NahahaigusedPuukborrelioos ehk Lyme'i tõbi: sümptomid, diagnoos ja ravi

Puukborrelioos ehk Lyme'i tõbi: sümptomid, diagnoos ja ravi

Klassikaline märklauakujuline rändav erüteem käsivarrel – Lyme'i tõve varane tunnusmärk.

Puukborrelioos: mida on oluline teada

Puukborrelioos ehk Lyme'i tõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida põhjustavad Borrelia burgdorferi rühma spiroheedid. Bakter jõuab inimese organismi nakatunud puugi hammustuse kaudu. Haigus võib kahjustada nahka, närvisüsteemi, liigeseid ja südant, seepärast on varajane äratundmine ja õigeaegne ravi väga olulised. Nakatumise risk sõltub suuresti sellest, kui kaua puuk nahal on: Terviseameti andmetel peab puuk borrelioosi edasiandmiseks olema nahale kinnitunud vähemalt 8 tundi ja enamasti kulub selleks üle ööpäeva.

Eesti kuulub puukborrelioosi endeemiliste piirkondade hulka. Terviseameti andmetel registreeriti 2025. aastal detsembri alguseks 3158 puukborrelioosi juhtu. Meil levivad kaks puugiliiki, võsapuuk ja laanepuuk, ning mõlemad võivad haigustekitajat edasi kanda.

Mis on puukborrelioos?

Puukborrelioos on puukidega leviv nakkushaigus. Bakteri looduslikeks peremeesteks on närilised, linnud ja teised loomad, inimesele kannab selle üle verd imev puuk. Puugid elavad niisketes ja varjulistes kohtades, kus on rohkesti lehekõdu ja kõrget rohtu: sega- ja salumetsades, võsas, metsaservades, heinamaadel, aga ka aedades ja linnaparkides. Haigus võib avalduda mitmel kujul, alates paiksest nahapunetusest kuni levinud vormini, mis haarab liigeseid, südant või närvisüsteemi. Enamik haigusjuhte tekib kevadest sügiseni, kuid soojal talvel võivad puugid olla aktiivsed ka külmal aastaajal ning Terviseamet registreerib haigusjuhte aasta läbi.

Põhjused ja riskitegurid

Puukborrelioosi tekitavad borrelia bakterid, mis kanduvad üle siis, kui puuk on imenud ja püsinud nahal piisavalt kaua. Risk suureneb, kui:

  • viibite sageli metsas, niidul või kõrges rohus, eriti kevadest sügiseni;
  • teie töö või eluviis nõuab palju looduses olemist, näiteks metsandus- ja põllutöö, matkamine, seene- ja marjakorjamine;
  • riietus jätab naha paljaks ja te ei kasuta putukatõrjevahendeid;
  • puuki ei märgata ega eemaldata kiiresti;
  • lemmikloomad (koerad, kassid) toovad puuke karvas koju;
  • kodu ümber on võsa ja niitmata muru ning palju närilisi, kes on puukide toiduallikas.

Samad puugid võivad edasi kanda ka teisi haigusi, näiteks puukentsefaliiti, seepärast tasub pärast hammustust oma tervist mõnda aega jälgida.

Sümptomid

Puukborrelioos kulgeb tavaliselt etappidena, kuid sümptomid ei ole alati tüüpilised. Peiteperiood võib kesta kuni kolm kuud. Peamised tunnused haiguse eri faasides:

Varajane lokaalne staadium (1–4 nädalat pärast hammustust)

  • Erythema migrans ehk laienev punetav laik puugihammustuse kohas, mille läbimõõt on vähemalt 5 cm. Laik suureneb järk-järgult, selle serv on selgem ja keskosa võib heledamaks muutuda. Nahk võib tunduda soe, mõnikord sügeleb või kipitab. Terviseameti andmetel tekib selline laik 60–80% nakatunutest. See on varajase puukborrelioosi kõige iseloomulikum tunnus.
  • Üldsümptomid: (kerge) palavik, külmavärinad, üldine nõrkus, väsimus, peavalu, lihas- ja liigesvalud, suurenenud lümfisõlmed.

Varajane levinud staadium (mõni nädal kuni mõni kuu)

  • Mitu punetavat laiku eri kehaosades.
  • Närvisüsteemi kahjustus ehk neuroborrelioos: näonärvi halvatus (ühe- või kahepoolne näo „längu vajumine“), peavalu, kuklakangus, kiirguvad valud, surisemine, tundlikkuse muutused.
  • Südame kahjustus (Lyme'i kardiit): südamekloppimine, rütmihäired, hingeldus, ebamugavustunne rinnus või nõrkus.
  • Liigesnähud: rändavad liigesvalud, mööduv valulikkus, mõnikord ühe liigese (sagedamini põlve) ajutine turse.

