NahahaigusedSünnimärgid: kuidas eristada healoomulist sünnimärki ohtlikust

Sünnimärgid: kuidas eristada healoomulist sünnimärki ohtlikust

Nahapinnast kõrgem tumepruun melanotsüütiline sünnimärk, mille healoomulisust dermatoloog hindab.

Mis on sünnimärk?

Sünnimärk, meditsiinis melanotsütaarne neevus, on healoomuline pigmentrakkude kogum. Neid rakke nimetatakse melanotsüütideks ja need annavad nahale värvi. Sünnimärgid ehk neevused võivad olla kaasasündinud või elu jooksul omandatud ning enamasti leidub neid üle kogu keha. Enamik sünnimärke on healoomulised ja jäävadki selliseks, kuid vahel võib muutus sünnimärgis olla esimene märk melanoomist või mõnest muust nahakasvajast (Regionaalhaigla).

Enamik sünnimärke tekib lapsepõlves ja noores eas. Kõige rohkem on neid teismelistel ja noortel täiskasvanutel, vanemas eas jääb neid vähemaks, sest osa sünnimärke tuhmub aeglaselt ja kaob. Seepärast tasub täiskasvanueas, eriti pärast 40. eluaastat tekkinud uut sünnimärki tähelepanelikult jälgida ja lasta arstil hinnata (DermNet).

Sünnimärkide arv sõltub pärilikkusest, päikese käes viibimisest ja immuunsüsteemist. Kalduvus paljudele sünnimärkidele kandub perekonnas edasi, hele nahk ja päikesepõletused lisavad neid juurde ning immuunsust pärssiv ravi suurendab nende arvu.

Milline on healoomuline sünnimärk?

Healoomulist sünnimärki iseloomustavad korrapärane piirjoon, ühtlane värvitoon ja sümmeetria (Tervisekassa). Tüüpiline kahjutu sünnimärk:

  • on ümar või ovaalne ning sileda, ühtlase servaga;
  • on kogu ulatuses ühte värvi; enamasti pruun, kuid on ka punaseid, kollakaspruune, sinakaid ja musti sünnimärke;
  • on väike, tavaliselt alla 5–6 mm, umbes pliiatsi otsas oleva kustukummi suurune;
  • on lame või naha kohale kõrgenenud, sile või ebaühtlase pinnaga, pehme või kõva; mõnel kasvavad karvad;
  • ei muutu kuust kuusse.

Sünnimärgid võivad olla ükskõik kus: peanahal, sõrmede ja varvaste vahel, peopesadel ja jalataldadel, küüne all, suguelunditel ja ka silmas. Lapsepõlves lame sünnimärk muutub hiljem sageli kõrgemaks ja karvasemaks ning näo sünnimärgid kipuvad vanusega heledamaks muutuma.

Dermatoloogid jaotavad tavalisi sünnimärke selle järgi, kus nahas pigmendirakud paiknevad:

LiikKuidas välja näebMillal tekib
Piirineevus (junktsionaalne neevus)Lame, tavaliselt ümar, ühtlaselt keskmise kuni tumepruuni värvigaEnamik laste sünnimärke on seda tüüpi
LiitneevusKõrgenenud pruun kühmuke, sageli karvadega, mõnikord veidi tüükataolise pinnagaHiljem, kui lame sünnimärk kerkib naha kohale
Intradermaalne neevusKõrgenenud, sageli karvane, kahvatum kühmuke, tihti nahavärvi, mõnikord väikesel varrel või sileda kupligaVeel hiljem, kui kõrgenenud sünnimärk kaotab suurema osa oma värvist; nii heledamaks muutuvad sageli näo sünnimärgid

Seega on aastaid samasugune püsinud kõrgenenud pruun või nahavärvi kühmuke tavaliselt liit- või intradermaalne neevus, mitte ohumärk. Just sellist stabiilset, ühtlast ja sümmeetrilist sünnimärki peavad arstid silmas, kui räägivad healoomulisest neevusest, olgu see lame või kõrgenenud, pruun või nahavärvi.

