Seborroiline dermatiit (ka seborroiline ekseem) on krooniline põletikuline nahahaigus, mille korral tekivad rasused kollakad ketud, punetus ja sügelus seal, kus on kõige rohkem rasunäärmeid: peanahal, kulmudes, nina ja suu vahelistes voltides, kõrvade taga ja rinnaku piirkonnas. See ei ole nakkav ega teki mustusest. Haigus kipub korduma, kuid sobivate šampoonide, kreemide ja igapäevase hoolduse abil saab enamik inimesi selle kontrolli alla.
Eesti Arstis 2025. aastal ilmunud ülevaate järgi peetakse seborroilist dermatiiti atoopilise dermatiidi ja kontaktdermatiidi järel kolmandaks nahahaiguseks, mis kõige enam mõjutab elukvaliteeti.
Mis see on?
Seborroiline dermatiit kuulub ekseemide rühma. Iga inimese nahal elab pärmseen Malassezia, mis toitub naha rasust. Haigestunu nahk reageerib sellele seenele ja rasva lagunemissaadustele põletikuga: naha pealmine kiht hakkab liiga kiiresti kooruma, tekib ketendus, nahk punetab ja sügeleb.
Haigusel on kaks esinemistippu. Imikutel tekib see esimestel elukuudel. Täiskasvanutel algab see sageli hilises noorukieas ning on kõige levinum noortel täiskasvanutel ja vanematel inimestel; mehed haigestuvad sagedamini kui naised. Eesti Arsti ülevaate järgi on seborroiline dermatiit umbes 5%-l inimestest. Selle kõige leebem vorm on tavaline kõõm, mille korral peanahk ketendab, kuid ei puneta, ja kõõma esineb peaaegu pooltel inimestest.


Põhjused ja riskitegurid
Täpne põhjus ei ole teada. Eesti Arsti ülevaate järgi on kolm peamist tegurit rasunäärmete muutunud aktiivsus, Malassezia seente rohkus ja immuunsüsteemi häirunud reaktsioon. Seepärast ei teki seborroiline dermatiit kõigil, kuigi seen on igaühe nahal.
Ägenemisi soodustavad kõige sagedamini:
- stress ja unepuudus;
- külm aastaaeg: haigus ägeneb tüüpiliselt talvel ja leeveneb suvel pärast päikese käes viibimist;
- põetud nakkus või muu organismi nõrgestanud haigus;
- rasune nahk ning rasvased juuste- ja näohooldustooted;
- harv juustepesu: mitte mustuse tõttu, vaid seetõttu, et rasu ja ketud kogunevad kauem;
- maski või respiraatori pikaajaline kandmine, mis COVID-19 pandeemia ajal soodustas nii haiguse teket kui ka ägenemist.
Seborroiline dermatiit on sagedasem Parkinsoni tõve, insuldi, depressiooni ja epilepsia korral. Nõrgenenud immuunsuse, näiteks HIV-nakkuse korral on see ka raskem ja laialdasem. Kui täiskasvanul tekib äkki ulatuslik ja ravile halvasti alluv seborroiline dermatiit, hindab arst ka üldist tervist ja kaalub immuunpuudulikkuse võimalust.
Sümptomid paiknemise järgi
Tunnused korduvad samades kohtades ja ühel inimesel on haaratud tavaliselt mitu piirkonda:
- Peanahk: alates peenest kuivast kõõmast kuni rasuste kollakate kettudeni, mis kleepuvad naha ja juuste külge. Peanahk sügeleb ja võib punetada ning põletik võib ulatuda juuksepiirist otsaesisele. Mõnikord kaasneb ajutine juuste hõrenemine, mis taandub pärast sobivat ravi.
- Nägu: punetus ja ketendus nina ja suu vahelistes voltides, ninatiibadel, kulmudes ja kulmude vahel, juuksepiiril, habemes ja vuntsides.
- Kõrvad: ketendus ja lõhed kõrvade taga ja kõrvalestal, mõnikord sügeleb väline kuulmekäik.
- Silmalaud: punetavad lauääred ja kollakad koorikud ripsmete juures (blefariit).
- Rind ja selg: roosakad ketendavad laigud rinnaku piirkonnas ja abaluude vahel, mõnikord rõnga- või kroonlehekujulised.
- Nahavoldid: kaenlaalused, kubemevoldid ja nahk rindade all. Siin on kolded niisked ja läikivad ning ketendust on vähe, seepärast aetakse neid kergesti segi pärmseeninfektsiooniga.
Sügelus on tavaliselt kerge kuni mõõdukas, tugevam peanahal ja kõrvades. Pideva kratsimise tõttu võib lisanduda bakteriaalne nakkus: tekivad märguvad kohad, kollased koorikud ja valu. Tumedama nahaga inimestel võivad kolded olla ümbritsevast nahast heledamad.
