Jalaseen (ladina keeles tinea pedis, arstide keeles jalgade dermatofüütia) on naha seeninfektsioon, mida põhjustavad dermatofüüdid ehk naha sarvkihist toituvad seened. See on kõige sagedasem dermatofüütide põhjustatud nakkus. Enamasti haarab jalaseen varvastevahesid, jalatalda ja jalalaba servi ning ravimata võib see levida küüntesse. Eluohtlik see ei ole, kuid sügelus, ketendus ja valulikud lõhed segavad igapäevaelu ning ilma ravi ja ennetuseta kipub haigus korduma.
Eestis on jalaseen väga levinud. Tartu Ülikooli Kliinikumi nahaarsti ülevaate järgi on jalgade seenhaigus pindmistest seeninfektsioonidest esikohal ja seda esineb eri uuringutes 30–70%-l täiskasvanutest. Sagedamini haigestuvad 20–40-aastased mehed, kuid nakatuda võib igas eas (Eesti Arst).
Mis on jalaseen?
Dermatofüüdid on seened, mis lagundavad naha sarvainet ning eelistavad sooja, niisket ja suletud keskkonda. Jalaseent põhjustavad kõige sagedamini Trichophyton rubrum, Trichophyton interdigitale ja Epidermophyton floccosum. Neist ülekaalukalt sagedaseim on T. rubrum, umbes 80% juhtudest. Pärast nakatumist kulub 1–3 nädalat, enne kui nahal midagi näha on (Eesti Arst).
Eristatakse kolme peamist kliinilist vormi:
- Varvastevaheline ehk interdigitaalne vorm: kõige sagedasem, eriti neljanda ja viienda varba vahel. Alguses on näha kerge punetus ja ketendus, hiljem nahk pehmeneb, muutub valkjaks ja lõheneb. Piirkond sügeleb, kipitab ja lõhnab ebameeldivalt.
- Mokassiinitüüpi ehk hüperkeratootiline vorm: tallanahk on kuiv, paksenenud ja ketendab peenete valkjate helvestena. Aja jooksul levib muutus jalalaba külgedele ja selge piiriga ala meenutab mokassiini. Kulg on sageli krooniline.
- Villiline ehk düshidrootiline vorm: tallavõlvil või jalalaba siseküljel tekivad tugevalt sügelevad villikesed. Lõhkenud villide asemele jäävad märguvad pindmised oiguspinnad ja koorikud.
Harvem esineb varvaste vahel märguvaid haavandeid või väikesi mädavillikesi. Jalaseen on sageli asümmeetriline ja võib haarata ainult üht jalga. Põletikulised nahahaigused, näiteks ekseem või psoriaas, tekivad seevastu tavaliselt mõlemale jalale sümmeetriliselt.
Jalaseen, küüneseen või nahaseen? Kõiki neid põhjustab sama seente rühm, erinev on vaid paiknemine. Jalaseen kahjustab jalalaba nahka. Küüneseen ehk onühhomükoos kahjustab küüneplaati. Kui seen on kubemes, kätel või kehal, räägitakse vastavalt kubeme-, käte- või nahaseenest. Sageli esinevad need koos: ravimata jalaseen levib küüntesse ja seenest haaratud küüned jäävad pidevaks nakkusallikaks.
Jalaseen on nakkav. See levib otsesel kokkupuutel haige nahaga ning ühiskasutuses olevate rätikute, jalatsite ja sokkide kaudu, samuti paljajalu käies riietusruumides ja duširuumides.




Fotodel: kuiv ja ketendav kanna- ja tallanahk (mokassiinitüüpi vorm); kooruv jalatald; harvem nähtav selge piiriga punetav ketendav lööve jalalaba pealmisel küljel; valkjas lõhenenud nahk varvaste vahel (varvastevaheline vorm).
Kuidas jalaseen välja näeb?
Üks peamisi tunnuseid on sügelevad valkjad laigud varvaste vahel. Lisaks tasub tähele panna järgmisi muutusi (NHS):
- valulikud ja ketendavad laigud jalatallal või jalalaba küljel; tumedamal nahal võib punetus olla vähem märgatav;
- lõhenenud, mõnikord veritsev nahk varvaste vahel või kannal;
- vedelikuga täidetud villid tallal või tallavõlvil;
- paksenenud, kollakad ja murenevad küüned, mis näitavad, et nakkus on jõudnud küüntesse.