Healoomuline kõrgenenud sünnimärk: ühtlaselt helepruun, veidi konarliku pinnaga kühmuke heledal nahalHealoomuline lame sünnimärk: väike, ühtlaselt pruun ümar laik, millest kasvab kaks karva

Ülal on kaks tavalist healoomulist mustrit. Esimene on kõrgenenud, ühtlaselt helepruun ja veidi konarliku pinnaga sünnimärk, mis sobib kokku liit- või intradermaalse neevusega. Teine on väike, lame ja ühtlaselt pruun sünnimärk, millest kasvavad karvad. Karvad võivad kasvada ka täiesti tavalises sünnimärgis.

Harvemad sünnimärkide liigid

LiikKuidas välja näebMida teada
Kaasasündinud sünnimärkOlemas sünnist või varsti pärast sündi, kasvab koos lapsega, võib murdeeas tumeneda, pakseneda ja karvu kasvatadaUmbes 1% inimestest sünnib ühe või mitme kaasasündinud sünnimärgiga. Väikesed kaasasündinud sünnimärgid on madala riskiga; suur või hiiglaslik kaasasündinud sünnimärk vajab nahaarsti jälgimist.
Atüüpiline (düsplastiline) sünnimärkSuurem kui 5 mm, ebaselge või ebakorrapärase servaga, mitut tooni, lamedate ja kõrgenenud osadegaIseenesest healoomuline, kuid mitme atüüpilise sünnimärgiga inimestel on suurem melanoomi risk.
Sinine neevusÜhtlane, struktuuritu, terassinine laikTavaline sinine neevus jääb eluks ajaks samasuguseks. Kui see suureneb, muutub või tekib täiskasvanul uuena, tuleb seda lasta kontrollida.
Halo-neevusSünnimärk, mille ümber on valge rõngas; sünnimärk tuhmub mitme aasta jooksul ja nahk saab tavaliselt oma värvi tagasiEsineb peamiselt tervetel lastel ja noortel täiskasvanutel ning võib olla seotud vitiliigoga. Hele rõngas põleb päikese käes kergesti. Täiskasvanul tuleb üle vaadata kogu nahk, sest harva tekivad haloringid reaktsioonina melanoomile mujal kehal (DermNet).
Spitzi neevusRoosa või pruun kuplikujuline kühmuke, mis tekib lastel ja noortel täiskasvanutel ning võib mõne kuuga kiiresti kasvadaVõib isegi dermatoloogile melanoomi moodi välja näha, seepärast eemaldatakse see kindluse mõttes sageli.
Meyersoni neevusTavaline sünnimärk, mille ümber on sügelev ekseemirõngasEkseemi ravitakse nagu tavalist ekseemi; sünnimärki hinnatakse samamoodi nagu teisi sünnimärke.

Milline on ohtlik sünnimärk: ABCDE reegel

Melanoom on pahaloomuline nahavähk, mis tekib pigmendirakkudest ehk melanotsüütidest. See võib tekkida olemasolevas sünnimärgis, muus pigmentkoldes või suvalises kohas nahal. Sagedamini tekib melanoom varem tavalise välimusega nahale: suures koondanalüüsis oli sünnimärgiga seotud vaid 29% melanoomidest (DermNet). Seepärast väärib uus tume laik sama palju tähelepanu kui muutunud vana sünnimärk.