Imikute seborroiline dermatiit (titekõõm)
Imikutel avaldub seborroiline dermatiit tavaliselt kolmandal või neljandal elunädalal. Peanahale tekivad paksud, rasused, kollakaspruunid koorikud, mida nimetatakse titekõõmaks ehk gneissiks. Harvem tekib ketendus kulmudele, kõrvade taha, kaelavoltidesse või mähkmepiirkonda. Titekõõm ei sügele ega valuta ega häiri last. Enamasti möödub see iseenesest mõne kuu jooksul, hiljemalt esimese eluaasta lõpuks.
Koorikute pehmendamiseks võib imiku peanahale kergelt sisse masseerida pehmendavat kreemi (emolienti) või kookosõli, seejärel peanahka pehme harjaga õrnalt harjata ja pesta beebišampooniga. Oliiviõli ja allergiaohu tõttu maapähkliõli NHS imikule ei soovita. Ärge kasutage seepi, täiskasvanute šampoone ega lõhnastatud tooteid ning ärge koorige koorikuid küüntega, sest see suurendab nakkusohtu. Arsti poole pöörduge, kui koorikud on levinud suurele osale kehast, veritsevad, eritavad vedelikku, piirkond on paistes või paranemist ei ole mõne nädala hoolduse järel.
Millega võib segi ajada?
Sarnaseid tunnuseid on mitmel haigusel, kuid nende ravi erineb, seepärast on oluline neid eristada. Tabeli psoriaasi, rosaatsea, kontaktdermatiidi, värvilise kliiketendustõve ja peanaha seenhaiguse read põhinevad Eesti Arsti ülevaate eristusdiagnostika tabelil.
| Haigus | Mille poolest erineb seborroilisest dermatiidist |
|---|---|
| Tavaline kõõm | Ainult ketendus ilma punetuse ja põletikuta; sama haiguse kõige kergem vorm. |
| Psoriaas | Kolded on teravapiirilised ja kaetud hõbevalgete kettudega, peanahal paiknevad sageli kukla- ja otsmikupiirkonnas juuksepiiril. Haaratud on ka küünarnukid ja põlved ning sageli kaasneb küünekahjustus. Mõlemad haigused võivad osaliselt kattuda (sebopsoriaas). |
| Atoopiline dermatiit | Tugevam sügelus, kuiv nahk, kolded suurte liigeste painutuspindadel, sageli juba lapsepõlvest ja koos allergiatega. |
| Rosaatsea | Näonaha õhetushood, punetus ninal, otsmiku ja põskede keskosas ning lõual, võivad olla sõlmekesed ja mädavillid. Nina ja suu vahelised voldid ei ole tavaliselt haaratud. Mõlemad haigused võivad esineda korraga. |
| Kontaktdermatiit | Punetus tekib seal, kus nahk puutus kokku kosmeetika, juuksevärvi või muu ärritajaga; sageli on haaratud silmalaud. |
| Värviline kliiketendustõbi | Sama perekonna pärmseene põhjustatud nahahaigus: rinnal ja ülaseljal ovaalsed heleroosad, ümbritsevast nahast heledamad või tumedamad õrnalt ketendavad laigud ilma rasuse ketenduseta. |
| Peanaha seenhaigus | Punetavad ketendavad laigud, millega kaasneb juuksekadu ja juuste murdumine. Sagedam lastel, nakkav ja kinnitatakse nahakaabde uuringuga. |
| Täid | Sügeleb kukal ja kõrvatagune piirkond, juuste külge kinnitunud „kõõmaosakesed“ on tegelikult täide munad, mis raputades ega pühkides lahti ei tule. |
Millal pöörduda arsti poole?
- kõõm ja sügelus ei vähene pärast nelja nädala regulaarset kõõmašampooni kasutamist;
- haaratud on nägu, silmalaud või kuulmekäik;
- kolded levivad, märguvad, katavad end kollaste koorikutega või valutavad, sest lisandunud võib olla bakteriaalne nakkus;
- lööve tekkis äkki ja haaras suure ala;
- imikul on koorikud levinud suurele osale kehast, veritsevad, eritavad vedelikku, piirkond on paistes või paranemist ei ole mõne nädala hoolduse järel;
- pole selge, kas tegemist on seborroilise dermatiidi, psoriaasi, seenhaiguse või rosaatseaga.
Kui lauäärepõletikuga kaasneb silmavalu või nägemine halveneb, võtke samal päeval ühendust oma arstiga või helistage perearsti nõuandeliinile 1220. Äkilise tugeva silmavalu ja nägemise kaotuse korral helistage 112.
Dermatoloog tunneb seborroilise dermatiidi tavaliselt ära fotode ja sümptomite kirjelduse põhjal, seepärast piisab sageli iDerma veebikonsultatsioonist: arst kinnitab diagnoosi, soovitab sobivad vahendid ja ütleb, millal on vaja läbivaatust või uuringuid. Vastuse saate tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul).