Põhjused ja riskitegurid
Nakatutakse otsesel kokkupuutel seenega, näiteks ühist rätikut kasutades või paljajalu riietusruumis käies. Ujulas, saunas ja spordisaalis puutuvad paljad jalad kokku märgade põrandatega, kuhu nakkust kandvad nahahelbed on maha jäänud.
Haigestumise riski suurendavad (DermNet):
- Kinnised jalatsid, näiteks rasked tööjalatsid või pikalt kantud spordijalatsid. Eesti Arsti ülevaates seostatakse näiteks sõjaväelaste sagedast haigestumist kinniste jalanõude pikaajalise kandmisega.
- Jalgade liighigistamine ehk hüperhidroos.
- Sport: Eesti Arsti ülevaate järgi esineb jalaseent sageli jooksjatel, ujujatel ja jalgpalluritel, sest jalad higistavad, nahk hõõrdub ja tekib pisivigastusi.
- Kahjustatud nahk, näiteks hõõrdumised ja lõhed, ning nõrgenenud nahabarjäär: kuiv nahk, ekseem, atoopiline nahk.
- Suhkurtõbi, halb perifeerne vereringe ja lümfiturse.
- Nõrgenenud immuunsus, sealhulgas immuunsust pärssiv ravi.
- Pereliige, kellel on jala- või küüneseen: ühine vannitoamatt või sussid muutuvad kodus nakkusallikaks.
Jalaseen ei tähenda halba hügieeni. Ka hoolikalt hooldatud jalad võivad nakatuda ujulas või spordisaalis ning higised, kinnistes jalatsites jalad loovad seenele sobivad tingimused.
Sümptomid ja tüsistused
Sümptomid sõltuvad vormist. Varvaste vahel on peamised muutused valkjas pehmenenud nahk, lõhed ja lõhn. Tallal on nahk kuiv, paksenenud ja ketendav. Villilise vormi korral tekivad sügelevad või valulikud villid, mis lõhkedes jätavad märguvad oiguspinnad. Haiguskolle on sageli ühel jalal selgemini näha. Kui ravi pooleli jätta, tulevad sümptomid tagasi.
Ravimata nakkus võib levida küüntesse, kubemesse ja teistesse kehapiirkondadesse. Lõhenenud nahk avab tee bakteritele. Kui jalg või säär muutub kuumaks, valulikuks ja punetavaks, võib see viidata tõsisemale infektsioonile (NHS). Samasugused hoiatusmärgid on mäda ja palavik. Selline infektsioon võib olla näiteks roos või nahaaluskoe põletik.
Jalaseen või midagi muud?
Iga ketendav või sügelev tald ei ole seenhaigus. DermNet nimetab jalaseene peamiste sarnaste haigustena jalaekseemi, jalatsite materjalist tekkinud allergilist kontaktdermatiiti, talla psoriaasi ja tallade pustuloosi. Need on enamasti sümmeetrilised ja seeneuuring on negatiivne. Arst mõtleb ka teistele võimalustele:
| Haigus | Mille poolest erineb jalaseenest |
|---|---|
| Düshidrootiline ekseem | Väikesed, tugevalt sügelevad villikesed varvaste külgedel, peopesadel ja tallal, tavaliselt mõlemal jalal; seeneuuring on negatiivne. |
| Kontaktdermatiit jalatsitest | Reaktsioon jalatsi kummile, liimile, naha parkimisel kasutatud kroomiühenditele või värvainele: lööve on seal, kus jalats nahka puudutab, sageli jalalaba pealmisel küljel ja sümmeetriliselt. |
| Talla psoriaas | Selge piiriga, paksude soomustega kaetud alad, sageli sümmeetrilised; seeneuuring on negatiivne. |
| Erütrasm | Bakteriaalne nakkus varvaste vahel ja nahavoltides, mis helendab Woodi lambi valguses korallpunaselt; seeneuuring on negatiivne. |
Kui te pole kindel, ärge ravige huupi. Ekseemi jaoks mõeldud hormoonkreem võib seenhaigust varjata ja nakkust hoopis süvendada.
Millal pöörduda arsti poole?
NHS-i soovituse järgi pöörduge nahaarsti või perearsti poole, kui:
- te pole kindel, kas tegemist on seenega (ebatavaline välimus või paiknemine);
- 2–4 nädalat järjepidevat ravi pole aidanud või nakkus tuleb ikka tagasi;
- valu on tugev või nakkus levib küüntesse või teistesse kehapiirkondadesse;
- teil on suhkurtõbi, jalgade vereringe- või tundlikkushäire või nõrgenenud immuunsus, näiteks pärast elundisiirdamist või keemiaravi ajal.
