Rosaatsea (ladina keeles rosacea) on krooniline põletikuline nahahaigus, mis haarab näo keskosa: põski, nina, lõuga ja otsaesist. Tüüpilised tunnused on püsiv või hoogudena tekkiv punetus, nähtavad peened veresooned, kõrvetustunne ja punased vistrikud, mille vahel ei ole mustpeasid (komedoone). Rosaatsea ei ole nakkav ega eluohtlik, kuid ilma ravita kipub see aja jooksul süvenema ning pidevalt punetav nägu häirib paljude inimeste suhtlemist ja tööd. Täielikult välja ravida rosaatseat ei saa, ent sobiva hoolduse ja raviga õnnestub enamikul inimestel sümptomid pikaks ajaks kontrolli alla saada.
Mis on rosaatsea?
DermNeti andmetel põeb rosaatseat umbes 5% täiskasvanutest kogu maailmas. Tartu Ülikooli arstide ülevaates ajakirjas Eesti Arst märgitakse, et haigus algab enamasti pärast 30. eluaastat ja on sagedasem heleda nahaga Põhjamaade ja keldi päritolu inimestel. Rootsis kontoritöötajate seas tehtud uuringus leiti rosaatsea 10%-l täiskasvanutest (14%-l naistest ja 5%-l meestest), enamasti kerge või mõõduka vormina. Paljud ei pöördu sellega kunagi arsti poole ja peavad punetavat nägu lihtsalt oma nahatüübiks.
Tumedamal nahal on punetust raskem märgata, mistõttu diagnoos hilineb seal sageli. Naistel diagnoositakse rosaatseat sagedamini, kuid DermNeti andmetel haigestuvad mehed ja naised ligikaudu võrdselt, meestel tekib aga sagedamini naha paksenemine (rinofüüm).
Haigus kestab aastaid ning ägenemised ja vaiksemad perioodid vahelduvad. Alguses punastab nägu lihtsalt kergesti, hiljem muutub punetus püsivaks, tekivad laienenud kapillaarid ja vistrikud ning osal inimestel lisanduvad silmanähud.
Rosaatsea vormid
Eristatakse nelja peamist vormi. Nende tunnused kattuvad sageli: ühel inimesel võib olla mitme vormi tunnuseid ja just valitsev vorm määrab, milline ravi aitab kõige rohkem. Uuemad rahvusvahelised juhised kirjeldavad rosaatseat pigem konkreetsete tunnuste kaudu, kuid vormide nimetused on endiselt kasutusel ja aitavad pilti mõista.
- Erütemato-teleangiektaatiline vorm: näo keskosa püsiv punetus, kiire õhetus kuumuse või erutuse korral ning nähtavad laienenud kapillaarid (teleangiektaasiad, igapäevakeeles kuperoos). Eesti Arsti ülevaate järgi on see kõige sagedasem vorm, ligikaudu neli juhtu viiest.
- Paapulo-pustulaarne vorm: punetaval nahal tekivad punased sõlmekesed (paapulid) ja mädavistrikud (pustulid). Aknest eristab seda komedoonide ehk ummistunud pooride puudumine.
- Fümatoosne vorm: rasunäärmete ja sidekoe vohamise tõttu nahk pakseneb ja muutub muhklikuks. Kõige sagedamini haarab see nina (rinofüüm). Vorm on meestel tunduvalt sagedasem ja kujuneb tavaliselt välja alles pärast pikka haiguse kulgu. Rahvasuus „joodiku ninaks“ kutsutud muutuse seos alkoholiga ei ole Eesti Arsti ülevaate kohaselt kontrollitud uuringutega tõestatud.
- Silmade rosaatsea: laugude servade põletik (blefariit), silmade kuivus, kõrvetus, liivaterade tunne, valgustundlikkus ja punetavad silmad. DermNeti andmetel on silmanähte enam kui pooltel rosaatseat põdevatel inimestel ning mõnikord tekivad need varem kui nahamuutused.
Omaette vormi (nn steroidrosaatsea) võivad tekitada hormoonkreemid. Kui nägu määrida pikalt põletikku pärssiva hormoonkreemiga, eriti ilma arsti järelevalveta, tekivad rosaatseale sarnane punetus ja vistrikud, mis kreemi ärajätmisel esmalt ägenevad ja alles seejärel taanduvad.
