist soodustavad:
- Vanus: üle 50-aastased haigestuvad sagedamini ja risk suureneb iga kümnendiga.
- Nõrgenenud immuunsus: kroonilised haigused, pahaloomulised kasvajad (vähihaigetel on risk umbes 40% suurem, DermNet), siirdamisjärgne periood, autoimmuunhaigused, pikaajaline stress ja suur väsimus.
- Immuunsust pärssiv ravi: näiteks keemia- ja kiiritusravi või ravi pärast elundisiirdamist (Terviseamet).
- HIV-nakkus: immuunsüsteemi kahjustuse tõttu esineb vöötohatist sagedamini ja see võib kulgeda raskemalt.
- Kohalik ärritus: närvijuure surve, lülisambaoperatsioon, samasse piirkonda tehtud kiiritusravi, vigastus või mõni muu infektsioon võivad mõnikord viiruse uuesti aktiveerida (DermNet).
Vöötohatis ei ole halva hügieeni ega külmetuse tagajärg. Haigus tekib immuunsuse ja varem põetud viiruse koosmõjul. Vöötohatisse ei saa teiselt inimeselt nakatuda. Värskete villide sisuga kokkupuutel võib viirus aga kanduda inimesele, kes pole tuulerõugeid põdenud ega nende vastu vaktsineeritud, ja temal tekivad siis tuulerõuged, mitte vöötohatis (NHS, Terviseamet).
Sümptomid
Sümptomid kujunevad etappide kaupa ega ole kõigil ühesugused:
- Eelperiood: mõni päev (tavaliselt 1–3) enne löövet tekib kindlas nahapiirkonnas põletus, kipitus, valu või ülitundlikkus puudutuse suhtes. Võib esineda väsimust, palavikku, peavalu ja külmavärinaid. Samal kehapoolel võivad lümfisõlmed suureneda ja valutada (DermNet).
- Lööve: tekivad roosakad laigud ja sõlmekesed, mis muutuvad kiiresti selge vedelikuga villideks. Villid paiknevad rühmiti, vööna mööda ühe närvi kulgu ja lõpevad teravalt keha keskjoonel. Uusi ville võib lisanduda veel mitme päeva jooksul. Seejärel villid kuivavad ja kattuvad koorikuga.
- Valu: ulatub tuimast valutamisest tugeva põletava või torkiva valuni. Sageli tugevneb see öösel, nahka puudutades või kitsaid riideid kandes.
- Muud tunnused: sügelus, naha pingulolek, mõnikord turse. Raske kulu korral võivad villid lõhkeda ja nahale võib lisanduda bakteriaalne infektsioon.
Haiguse kulg etappide kaupa (Terviseamet, DermNet, NHS):
| Etapp | Millal | Mis toimub |
|---|---|---|
| Eelperiood | tavaliselt 1–3 päeva enne löövet | Valu, põletus või sügelus ühes nahapiirkonnas ilma nähtavate muutusteta; võimalik on palavik ja peavalu |
| Lööve | 1–3 päeva pärast valu algust | Roosad laigud muutuvad rühmiti paiknevateks villideks; uusi ville lisandub veel mõne päeva jooksul |
| Kuivamine | umbes 7–10 päeva lööbe algusest | Villid muutuvad häguseks, lõhkevad ja kattuvad koorikuga; kui kõik villid on koorikuga kaetud, ei ole lööve enam nakkav |
| Paranemine | 2–4 nädalat | Koorikud langevad ära; alles võib jääda heledam või tumedam laik, harva arm |
| Valu pärast löövet | esimestel nädalatel pärast lööbe kadumist | Valu kestab sageli kauem kui lööve, kuid tavaliselt see väheneb; kui lööbe algusest on möödas üle kuu ja valu ei taandu, on tegemist postherpeetilise neuralgiaga |
| Postherpeetiline neuralgia | valu kestab üle kuu aja lööbe algusest | Püsiv või korduv närvivalu samas piirkonnas, mis võib kesta kuid või aastaid |
Lööbe tavalised asukohad:
- Rindkere ja kere: kõige sagedasem paik.