Varajase melanoomi tunnuseid kirjeldab ABCDE reegel (Tartu Ülikooli Kliinikum, Regionaalhaigla). Tähed tulevad ingliskeelsetest sõnadest, need on tabelis sulgudes:

TähtMelanoomHealoomuline sünnimärk
A – asümmeetriaMoodustise üks pool ei ole teisega sarnane ei kujult ega värviltSümmeetriline
B – serv (border)Ebakorrapärane, sakiline või ähmane serv; pigment võib valguda ümbritsevale nahaleSile, ühtlane serv
C – värvus (color)Mitme tooni segu: must, pruun, punane, valge, sinineÜks toon või kaks ühtlaselt jaotunud tooni
D – läbimõõt (diameter)Üle 5–6 mm ja kasvav (Tartu Ülikooli Kliinikum), kuid varases staadiumis võib melanoom olla ka väiksem; samuti sünnimärk, mis erineb kõigist teistestAlla 5–6 mm ja sarnaneb teie teiste sünnimärkidega
E – areng (evolving)Muutub nädalate või kuude jooksul: suurus, kuju, värv, kõrgus või pind; tekib sügelus, veritsus, koorik või haavandKuust kuusse samasugune

Lisaks võivad melanoomi korral esineda ketendus, koorik, veritsus, haavandumine või punetus. Iga ABCDE-muutusega tasub pöörduda perearsti või nahaarsti poole.

Inetu pardipoja tunnus: enamiku inimeste sünnimärgid sarnanevad üksteisele. Laik, mis teistest eristub, olgu suurem, tumedam, heledam või lihtsalt teistsugune, tuleb lasta üle vaadata ka siis, kui sellel ei ole ühtegi ABCDE tunnust. Enamik selliseid „inetuid pardipoegi“ osutub dermatoskoobiga uurides siiski kahjutuks.

Kühmude puhul: EFG-reegel. Nodulaarne ehk sõlmeline melanoom moodustab umbes 10–15% melanoomidest ega pruugi ABCDE reeglile vastata. Selle tunnused on EFG: kõrgenenud (elevated), kõva (firm) ja kasvav (growing) nädalate, mitte aastate jooksul (DermNet). Osa melanoome on pigmendita, roosad või punakad, seepärast vajab uus kõva ja kasvav kühm arsti hinnangut sõltumata värvist.

Kas melanoom valutab? Varajane melanoom ei pruugi valutada ega sügeleda, seega valu puudumine ei tähenda ohutust. Sügelev, hell, punetav, paistes või paksenev pigmentkolle tuleb aga lasta üle vaadata (Regionaalhaigla).

Peopesad, jalatallad ja küüned: melanoom võib tekkida ka kohtadesse, kuhu päike ei paista. Akraalne melanoom tekib jalataldadele, peopesadele või küünte alla ja moodustab alla 5% melanoomidest. Tumedama nahaga inimestel on see sagedasem. See võib olla pruun või must triip piki küünt, eriti kui pigment valgub küünevalli nahale, või tume laik tallal või peopesal. Küüne all olev tume triip, mis ei ole tekkinud vigastusest, on põhjus arsti poole pöörduda sõltumata nahatoonist.

Kellel on suurem risk haigestuda melanoomi?

Eesti haiglate ja Tervisekassa patsiendimaterjalid ning DermNet nimetavad järgmisi riskitegureid:

  • Palju sünnimärke: mida rohkem sünnimärke, seda suurem risk.
  • Ebatavalised, atüüpilised või muutunud sünnimärgid.
  • Melanoom perekonnas: risk on suurem, kui lähisugulasel on olnud melanoom või mõni muu pahaloomuline nahakasvaja, eriti kui haigestunud on kaks või enam esimese astme sugulast.
  • Hele nahk, heledad või punased juuksed, heledad silmad, tedretähnid ja kergesti tekkivad päikesepõletused.
  • Päikesepõletused ja solaarium: korduvad päikesepõletused, eriti lapse- ja noorukieas, ning solaariumi kasutamine. Põhjamaise naha jaoks on eriti riskantne äkiline tugev päike lõunamaa puhkusel.
  • Varasem melanoom või muu nahavähk ning nõrgenenud immuunsüsteem, näiteks pärast elundisiirdamist.
  • Suur või hiiglaslik kaasasündinud sünnimärk.