Kuidas rosaatsea välja näeb? Sümptomid
Rosaatseat tasub kahtlustada, kui märkate:
- püsivat või sageli korduvat näo punetust, eriti põskedel, ninal ja otsaesisel; hoo ajal nägu kuumab ja mõnikord valutab;
- peeneid punaseid veresoonte võrgustikke põskedel ja nina ümber;
- punaseid sõlmekesi või mädavistrikke, mille vahel pole mustpeasid;
- kõrvetust, kipitust või torkimist vee, kosmeetika või tuule mõjul – nahk muutub väga tundlikuks;
- kuivust, pingulolekut ja ketendust punetavatel aladel;
- näo, eriti silmaaluste turset;
- silmanähte: punetust, kuivust, sügelust ja koorikuid ripsmete juurtes.
Lööve on tavaliselt sümmeetriline ja paikneb näo keskosas. Kaela ja rinda haarab rosaatsea harva.
Põhjused ja riskitegurid
Rosaatsea täpset põhjust ei teata. Arvatakse, et haiguse kujunemisel mõjuvad mitu tegurit korraga:
- Pärilikkus: Eesti Arsti ülevaate järgi on umbes 15%-l haigetest rosaatsea ka lähisugulastel, kuigi üht kindlat geeni ei ole leitud.
- Kaasasündinud immuunsuse liigne reaktsioon: haigete nahas toodetakse rohkem põletikku ja veresoonte laienemist soodustavaid valke, nii et tavalistele ärritajatele vastab nahk liialdatud põletikuga.
- Veresoonte ja närvide reaktiivsus: näo kapillaarid laienevad liiga kergesti kuumuse, külma, alkoholi, vürtsika toidu või erutuse mõjul.
- Naha mikrofloora muutused: rosaatseaga inimeste nahalt leitakse sageli rohkem Demodex-lestasid (eesti keeles vagellestad) ja teatud baktereid, mis võivad põletikku alal hoida. Eesti Arsti ülevaate kohaselt peab enamik uurijaid rosaatseat siiski eelkõige veresoonte haiguseks, mille taustal lestad paremini paljunevad.
- Kahjustatud nahabarjäär: selline nahk laseb ärritajaid kergemini läbi ja põletik tekib kiiremini.
- UV-kiirgus: kõige olulisem väline tegur. Päike kahjustab nahka ja suurendab selle tundlikkust, seetõttu ägeneb rosaatsea päikeselistel kuudel sagedamini.
Põhjused ja vallandajad ei ole sama asi: vallandajad haigust ei tekita, vaid ägestavad seda. Sagedasemad on päike, kuumus ja külm, saun ja kuum vann, intensiivne treening, alkohol, kuumad joogid, vürtsikas toit, stress, tugev tuul, õhusaaste, suitsetamine ning ärritav kosmeetika (koorijad, alkoholiga näovesi, tugevad puhastusvahendid). Kohvi kohta on katseliselt leitud, et õhetust süvendab pigem joogi kõrge temperatuur (üle 60 °C) kui kofeiin. Eestis on saun paljudele iganädalane harjumus, kuid rosaatsea korral panevad just leiliruumi kuumus ja järsk temperatuurimuutus näo tugevalt õhetama. Igaühe vallandajad on erinevad, seega tasub paar nädalat pidada ägenemiste päevikut.


Kuidas eristada rosaatseat aknest ja teistest näonaha haigustest?
Punetav ja vistrikuline nägu ei tähenda alati rosaatseat, seepärast on oluline diagnoos täpsustada – nende haiguste ravi on erinev.
| Haigus | Erinevus rosaatseast |
|---|---|
| Akne | Esinevad komedoonid (mustpead ja valgepead), lööve võib haarata ka selga ja rinda ning algab sagedamini teismeeas; püsivat punetust ja laienenud kapillaare ei ole. |
| Demodikoos | Peen ketendus karvanääpsude suudmetes, liivapaberina kare nahk, sageli ebasümmeetriline lööve; mikroskoobiga leitakse palju vagellestasid. Võib rosaatseaga kaasneda. |
| Seborroiline dermatiit | Rasused kollakad soomused nina-huulevoltides, kulmudes ja peanahal; mädavistrikke ja laienenud kapillaare ei ole. |
| Perioraalne dermatiit | Väikesed sõlmekesed suu ja nina ümber, kusjuures kitsas nahariba vahetult huulte ääres jääb puutumata; algab sageli pärast hormoonkreemide või raske, poore ummistava kosmeetika kasutamist. |
| Kontaktdermatiit | Sügelev lööve kohas, mida puudutas kosmeetika või muu allergeen, sageli villikestega; möödub, kui kokkupuude lõpeb. |
| Mitmekujuline valguslööve | Sügelevad sõlmekesed tekivad mõne tunni jooksul pärast päikese käes viibimist ja kaovad mõne päevaga, sagedamini kaelal, kätel ja dekolteel. |
| Erütematoosne luupus | Liblikakujuline punetus põskedel ja ninal, kuid ilma sõlmekeste ja mädavistrikkudeta; sageli kaasnevad liigesvalu, väsimus ja palavik, mistõttu on vaja vereanalüüse. |
Harvem meenutavad rosaatseat dermatomüosiit, reaktsioon mõnele preparaadile või päikesest kahjustatud nahk. Kui pilt on ebatüüpiline, eristab dermatoloog neid haigusi läbivaatuse ja dermatoskoopia abil ning vajadusel suunab uuringutele.