- Kael, nimme- ja ristluupiirkond: samuti sagedased; lööve võib ulatuda tuharale või reiele.
- Nägu ja silmad: kui haaratud on kolmiknärvi silmaharu, tekib silmakahjustuse oht ja vaja on kiiret arstiabi. Terviseameti andmetel on see rindkere kõrval üks sagedasemaid lööbe asukohti.
- Kõrv ja näonärv: harvem tekib Ramsay-Hunti sündroom, millega kaasnevad tugev kõrvavalu, näonärvi halvatus, peapööritus, kuulmislangus ja villid välises kuulmekäigus (Terviseamet).
Mõnikord löövet ei tekigi ja püsib ainult ühepoolne närvivalu. Lastel võib lööve seevastu kulgeda peaaegu valutult (DermNet).



Tüsistused: kõige sagedasem on postherpeetiline neuralgia. Selle korral püsib valu lööbe kohas kauem kui kuu aega lööbe algusest, mõnikord kuid või aastaid. Noortel tekib see harva, vanematel inimestel tunduvalt sagedamini (DermNet). Võimalikud on ka armid, pigmendimuutused, bakteriaalne infektsioon, nägemist ohustav silmakahjustus ja lihasnõrkus, mis tekib umbes ühel patsiendil 20-st ja on enamasti näonärvi halvatus (DermNet). Väga harva tekib kopsu- või ajupõletik. Raske immuunpuudulikkusega inimestel võib lööve levida üle kogu keha ja meenutada tuulerõugeid.
Kuidas eristada vöötohatist teistest löövetest?
| Seisund | Mis on sarnane | Mis on erinev |
|---|---|---|
| Lihtohatis (herpes simplex) | Rühmiti paiknevad villid punetaval nahal | Väike kolle huultel, näol või suguelunditel, kordub samas kohas, närvivalu tavaliselt ei ole |
| Tuulerõuged | Sama viirus, sarnased villid | Lööve levib üle kogu keha, villid on eri arengujärgus, haigestuvad peamiselt lapsed |
| Kontaktdermatiit | Punetus ja villid | Pigem sügeleb kui valutab; kolde kuju vastab kokkupuutele ärritajaga, mitte närvi kulule; võib olla mõlemal kehapoolel |
| Impetiigo | Villid ja koorikud | Kollakaspruunid, meekarva koorikud, valu enne löövet ei ole, sagedamini lastel nina ja suu ümber |
| Putukahammustused | Rühmiti punased, vahel villilised sõlmekesed | Paiknevad juhuslikult või reas, sügelevad tugevalt, nahavööndi piiri ei ole |
| Düshidrootiline ekseem | Väikesed selged villid | Peopesadel, jalataldadel ja sõrmede külgedel, mõlemal pool, sügeleb ja kordub |
Millal pöörduda arsti poole?
Pöörduge arsti poole viivitamata, kui:
- tunnete äkilist põletavat valu või näete vööna paiknevat villilist löövet;
- lööve on näol, silma, nina või kõrva piirkonnas, nägemine on muutunud või lööve levib;
- teil on immuunsust nõrgendav haigus või ravi (kroonilised haigused, vähiravi vms);
- olete rase;
- imetate ja lööve on rinnal;
- teil on palavik, suur nõrkus või lööve on hakanud mädanema;
- haigestunud on laps või nooruk (NHS).
Mida varem ravi algab, seda parem. Viirusevastane ravi on kõige tõhusam, kui sellega alustatakse 72 tunni jooksul lööbe tekkimisest (NHS, DermNet). Eestis on esimene kontakt perearst või pereõde. Ööpäev läbi saate nõu perearsti nõuandeliinilt 1220. Eluohtliku seisundi korral helistage 112 (Terviseportaal).