Eestis diagnoositakse igal aastal ligi 220 melanoomi juhtu (Ida-Tallinna Keskhaigla). Melanoom on kõige agressiivsem nahavähi tüüp, sest võib kiiresti levida lümfisõlmedesse ja siseorganitesse. Tumedama nahaga inimestel esineb melanoomi harvem, kuid see avastatakse sageli hiljem, seepärast on küünte, peopesade ja jalataldade tunnused olulised.

Millal muutub sünnimärk kahjututel põhjustel?

Iga muutus ei ole ohumärk. Laste sünnimärgid kasvavad koos lapsega, mõned tumenevad, teised muutuvad heledamaks, ja see on tavaline. Päikese käes sünnimärgid tumenevad ning vanusega muutuvad kõrgemaks. Vanemas eas mõned sünnimärgid tuhmuvad või kaovad.

Rasedus: raseduse ajal võivad sünnimärgid veidi tumeneda ning kõhul ja rindadel võivad need naha venimisel suureneda. Kerge tumenemine on tavaline ja pärast sünnitust taastub sünnimärk enamasti endisel kujul. ABCDE tunnustega muutust ei tohi aga hormoonide arvele kirjutada, see tuleb lasta arstil üle vaadata.

Vigastus ja ärritus: kõrgenenud sünnimärk võib jääda riiete või raseerija taha kinni ning muutuda pärast lööki valulikuks ja põletikuliseks. Veritsus, märgumine või koorik on siiski põhjus lasta sünnimärki kontrollida, olenemata näilisest põhjusest. Muutus, mis kestab üle kuu, tuleb lasta nahaarstil hinnata (DermNet). Sügelev ekseemirõngas sünnimärgi ümber on Meyersoni neevus.

Pigment vanas armis: kui sünnimärk on maha lõigatud või mitte täielikult eemaldatud, võib armi uuesti tekkida ebatavalise kujuga pigmentlaik. Seda nimetatakse retsidiveerunud neevuseks. Sellist muutust peab vaatama arst, sest tagasikasvamine võib olla ka melanoomi tunnus.

Millal pöörduda arsti poole?

Pöörduge arsti poole kiiresti, kui sünnimärk või tume laik:

  • on muutnud suurust, kuju või värvi, muutunud tumedamaks või kõrgemaks;
  • on mitut värvi või ebaühtlase, ähmase või sakilise servaga;
  • sügeleb, valutab, on paistes või põletikuline, veritseb, märgub või kattub koorikuga;
  • erineb kõigist teie teistest sünnimärkidest;
  • on uus või ebatavaline ega kao mõne nädala jooksul, sealhulgas peopesal või jalatallal; eriti oluline on see nõrgenenud immuunsuse korral;
  • on tume ala või triip küüne all, mis ei ole tekkinud vigastusest.

Laske üle vaadata ka pärast 40. eluaastat tekkinud uus sünnimärk, kaasasündinud sünnimärk, mis on muutunud suuremaks, tumedamaks või konarlikumaks, ning iga suur kaasasündinud sünnimärk.

Eestis saab sünnimärgi muutusega pöörduda perearsti poole, kes vaatab sünnimärgi üle; mõnes perearstikeskuses tehakse ka dermatoskoopiat. Vajaduse korral saadab perearst sünnimärgi fotod nahaarstile e-konsultatsiooniks ning nahaarst võtab edasise uurimise üle. Otse nahaarsti vastuvõtule võib minna ka ise, kuid see on sageli tasuline (Tervisekassa). Sünnimärk ei ole erakorraline seisund, ent viivitamine muret ei vähenda: mida varem melanoom avastatakse, seda paremad on ravitulemused.

Kuidas dermatoloog sünnimärki uurib?

Enamiku sünnimärkide puhul piisab tüüpilisest välimusest. Järgmine samm on dermatoskoopia. Dermatoskoop on valgustusega suurendusseade, millega arst näeb sünnimärgi pigmendimustrit, värve, struktuuri ja serva palju täpsemalt kui palja silmaga. Uuring on valutu.