Hiline staadium (kuud kuni aastad, kui haigus jääb ravimata)

  • Krooniline artriit, tavaliselt põlve või teiste suurte liigeste turse, valu ja liikuvuse piiratus.
  • Kroonilised neuroloogilised sümptomid: närvivalu, mälu- ja tähelepanuhäired, väsimus, harva kroonilise neuroborrelioosi tunnused.
  • Harvad hilised nahamuutused.

Kõigil haigestunutel ei teki tüüpilist punetavat laiku. Seepärast tuleb tõsiselt võtta ka pikaleveninud üldsümptomeid, mis tekivad pärast puugihammustust või puugiohtlikus kohas viibimist.

Millal pöörduda arsti poole?

Pelgalt puugihammustuse pärast ei ole vaja arsti juurde minna. Pöörduge aga viivitamata perearsti poole, kui:

  • märkate laienevat punetavat laiku, isegi kui enesetunne on hea;
  • pärast puugihammustust või looduses viibimist tekib mõne päeva kuni kuu jooksul palavik, nõrkus, lihas- või liigesvalu;
  • tekib näo asümmeetria, tugev pea- või kaelavalu, tundlikkuse või jõu muutused, surisemine;
  • tunnete südame rütmihäireid, ebamugavust rinnus, seletamatut hingeldust või minestate;
  • puuki ei õnnestu ise eemaldada;
  • olete rase, põete kroonilist haigust või saate immuunsust pärssivat ravi: teile on varajane konsultatsioon eriti tähtis.

Rääkige arstile kindlasti nahalt leitud puugist või puugiohtlikus kohas viibimisest. Väljaspool perearsti tööaega saate nõu perearsti nõuandeliinilt 1220. Kui tekib minestus, tugev valu rinnus või äkiline näohalvatus, helistage 112.

Diagnoosimine

Puukborrelioosi diagnoos põhineb kliinilistel tunnustel, varasemal puugihammustusel ja vajadusel laboriuuringutel, sõltuvalt haiguse staadiumist:

  • Kliiniline diagnoos: tüüpiline laienev punetav laik on sageli piisav alus puukborrelioosi diagnoosimiseks ja ravi alustamiseks ilma analüüse ootamata, sest haiguse alguses võivad vereanalüüsid olla veel negatiivsed.
  • Antikehade määramine verest: organismi vastus bakterile muutub nähtavaks alles mõne nädala pärast. Pikemalt kestnud sümptomite korral (tavaliselt alates 3–4 nädalast) tehakse kaheetapiline antikehade uuring. Varakult võib tulemus olla valenegatiivne ja hiljem positiivne ka pärast paranemist, seepärast hinnatakse tulemust alati koos haigusnähtudega.
  • Lisauuringud: sõltuvalt sümptomitest võidakse uurida südame rütmi (EKG), liigesevedelikku, seljaajuvedelikku, nahka või muid kudesid. Need valitakse iga patsiendi jaoks eraldi.
  • Eristamine teistest haigustest: punetavat laiku tuleb eristada allergilisest reaktsioonist, putukahammustusest, seennakkusest ja teistest nahahaigustest. Üldsümptomite puhul arvestatakse ka teiste puukidega levivate nakkustega.

Kui puugihammustuse kohas tekib punetus ja te pole kindel, kas see on borrelioos, saate fotod saata iDerma dermatoloogile veebikonsultatsiooniks. Vastuse saate 24 tunni jooksul: arst hindab löövet, selgitab, kas see sobib puukborrelioosiga, ja ütleb, millised uuringud või edasised sammud on vajalikud.

Ravi

Puukborrelioosi ravitakse antibakteriaalse raviga, mis on kõige tõhusam siis, kui seda alustatakse varakult. Ravi kestus ja viis sõltuvad haiguse staadiumist, sümptomite raskusest, kahjustatud elunditest ja patsiendi üldisest tervisest. Tavaliselt:

  • Varajaste nahavormide korral kasutatakse süsteemset ehk kogu organismi mõjutavat ravi, mis aitab vältida haiguse levikut.
  • Levinud vormide korral (närvisüsteemi, südame või liigeste kahjustus) võib ravi olla intensiivsem ja pikem ning see kohandatakse patsiendile.
  • Ravi alguses võib mõnel patsiendil enesetunne ajutiselt halveneda, kuna bakterid hävivad. See möödub tavaliselt kiiresti.