Diagnoosimine
Diagnoos põhineb lööbe iseloomulikul välimusel ja asukohal (Eesti Arst). Vajaduse korral kasutab arst dermatoskoopi. Lisauuringuid on vaja ainult ebaselgetel juhtudel:
- nahakaape mikroskoopia või külv seente suhtes: seenhaiguse välistamiseks, eriti peanahal või voltides;
- epikutaantestid: kui kahtlustatakse kontaktallergiat kosmeetika või juuksevärvi suhtes;
- naha biopsia: harva, kui on vaja eristada psoriaasist või teistest haigustest;
- vereanalüüsid: kui äkki alanud raske dermatiit annab alust kahtlustada nõrgenenud immuunsust.
Ravi
Seborroilist dermatiiti ei saa jäädavalt välja ravida, kuid seda saab kontrolli all hoida: ravi leevendab sümptomeid ja ennetab ägenemisi. Selleks vähendatakse Malassezia seente hulka, rahustatakse põletikku ja hoitakse saavutatud tulemust. Vahendid valitakse paiknemise ja raskuse järgi. Allolevad raviskeemid põhinevad Eesti Arsti ülevaatel.
Peanahk:
- seenevastased šampoonid on peamine vahend. Ägenemise ajal kasutatakse neid kaks korda nädalas neli nädalat järjest. Vahtu hoitakse peanahal 5–10 minutit ja alles siis loputatakse. Kui sümptomid on taandunud, piisab ennetuseks pesust kord nädalas või kahe nädala järel;
- ketendust pehmendavad ja eemaldavad (keratolüütilised) šampoonid vahelduvad seenevastastega ja aitavad eemaldada paksu ketendust. Täiskasvanu peanahal võib kettude pehmendamiseks kasutada ka oliiviõli: see kantakse peanahale, lastakse 15–30 minutit mõjuda, ketud eemaldatakse õrnalt ja pea pestakse šampooniga;
- põletikuvastased peanahalahused sobivad lühikuuriks tugeva sügeluse ja punetuse korral; need määrab arst.
Nägu, kõrvad ja keha:
- seenevastased kreemid: neid kantakse nahale kaks korda päevas nelja nädala jooksul, hiljem vajaduse korral ennetuseks;
- nõrgatoimelised põletikuvastased kreemid: ainult lühikuuridena ja arsti juhiste järgi, sest pikaajalisel kasutamisel võivad need näonahka õhendada ja laiendada pindmisi veresooni;
- paiksed immuunreaktsiooni pärssivad kreemid: need on näonahal esmavalik ja oluline alternatiiv, kui on vaja vältida naha õhenemist; need määrab arst;
- laugude hooldus, kui haaratud on silmalaud: kuiv soojus laugudele ja lauäärte puhastamine lahjendatud beebišampooni lahusega.
Süsteemne ravi või valgusravi (suukaudne seenevastane kuur või muu arsti valitud ravi) on mõeldud ainult ulatusliku haiguse korral, mis paiksele ravile ei allu, ja dermatoloogi järelevalvel.
Paranemist võib oodata 2–4 nädala jooksul. Kui ketendus ja punetus selle ajaga ei vähene, tuleb vahendeid koos arstiga muuta, mitte jätkata samadega.
Hooldus ja ennetamine
Peanahk ja juuksed:
- peske juukseid regulaarselt, rasuseid juukseid iga 1–2 päeva järel, et rasu ei koguneks;
- kasutage ennetavat šampooni ka siis, kui kõõma ei ole, kord nädalas või kahe nädala järel;
- vältige juustesse jäetavaid rasvaseid õlisid, vahasid ja tugevalt lõhnastatud tooteid;
- ärge kratsige ega koorige kõõma küüntega, sest see soodustab põletikku ja nakkust.
Nägu ja keha:
- Eesti Arsti ülevaade soovitab näonahka hommikul ja õhtul pesta puhastusgeeli või -vahuga ning kanda seejärel peale niisutav kreem. Rasusele nahale sobivad kerged veepõhised kreemid ja emulsioonid;
- hommikuse hoolduse lõpus kasutage kõrge kaitsefaktoriga päikesekaitsekreemi;
- peske nägu pärast higistamist;
- peske habet sama seenevastase šampooniga kui pead, sest habeme all kordub dermatiit sageli;
- külmal aastaajal kaitske nägu tuule ja külma eest. Suvel leeveneb haigus paljudel iseenesest.
Eluviis: piisav uni ja stressi ohjamine vähendavad ägenemiste sagedust. Rohket puuviljade söömist on seostatud harvema seborroilise dermatiidiga, kuid spetsiaalne dieet haigust ei ravi.
Kui ketendus ja punetus korduvad hoolimata hooldusest, ärge oodake, kuni lööve levib: alustage iDerma veebikonsultatsiooni. Dermatoloog hindab nahka fotode põhjal, täpsustab diagnoosi ning koostab ravi- ja hooldusplaani. Konsultatsiooni sammud küsimustikust kuni vastuseni on kirjas lehel Kuidas see toimib.