Lame, veidi ebatavaline, kuid mitte murettekitav sünnimärk võidakse lühikese aja pärast uuesti dermatoskoobiga pildistada, et näha, kas see muutub. Sõlmelisi ja kahtlasi moodustisi nii ei jälgita, need eemaldatakse. Paljude sünnimärkide või suure riskiga inimestele tehakse kogu keha pildistamine ja digitaalne dermatoskoopia ehk sünnimärkide kaardistamine, et uued sünnimärgid ja väikesed muutused järgmisel visiidil silma paistaksid.

Kindla vastuse annab ainult koe uurimine mikroskoobi all. Kahtlane sünnimärk lõigatakse paikse tuimestusega tervikuna välja koos umbes 2 mm laiuse terve naha servaga ja koeproov saadetakse histoloogilisele uuringule. Eelistatakse kogu sünnimärgi eemaldamist; osalist proovi võetakse vaid siis, kui moodustis on liiga suur (DermNet).

Mida veebikonsultatsioon suudab ja mida mitte: selged fotod, mida hindab iDerma dermatoloog veebis, annavad arvamuse, kas stabiilne sünnimärk näeb välja tüüpiline, millised sünnimärgid vajavad dermatoskoopiat ja mida edaspidi jälgida. Vastuse saate tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul). Foto ei asenda dermatoskoopiat ega koeproovi. ABCDE muutustega sünnimärk, uus tume triip küüne all või kasvav kühm vajab läbivaatust silmast silma perearsti või nahaarsti juures.

Ravi: millal tuleb sünnimärk eemaldada?

Enamik sünnimärke ei vaja ravi ja need on parem rahule jätta. Kahjutute sünnimärkide eemaldamine ei vähenda melanoomi riski, sest enamik melanoome tekib varem tavalise välimusega nahale. Dermatoloog eemaldab sünnimärgi kolmel põhjusel (DermNet):

  • diagnoosis on kahtlus, seepärast lõigatakse sünnimärk välja ja uuritakse, et vähk välistada;
  • sünnimärk segab, sest riided, kamm või raseerija ärritavad seda pidevalt;
  • kosmeetilistel põhjustel; see on tavaliselt tasuline.
MeetodMillal kasutatakseMida oodata
Kirurgiline väljalõikamineLame või kahtlane sünnimärk; alati, kui on kahtlusSünnimärk lõigatakse paikse tuimestusega tervikuna välja ja haav õmmeldakse; kude uuritakse mikroskoobi all; tavaliselt jääb peen joonarm
Pindmine eemaldamine (lõikamine naha tasa)Naha kohale ulatuv sünnimärkSünnimärk lõigatakse nahaga tasa, kude saadetakse tavaliselt uuringule; armi võib pigment tagasi tulla ja siis tuleb seda kontrollida
Elektrokoagulatsioon ja laserAinult siis, kui dermatoloog on kinnitanud, et sünnimärk on healoomulineKude hävib ja laborisse uuringule seda ei jää; samal põhjusel ei külmutata ka diagnoosimata pigmentkoldeid

Iga eemaldamine jätab mingi armi. Tumedamale nahale võib jääda ajutine tume laik, hele laik jääb aga tavaliselt püsivaks. Kui eemaldatud sünnimärk kasvab tagasi, pöörduge kohe uuesti dermatoloogi poole.

Ärge eemaldage sünnimärki kodus ega ilusalongis. Kodused vahendid võivad tekitada haavu, põletikku ja arme. Kui laik oli melanoom, võivad alles jäänud rakud edasi kasvada ja levida ning diagnoos hilineb.

Kaasasündinud sünnimärgid: väikest kaasasündinud sünnimärki, mis kasvab lapsega proportsionaalselt ega muutu muul viisil, ei ole vaja eemaldada. Kui eemaldamist soovitakse, lükatakse see tavaliselt edasi ajani, mil laps talub paikset tuimestust. Hiiglasliku kaasasündinud sünnimärgi puhul otsustatakse individuaalselt.