Millal pöörduda arsti poole?
Pöörduge samal päeval silmaarsti juurde või erakorralise meditsiini osakonda (EMO), kui rosaatsea korral tekib silmavalu, nägemine muutub häguseks, silm on tugevalt punane, tundlik valguse suhtes või tundub, nagu oleks silmas liiva. NHS-i hoiatuse kohaselt võivad need olla sarvkestapõletiku (keratiidi) tunnused, mis vajavad kiiret ravi, sest muidu võib nägemine kahjustuda. Sel juhul fotode põhjal tehtav kaugkonsultatsioon ei sobi, sest silma peab üle vaatama silmaarst. Nõu saate ka perearsti nõuandeliinilt 1220, eluohtliku seisundi korral helistage 112.
Planeeritult pöörduge dermatoloogi poole, kui:
- näo punetus või vistrikud ei möödu 3–4 nädalaga või korduvad pidevalt;
- tekkinud on nähtavad kapillaarid, naha paksenemise tunnused või valulikud sõlmed;
- aknehooldus ei aita või nahk ärritub sellest veelgi – sageli on see märk, et tegu on rosaatsea, mitte aknega;
- esinevad kerged silmanähud: kuivus, sügelus, koorikud ripsmete juurtes;
- kahtlete diagnoosis või haigus mõjutab enesetunnet ja suhtlemist.
Tüüpilist rosaatsea pilti saab dermatoloog hinnata ka fotode põhjal iDerma veebikonsultatsioonil: hinnata vormi, soovitada ravi ja koostada hooldusplaani.
Diagnoosimine
Rosaatsea diagnoos põhineb läbivaatusel ja haigusloo andmetel – kindlat laboratoorset testi selle haiguse jaoks ei ole. Rahvusvahelise ekspertrühma ROSCO (2017) kriteeriumide järgi piisab diagnoosiks ühest diagnostilisest tunnusest (püsiv näo keskosa punetus, mis vallandajate mõjul süveneb, või naha paksenemine) või vähemalt kahest põhitunnusest: hoogudena tekkiv õhetus, sõlmekesed ja mädavistrikud, nähtavad kapillaarid või silmade rosaatsea.
Arst vaatab üle ka silmad ja laugude servad, hindab dermatoskoobiga kapillaare, otsib vagellestade tunnuseid ja pildistab nägu, et ravi mõju oleks hiljem võimalik võrrelda. Kui kahtlustatakse demodikoosi, uuritakse nahakaabet mikroskoobi all; Eestis teevad seda uuringut näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla ja Regionaalhaigla laborid. Kui pilt on ebatüüpiline ja tuleb välistada luupus või mõni muu haigus, tehakse vereanalüüse või harva nahabiopsia.
Ravi vormi järgi
Rosaatsea ravi valitakse valitsevate tunnuste järgi. Üks vahend mõjutab tavaliselt üht haiguse komponenti, mistõttu kombineeritakse sageli mitut. Eesmärk on vähendada põletikku, punetust ja veresoonte reaktiivsust ning hoida rahulik periood võimalikult pikk.
- Punetus ja õhetushood: kõige tähtsam on vallandajate vältimine ja päikesekaitse. Dermatoloog võib soovitada veresooni ahendavat nahale kantavat geeli, mis vähendab punetust mõneks tunniks. See sobib eriliste sündmuste puhuks, sest pideval kasutamisel võib tekkida tagasilöök: pärast ärajätmist naaseb punetus tugevamana. Tugeva õhetuse korral võib arst soovitada ka suukaudset ravi, mis vähendab veresoonte reaktiivsust.