Suhkurtõvega inimestel võivad jalgade naha- ja küünekahjustused kiiresti tõsiseks muutuda. Ida-Tallinna Keskhaigla diabeetiku jalahoolduse juhend soovitab igasuguse nahamuutuse või haavandi korral alati arsti poole pöörduda.
Samal päeval võtke ühendust perearstiga või helistage perearsti nõuandeliinile 1220, kui jalg või säär on kuum, paistes, valulik ja punetav või kui on tekkinud mäda: see võib olla tõsisem infektsioon, mis vajab kiiret ravi. Pöörduge erakorralise meditsiini osakonda (EMO), kui nahapõletikuga kaasneb palavik või kui üks jalg on ootamatult paistes, punetav ja valulik. Kui seisund on raske või eluohtlik, helistage 112 (Terviseportaal).
Eestis võib nahaarsti juurde pöörduda ka saatekirjata, kuid Tervisekassa rahastatud vabu aegu on vähe. Tervisekassa soovitab seetõttu alustada perearstist, kes saab vajaduse korral teha nahaarstiga e-konsultatsiooni.
Diagnoos
Enamasti pannakse diagnoos tüüpilise välimuse ja haigusloo põhjal: kui kaua sümptomid on kestnud, kas käite ujulas või spordisaalis, kas sama on varem olnud. Arst vaatab üle ka küüned, kubeme ja peopesad, sest seen tabab sageli ka neid piirkondi. Kui pilt pole tüüpiline või ravi ei aita, võetakse uuringud, mis aitavad ühtlasi eristada seent ekseemist, psoriaasist, kontaktdermatiidist ja bakteriaalsetest infektsioonidest:
- Mikroskoopia: kahjustuse servast kraabitakse nahahelbeid ja otsitakse mikroskoobiga seeneniite. Tüüpiliste seeneelementide leidmisel ei pruugi külvi enam vaja olla (DermNet).
- Külv: proov pannakse kasvama spetsiaalsele söötmele, et teha kindlaks seene liik. Vastust tuleb oodata mõni nädal.
iDerma dermatoloogid hindavad jalgade fotosid veebis, aitavad eristada seenhaigust sarnastest nahahaigustest ning koostavad ravi- ja hooldusplaani. Kui on vaja uuringuid, ütleb arst, milliseid ja kus neid teha.
Ravi
Ravi valik oleneb vormist, levikust, kestusest, kaasuvatest haigustest ja sellest, kas küüned on haaratud. Ravi alus on üldised meetmed: jalgade ja eriti varvastevahede hoolikas kuivatamine, kinniste jalatsite vältimine ning plätude kandmine ühiskasutuses ruumides.
- Paikne ravi: kerge ja mõõduka vormi korral piisab tavaliselt paiksetest seenevastastest vahenditest (kreem, geel, pihusti või pulber), mida kantakse nahale üks või kaks korda päevas. Tavaline kuur kestab 2–4 nädalat (DermNet) ja paranemist on oodata mõne nädala jooksul. Kõik vahendid ei sobi kõigile, mõned on mõeldud ainult täiskasvanutele. Lapse ravi, raseduse ja imetamise korral pidage nõu arstiga.
- Paksenenud tallanahk: mokassiinitüüpi vormi korral võib seenevastase ravi kõrval aidata sarvkihti pehmendav karbamiidi ehk uureat sisaldav kreem.
- Ulatuslik, korduv või villiline vorm: kui paikne ravi ei aita, on haaratud suur osa tallast või nakkus tuleb pidevalt tagasi, võib arst määrata mitmenädalase seenevastase tablettravi. Enne seda võib arst võtta nahaproovi laboriuuringuks.
- Haaratud küüned: ainult jalanaha ravist ei piisa, sest küüned jäävad nakkusallikaks. Küüneseene ravi kestab kuid ja see on eraldi teema, mida arutage arstiga.
- Nahabarjääri taastamine: kuivale ja ketendavale talla- ja kannanahale sobivad niisutavad kreemid, mis vähendavad ketendust ja lõhesid. Varvastevahesid ärge kreemitage, need peavad jääma kuivaks, nagu soovitab ka Ida-Tallinna Keskhaigla jalahoolduse juhend. Ärge kasutage ekseemi hormoonkreeme enne, kui on selge, et tegemist pole seenega.