Ennetamine ja nahahooldus

Sünnimärkide teket ei saa täielikult ära hoida, kuid range päikesekaitse vähendab nende arvu. Ainult päikesekaitsekreemist uute sünnimärkide ärahoidmiseks ei piisa. Samad sammud vähendavad ka melanoomi riski (Tervisekassa):

  • vältige päikest tugeva UV-kiirguse ajal, keskpäeval umbes kella 11–15 vahel;
  • kandke keha katvaid riideid, laia äärega mütsi ja päikeseprille;
  • kasutage päikesekaitsekreemi, mille kaitsefaktor on vähemalt SPF 30, ja katke kreemiga ka sünnimärgid;
  • ärge kasutage solaariumi ega püüdke päevitust saavutada;
  • kaitske lapsi päikesepõletuse eest, kõigepealt varju ja riietega;
  • lõunamaale reisides on kreem ja katvad riided eriti olulised, sest põhjamaine nahk põleb seal kiiresti.

Kontrollige oma nahka ise: nahk tasub üle vaadata kord kuus, eriti kui teil on hele nahk, palju sünnimärke, varem olnud nahakasvaja või kui käite solaariumis. Pöörake tähelepanu pigmentkollete suurusele, kujule, servadele ja värvusele. Seiske täispika peegli ees ja vaadake keha eest, tagant ja külgedelt, käed üleval; vaadake üle käsivarred, kaenlaalused ja peopesad, jalgade tagakülg, varvaste vahed ja tallad. Lähedase abiga saate uurida ka neid kohti, kuhu tavaliselt ei vaadata: juustega kaetud peanahk, selg, tuharad ja suu. Pildistage sünnimärk, mille suhtes te pole kindel, joonlaua kõrval, et muutust oleks lihtne märgata.

Arsti kontroll: paljude või atüüpiliste sünnimärkidega ja varem nahavähki põdenud inimestel soovitatakse regulaarset naha läbivaatust. Riskirühma kuuluvatel inimestel on soovitatav käia nahaarsti kontrollis vähemalt kord aastas (Tartu Ülikooli Kliinikum). Kõige suurema riskiga inimestele pakutakse sünnimärkide kaardistamist.

Laigud, mida peetakse ekslikult sünnimärgiks

Näeb välja nagu sünnimärkMille poolest erineb
Seborroiline keratoosVahajas või tüükataoline, justkui nahale kleebitud naast nahavärvist mustani, terava servaga; tekib alates 30.–40. eluaastast ja vanemas eas on see peaaegu kõigil; ei ole vähieelne, kuid mõnikord raske nahavähist eristada ning siis võetakse proov või see eemaldatakse
Päikeselaik (lentiigo) või tedretähnLame, selgelt piiritletud pruun laik; päikeselaigud muutuvad aja jooksul tavapäraselt
DermatofibroomKõva roosa kuni pruun sõlmeke, kõige sagedamini säärel, mis külgedelt kokku surudes tõmbub sissepoole; kahjutu
Kirssangioom (väike hemangioom)Väike punane, sinakas või lilla kuppel, tekib tavaliselt keskeas; trombiga angioom võib paista must, kuni dermatoskoop näitab punast värvi
Pigmenteerunud basaalrakuline kartsinoom (basalioom)Pärljas või vahajas sõlm, mõnikord peente veresoonte või rullja, haavanduva servaga; võib sisaldada pigmenti ja meenutada melanoomi
Lentigo malignaMitte sünnimärk, vaid varajane melanoom: aeglaselt, aastate jooksul suurenev lame tedretähnitaoline laik vanema inimese päikesest kahjustatud näol või kaelal

Enamikku neist eristab sünnimärgist dermatoskoopia. Kui see ei õnnestu, eemaldatakse laik ja uuritakse koeproovi.