- Nähtavad kapillaarid ja püsiv punetus: kõige tõhusamad on veresoonte laser- ja intensiivse pulseeriva valguse (IPL) protseduurid. Neid võib olla vaja korrata, sest aja jooksul tekib uusi kapillaare.
- Sõlmekesed ja mädavistrikud: kergematel ja mõõdukatel juhtudel kasutatakse nahale kantavaid kreeme või geele, mis vähendavad põletikku ja vagellestade hulka. Nende toime ei ilmne kohe, esimest selget paranemist võib oodata alles mitme nädala pärast. Mõõduka ja raske haiguse korral lisatakse suukaudne põletikuvastane kuur, mille kestus sõltub ravivastusest; NHS-i andmetel kestab see sageli 6–16 nädalat. Raskete ja muule ravile allumatute vormide korral võib dermatoloog kaaluda rasunäärmete talitlust pärssivat suukaudset ravi, mida ta ise ka jälgib. See ravi ei sobi rasedatele ega rasedust planeerivatele naistele.
- Naha paksenemine (rinofüüm): varases staadiumis võib põletikuvastane ravi muutuste süvenemist pidurdada. Väljakujunenud paksenemist vähendab dermatoloog või plastikakirurg laseriga või kirurgiliselt.
- Silmade rosaatsea: igapäevane laugude hügieen – soe kompress suletud silmadele 5–10 minutit, laugude servade puhastamine spetsiaalse vahendi või lahjendatud beebišampooniga ning kunstpisarad kuivuse vastu. Pärnu Haigla patsiendijuhendi järgi hakkab laugude hooldus mõjuma alles 4–6 nädala pärast, seega on järjekindlus oluline. Sarvkestapõletiku ravi üle otsustab silmaarst.
Ärge kasutage rosaatsea raviks hormoonkreeme. Need vähendavad punetust lühiajaliselt, kuid halvendavad haigust. Kui sellist kreemi soovitab näole keegi muu kui arst, pidage enne nõu dermatoloogiga.
Nahahooldus ja ennetamine
Ilma igapäevase hoolduseta mõjuvad ka tugevad vahendid vaid lühiajaliselt:
- Pesemine: leige veega ja õrna seebivaba, lõhnaaine- ja alkoholivaba puhastusvahendiga, ilma koorijate, švammide ja harjadeta. Kuivatage nahka rätikut õrnalt vastu surudes, mitte hõõrudes.
- Niisutamine: iga päev hommikul ja õhtul. Niisutav kreem tugevdab nahabarjääri ja vähendab kõrvetust.
- Päikesekaitse: iga päev aasta läbi, SPF 30–50. Tundlikule nahale sobivad sageli paremini mineraalsed filtrid, sest need ärritavad harvem. Arvestage, et kevadel ja lumisel talvepäeval peegeldub päikesevalgus lumelt ning on oodatust tugevam.
- Kosmeetika: eelistage lõhnatuid, mittekomedogeenseid tooteid. Eesti Arsti ülevaade soovitab vältida näohooldustooteid, mis sisaldavad alkoholi, mentooli, piparmünti, eukalüptiõli või tugevaid lõhnaaineid. Rohelise tooniga peitekreem neutraliseerib punetust optiliselt. Uut toodet proovige esmalt väikesel nahalapil.
- Keskkond ja harjumused: talvel kaitske nägu tuule ja külma eest ning arvestage, et kütteperioodi kuiv toaõhk kuivatab nahka; suvel kaitske end päikese eest. Käige saunas lühemalt ja madalama leiliga, vältige kuuma vanni ja väga kuumi jooke ning püüdke stressi ohjata, sest see on üks sagedasemaid ägenemise vallandajaid.
- Päevik ja kontroll: kirjutage üles, mille peale nägu punetama hakkab, ja arutage seda arstiga. Ka rahulikul perioodil tasub aeg-ajalt kontrollis käia, et ravi saaks õigel ajal kohandada.
Rosaatsea on krooniline, kuid hästi juhitav haigus. Mida varem selgub selle vorm ja algab järjekindel hooldus, seda harvem see ägeneb ning seda väiksem on püsivate kapillaaride ja naha paksenemise oht. Kui nägu punetab üha sagedamini ja punetus enam ei kao, alustage iDerma veebikonsultatsiooni: dermatoloog hindab fotode ja kirjelduse põhjal teie nahka ning saadab vastuse koos raviplaaniga tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul). Kui silm valutab, nägemine on hägune või silm on tugevalt punane ja valgustundlik, pöörduge samal päeval silmaarsti juurde.