Tüüpilist löövet saab hinnata ka iDerma dermatoloog veebikonsultatsioonil. Te saadate lööbest fotod, kirjeldate sümptomeid ja saate vastuse 24 tunni jooksul. Kuidas konsultatsioon käib, saate lugeda lehelt Kuidas see toimib.
Diagnoosimine
Enamasti tunneb arst vöötohatise ära iseloomulike sümptomite ja lööbe välimuse järgi: ühepoolne valulik villiline lööve ühe nahavööndi piires. Laboriuuringuid tehakse siis, kui tunnused on ebatüüpilised, lööve on ebaselge või tekitaja tuleb kindlalt kinnitada, näiteks näo- või silmapiirkonna haaratuse ja immuunpuudulikkuse korral.
- Polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) villi sisust on kõige tundlikum ja kiirem meetod.
- Otsene immunofluorestsents näitab viiruse antigeeni kahjustatud kohast võetud proovis.
- Viroloogiline uuring ehk viiruse kasvatamine rakukultuuris on vajalik harva.
- Seroloogiline uuring ehk spetsiifiliste antikehade määramine on kasulikum tagantjärele või eristava diagnostika jaoks, näiteks kui valu oli, aga löövet ei tekkinud.
Vajaduse korral hinnatakse ka üldist tervislikku seisundit ja kaasuvaid haigusi ning tehakse vereanalüüsid. Dermatoloogi konsultatsioon aitab diagnoosi kiiresti täpsustada ja koostada ohutu raviplaani, eriti kui lööve on ebatüüpiline või paikneb näol.
Ravi
Ravi eesmärk on leevendada valu, lühendada lööbe kestust, kiirendada naha paranemist ja vähendada tüsistuste, eelkõige postherpeetilise neuralgia riski. Kerge kulu korral ei pruugi ravi vaja minna, kuid selle otsuse peaks tegema arst (NHS).
- Viirusevastane ravi: annab suurima kasu, kui seda alustatakse 72 tunni jooksul lööbe algusest. See lühendab lööbe kestust, kergendab kulgu ja vähendab pikaajalise närvivalu riski. Kasu võib olla ka hiljem alustatud ravist, eriti kui lööve on näol või silma piirkonnas või kui patsient kuulub riskirühma (AAD, DermNet). Sobiva ravi ja annuse valib arst.
- Valu leevendamine: valitakse individuaalselt, tavapärastest valuvaigistitest kuni arsti määratud närvivalu ravi või paikselt toimivate valuplaastriteni. Tugev valu haiguse ägedas faasis on üks postherpeetilise neuralgia riskitegureid.
- Nahahooldus: õrnad pesuvahendid, jahedad (mitte külmad) kompressid paar korda päevas ning villidele mittekleepuvad kaitsesidemed, mis vähendavad hõõrdumist ja nakkusohtu. Ville ei tohi läbi torgata ega hõõruda ning sidemed ja plaastrid ei tohi lööbe külge kleepuda (NHS).
- Bakteriaalse infektsiooni vältimine: hoidke kahjustatud nahk puhas ja kuiv, ärge kratsige ega nokkige löövet ning vahetage sidemeid sagedamini. Kui lööve on mädanenud, määrab arst bakteriaalse infektsiooni ravi.
- Puhkus ja taastumine: piisav uni, vedeliku joomine, tasakaalustatud toitumine ja stressi vähendamine aitavad organismil taastuda.
Kui lööve või valu haarab silma piirkonda, on vaja kiiret silmaarsti läbivaatust, sest silmakahjustus võib ohustada nägemist. Raseduse või raske immuunpuudulikkuse korral koostatakse raviplaan individuaalselt, sageli mitme eriala arstide koostöös. Normaalse immuunsusega rasedatel kulgeb vöötohatis enamasti kergelt ega ohusta tavaliselt last, kuid raviotsuse peab tegema arst (NHS, DermNet).