- Higistamise vähendamine: õhku läbilaskvad jalatsid ja sokid, kuivatav jalapulber üks või kaks korda päevas ning vajaduse korral hüperhidroosi ravi.
- Jalatsite ja kodu hügieen: kuivatage jalatsid hoolikalt, töödelge nende sisemust seenevastase pulbriga ning peske duši- ja vannitoa põrandat valgendit sisaldava puhastusvahendiga. Järgige tootja juhiseid ja ärge segage seda teiste puhastusvahenditega.
Kuidas paikseid vahendeid õigesti kasutada
- Enne vahendi pealekandmist peske jalad ja kuivatage need hoolikalt, eriti varvastevahed. Patsutage rätikuga, ärge hõõruge.
- Kandke vahendit ka kuni 3 cm kaugemale lööbe nähtavast piirist ja jätkake veel nädal pärast tunnuste kadumist. Eesti Arsti ülevaates nimetatakse seda paikse ravi kuldseks reegliks.
- Ärge katke õhukindla sidemega, kui arst pole seda soovitanud.
- Ärge lõpetage ravi kohe pärast sümptomite kadumist, sest siis tuleb nakkus sageli tagasi.
- Kui üks vahend ei aita, võib sobida mõni teine: vahel tuleb proovida mitut.
Kas rahvameditsiin aitab? Äädika-, sooda- või küüslaugujalavannid on endiselt populaarsed, kuid NHS ja DermNet neid oma ravisoovitustes ei nimeta. Jalaseen paraneb iseenesest harva ja seni, kuni oodatakse kodustelt vahenditelt tulemust, võib nakkus jõuda küüntesse, mille ravi võtab kuid.
Kui ravi ei aita. Kõige sagedamini on põhjuseks uus nakatumine, ravimata küüneseen, ravimata pereliige või hoopis teine diagnoos. Järgige hügieenireegleid ka pärast ravi lõppu, et seen tagasi ei tuleks.
Hooldus ja ennetamine
Igapäevane hooldus aitab vähendada riski, et jalaseen tagasi tuleb (NHS):
- Kuivad jalad: pärast pesemist kuivatage jalad, eriti varvastevahed, rätikut vastu surudes. Kasutage jalgade jaoks eraldi rätikut ja peske seda sageli.
- Sokid ja jalatsid: pange iga päev jalga puhtad sokid, parim materjal on puuvill või vill. Kui jalad higistavad, vahetage sokke ka päeva jooksul. Ärge kandke samu jalatseid üle 2–3 päeva järjest, et need jõuaksid kuivada, ja vältige jalatseid, milles jalad kuumenevad.
- Ühiskasutuses ruumid: kandke ujulas, saunas, duširuumis ja riietusruumis plätusid.
- Ärge jagage: rätikud, sokid, jalatsid, küünekäärid ja viilid on ainult isiklikuks kasutamiseks.
- Ärge kratsige: kratsides kannate seene teistesse kehapiirkondadesse.
- Nahabarjäär: niisutage regulaarselt talla- ja kannanahka, et see vähem lõheneks, kuid mitte varvastevahesid. Ravige lõhesid õigel ajal.
- Küüned: hoidke küüned lühikesed ja kasutage ainult oma tööriistu. Suhkurtõve või jalgade tundlikkushäire korral hooldage küüsi ettevaatlikult, näiteks viiliga, või laske seda teha jalaravispetsialistil. Kui märkate küüntel muutusi, pöörduge varakult: jalaseent on lihtsam ravida enne, kui see on küüntesse jõudnud.
- Kodu: kuivatage ja töödelge jalatseid ning puhastage dušinurka ja vanni, eriti kui kodus on haigeid.
Jalaseene pärast ei pea töölt ega koolist koju jääma, oluline on vaid hügieenireeglitest kinni pidada.
Mida teha kohe?
- Kui jalg on kuum, paistes ja valulik, võtke samal päeval ühendust perearstiga või helistage nõuandeliinile 1220. Kui sellega kaasneb palavik või üks jalg on ootamatult paistes, pöörduge EMOsse; raske seisundi korral helistage 112.
- Pildistage kahjustust päevavalguses (varvastevahed, tald, küüned) ja registreeruge iDerma dermatoloogi veebikonsultatsioonile. Dermatoloog hindab fotode põhjal, kas tegemist on seenega, ja koostab raviplaani. Vastuse saate tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul).
- Alustage juba täna kuivadest jalgadest, puhastest sokkidest ja jalatsite vahetamisest. Kui küüned on haaratud, arvestage pikema raviga.