Prognoos

Lapsepõlves tekkinud sünnimärgid jäävad tavaliselt eluks ajaks, teismelistel ja noortel täiskasvanutel on neid kõige rohkem ning vanemas eas jääb neid vähemaks. Varases staadiumis on melanoom kergesti ravitav ega pruugi olla eluohtlik, hilisemates staadiumites levib see aga tihti teistesse organitesse ja ravi ei pruugi olla edukas (Regionaalhaigla). Varakult avastatuna saab 90% melanoomidest välja ravida ainuüksi lihtsa operatsiooniga (DermNet).

Mida teha kohe?

  1. Võrrelge murettekitavat sünnimärki ABCDE tabeli ja oma teiste sünnimärkidega. Pildistage see joonlaua kõrval ja märkige üles kuupäev.
  2. Kui sünnimärgil on mõni ABCDE tunnus, see on „inetu pardipoeg“, küüne all on tekkinud uus tume triip või nahal on kasvav kühm, minge kiiresti perearsti või nahaarsti vastuvõtule.
  3. Kui sünnimärk on stabiilne ja tüüpiline ning soovite teist arvamust või nõu, mida jälgida, saatke fotod iDerma veebikonsultatsioonile: teravad päevavalguses tehtud fotod lähedalt ja käeulatuse kauguselt, kõrval joonlaud või münt. Kuidas konsultatsioon käib, lugege lehelt Kuidas see toimib.
  4. Kui teil on palju või atüüpilisi sünnimärke või on perekonnas esinenud melanoomi, seadke endale igakuise enesekontrolli meeldetuletus ja küsige nahaarstilt regulaarse dermatoskoopilise kontrolli ja sünnimärkide kaardistamise kohta.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kõik sünnimärgid on ohtlikud?
Ei. Enamik sünnimärke on healoomulised ja jäävadki selliseks (Regionaalhaigla). Oluline on muutus: sünnimärk, mis muudab suurust, kuju või värvi, sügeleb, veritseb, kattub koorikuga või erineb teie teistest sünnimärkidest, tuleb lasta arstil üle vaadata.
Kas kõrgenenud sünnimärk on ohtlik?
Pehme kõrgenenud sünnimärk, mis on aastaid samasugune püsinud, on tavaliselt liit- või intradermaalne neevus ehk sünnimärgi tavaline arengujärk. Teine asi on uus kühm, mis on kõrgenenud, kõva ja kasvab nädalatega: need on sõlmelise melanoomi EFG tunnused ning sellist kühmu peab arst nägema sõltumata värvist (DermNet).
Kas must sünnimärk on melanoom?
Mitte iseenesest. Musti sünnimärke leidub ka healoomuliste seas (Regionaalhaigla) ning tumedama nahaga inimestel on sünnimärgid sageli tumedamad. Heledal nahal on must sünnimärk harvem ja seda tasub dermatoskoobiga kontrollida. Musta värvi võivad olla ka kahjutud seborroilised keratoosid. Hinnake sünnimärki ABCDE tunnuste järgi ja selle järgi, kas see teistest eristub.
Kas karvadega sünnimärk on healoomuline?
Karvad võivad kasvada ka täiesti tavalises sünnimärgis (Regionaalhaigla). Karvad ei ole aga usaldusväärne tunnus ei ühes ega teises suunas, seega hinnake karvast sünnimärki samamoodi nagu teisi: sümmeetria, serv, värv, suurus ja muutumine.
Mu lapsel tekkis uus või kasvav sünnimärk. Kas see on normaalne?
Tavaliselt küll. Enamik sünnimärke tekib lapse- ja noorukieas, need kasvavad koos lapsega ning võivad tumeneda või heledamaks muutuda. Näidake sünnimärki nahaarstile, kui see kasvab kiiresti, veritseb, sügeleb või ei sarnane teistega, kui tekib ja suureneb mõne kuuga roosa kuplikujuline kühmuke (see võib olla Spitzi neevus) või kui lapsel on suur kaasasündinud sünnimärk.
Kas sünnimärkide eemaldamine ennetab melanoomi?
Ei. Enamik melanoome tekib varem tavalise välimusega nahale, mitte olemasolevasse sünnimärki: koondanalüüsis oli sünnimärgiga seotud vaid 29% melanoomidest (DermNet). Arst eemaldab sünnimärgid, mis on muutunud või tunduvad kahtlased, mitte kõiki sünnimärke järjest. Melanoomi riski vähendavad päikesekaitse, solaariumist loobumine ja regulaarne enesekontroll.
Kas sünnimärgiga tohib päevitada või solaariumis käia?
Solaariumi tuleks vältida, sest see suurendab melanoomi riski (Tartu Ülikooli Kliinikum). Päikese käes kaitske nahka riiete ja vähemalt SPF 30 päikesekaitsekreemiga, millega katke ka sünnimärgid, ning vältige keskpäevast päikest (Tervisekassa). Päevitus ise on juba märk UV-kahjustusest, seega ei ole see eesmärk.
Kas veebikonsultatsioon saab öelda, kas sünnimärk on ohtlik?
Fotode põhjal saab dermatoloog anda arvamuse, kas stabiilne sünnimärk näeb välja tüüpiline, millised sünnimärgid vajavad dermatoskoopiat ja mida edaspidi jälgida. Foto ei asenda dermatoskoopiat ega koeproovi, mis on ainus kindel uuring. ABCDE muutustega sünnimärk, tume triip küüne all või kasvav kühm tuleb lasta perearstil või nahaarstil silmast silma üle vaadata.
Ikka veel ebakindel?