Hooldus ja ennetamine
Mõne lihtsa reegli abil saate paranemist kiirendada ja vähendada viiruse edasikandumise riski:
- Hügieen ja naha kaitse: hoidke lööve kaetud, kuiv ja puhas; kandke avaraid, õhku läbilaskvaid ja mitte kareda materjaliga riideid.
- Pesemine: pesta võib ja tulebki. Sobib lühike leige dušš ilma koorija ja käsnata. Pärast pesu kuivatage nahk rätikut õrnalt vastu surudes, mitte hõõrudes. Vanni, sauna ja ujulat vältige seni, kuni villid on kattunud koorikuga.
- Kontaktide piiramine: kuni villid pole koorikuga kaetud, vältige lähedast kontakti rasedate, vastsündinute, tuulerõugeid mittepõdenud inimeste ja nõrgenenud immuunsusega inimestega. Peske sageli käsi ja ärge puudutage löövet.
- Töö ja kool: jääge koju seni, kuni lööve on märg ja seda ei saa riiete või sidemega katta. Kaetud või kuivanud lööve ei ole teistele ohtlik (NHS).
- Vedelik ja toitumine: jooge piisavalt ja eelistage tasakaalustatud, kergesti seeditavat toitu.
- Stressi vähendamine: kerge liikumine, hingamisharjutused ja korrapärane uni toetavad taastumist.
- Naha säästmine: ärge pigistage ega torgake ville läbi, ärge kiskuge koorikuid ja ärge kasutage kahjustatud nahal ärritavaid kosmeetikatooteid.
Vaktsineerimine vähendab vöötohatise esinemist ja tüsistusi (Terviseamet). Eestis soovitatakse vaktsineerida üle 50-aastaseid inimesi sõltumata sellest, kas neil on vöötohatis varem olnud. Vaktsiini võib teha ka krooniliste haigustega inimestele, näiteks südamehaiguse või diabeedi korral. Vöötohatise vaktsiin ei kuulu riiklikku immuniseerimiskavasse ja on tasuline (Terviseportaal). Ägeda vöötohatise ega postherpeetilise neuralgia raviks vaktsiini ei kasutata. Sobiva aja ja võimaluste kohta küsige nõu perearstilt või pereõelt.
Mida teha, kui kahtlustate vöötohatist?
- Pildistage löövet päevavalguses nii lähedalt kui ka kaugemalt, et oleks näha, millist kehapoolt see haarab, ja pange kirja, millal valu algas.
- Võtke ühendust samal päeval perearstiga, helistage nõuandeliinile 1220 või pöörduge iDerma veebikonsultatsioonile. Dermatoloog hindab fotosid ja sümptomeid ning ütleb, millised on edasised sammud. Mida varem, seda parem, ideaalis 72 tunni jooksul lööbe algusest.
- Minge kiiresti arsti vastuvõtule kohapeal või erakorralise meditsiini osakonda, kui lööve haarab silma või nina, nägemine on halvenenud, näolihased on nõrgenenud või teie immuunsus on tugevalt nõrgenenud. Sellistel juhtudel veebikonsultatsioonist ei piisa.
Veebikonsultatsioon sobib tüüpilise lööbe hindamiseks kehatüvel, seljal või jäsemetel, et ravi saaks alata õigel ajal. Silma, kõrva või laialt levinud lööbe korral ning siis, kui valu kestab üle kuu pärast löövet, on vaja arsti läbivaatust kohapeal ja vajaduse korral teiste erialade arstide abi.
Fotode allikad: vöötohatis kehatüvel – melvil, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons; vöötohatis kaelal – Gentgeen, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons; vöötohatis õlal ja kaenlaalusel – Fisle, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons.
Foto: Timepants, CC BY-SA 3.0, via Wikimedia Commons.