Dermatoloog koostab plaani just teie naha jaoks.

Mitte järjekordne apteegikreem — sertifitseeritud spetsialisti diagnoos ja isiklik raviplaan 24 tunni jooksul.

Alusta konsultatsiooni
Isiklik raviplaan
24 t
Diagnoos
Raviplaan
Retseptid
iDerma
Sertifitseeritud dermatoloog

Artikli autor

Anna Tunkeviča

Meditsiinilist sisu vaatas üle

Agnė Panavienė(Dermatoloog)

Meie teised artiklid

Atoopilise dermatiidi punetav, ketendav ja põletikuline nahk küünarvarrel ja randmel

Atoopiline dermatiit (atoopiline ekseem): sümptomid, põhjused ja ravi

Atoopiline dermatiit ehk atoopiline ekseem: sügelus, kuiv nahk ja ägenemised lastel ja täiskasvanutel. Vallandajad, nahahooldus ja ravivõimalused.
Vöötohatise villikeste kobarad punetusega kaela ja õla piirkonnas

Vöötohatis (herpes zoster): sümptomid, põhjused ja ravi

Vöötohatis tekitab põletavat valu ja villilist löövet ühel kehapoolel. Lugege sümptomitest, haiguse kulust, nakkavusest, ravi alustamise ajast ja vaktsiinist.
Esiletõusev tüügastaoline seborroilise keratoosi kolle krobelise pinnaga nahal, mida hinnatakse kaugteel.

Seborroiline keratoos: tunnused, diagnoosimine ja eemaldamine

Seborroiline keratoos on healoomuline pruun nahamuutus. Lugege, kuidas eristada seda melanoomist ja aktiinilisest keratoosist ning millal seda eemaldada.
Käeselja nahk ketendavate roosakate kõrgenenud naastudega, mis on iseloomulikud punasele lamelihenile.

Lame lihhen: lillakad sõlmekesed nahal, valged laigud suus ja küünte muutused

Lame lihhen (lichen planus) põhjustab sügelevaid lillakaid sõlmekesi randmetel ja pahkluudel ning valget võrgustikku suus. Vormid, diagnoos ja ravi.