Pärast puukborrelioosi põdemist immuunsust ei teki, seega võib uuesti nakatuda. Mõnel inimesel püsivad pärast ravi väsimus või valud. Siis tuleb uuesti arsti poole pöörduda, sest abi võib olla toetavast taastusravist, liikumisest, piisavast unest ja stressi vähendamisest.

Ennetamine

Puukborrelioosi vastu vaktsiini ei ole, seega saab haigestumist ennetada ainult puugihammustusi vältides. Puukentsefaliidi vastu on vaktsiin olemas ja Terviseamet soovitab seda Eestis (vt allpool).

  • Koht: võimalusel vältige võsa, kõrget rohtu ning metsa- ja põlluservi; liikuge radadel. Puuk ronib maapinnast umbes 10–70 cm kõrgusele, puu otsast see pähe ei kuku.
  • Riietus: pikad püksid ja varrukad, püksisääred sokkide või kummikute sisse, kinnised jalanõud. Heledatelt riietelt on puuke kergem märgata.
  • Tõrjevahendid: kasutage putukatõrjevahendit, millel on Terviseameti registreerimistunnistuse või loa number, järgige kasutusjuhendit ja pange vajadusel uuesti peale. Kaitse kestab tavaliselt kuni 4 tundi. Inimestele mõeldud vahendid ei sobi loomadele ja vastupidi.
  • Puugikontroll: kodus vaadake üle kogu keha, eriti põlveõndlad, kõrvatagused, kael, kubemepiirkond, tuharad, kõht ja peanahk, samuti riided ja jalanõud. Kontrollige ka lapsi ja eakaid pereliikmeid.
  • Dušš: käige pärast puugiohtlikus kohas viibimist duši all ja kammige juuksed, nii eemaldate veel kinnitumata puugid.
  • Aed: niitke muru regulaarselt, ärge kuhjake lehti ja niidetud rohtu ning vähendage näriliste ligipääsu. Lemmikloomi kaitske loomadele mõeldud puugitõrjevahenditega.

Puugi kiire eemaldamine vähendab nakatumise riski märgatavalt. Kui puuk on nakatunud, on oluline iga tund.

Puukentsefaliit ja vaktsineerimine

Eestis levib puukidega ka puukentsefaliit, viirushaigus, mis võib kahjustada kesknärvisüsteemi. Erinevalt borrelioosist kandub viirus üle kohe pärast hammustust ja spetsiifilist ravi sellel haigusel ei ole. Seepärast soovitab Terviseamet puukentsefaliidi vastu vaktsineerida. Vaktsineerimiskuur koosneb kolmest süstist ja seda on soovitatav alustada varakevadel, et kaitse oleks olemas puugihooaja alguseks. Vaktsiin borrelioosi eest ei kaitse, nii et ka vaktsineeritud inimene peab end pärast looduses käimist üle vaatama.

Mida teha, kui leiate nahalt puugi?

Nahal liikuv puuk ei ole ohtlik, selle võib lihtsalt eemaldada ja hävitada. Kui puuk on juba kinnitunud, tegutsege rahulikult:

  • Kasutage peente otstega pintsette, apteegist saadavat puugieemaldajat või niiti. Haarake puugist võimalikult naha lähedalt.
  • Eemaldage puuk aeglaselt ja ühtlaselt. Ärge pigistage puugi tagakeha, sest purustatud puugist võib nakkus kergemini edasi kanduda.
  • Ärge määrige puugile õli, rasva, alkoholi, bensiini ega küünelakieemaldajat ja ärge kasutage tuld: need võtted suurendavad nakkuse ohtu.
  • Kui osa puugist jääb naha sisse, lükkab keha selle mõne aja pärast ise välja nagu väikese pinnu. Hammustuskoht võib selle ajal punetada, kuid tõsist ohtu see ei kujuta.
  • Ärge hõõruge, pigistage ega imege hammustuskohta. Peske see vee ja seebiga või desinfitseerige ning peske ka käed.
  • Märkige üles kuupäev ja jälgige nahka ja enesetunnet vähemalt kuu aega; hilisemad nähud võivad tekkida ka mitme kuu pärast.

Kui te ei ole kindel, kuidas puuki ohutult eemaldada, või hammustuskoht näeb välja ebatavaline, küsige nõu. iDerma dermatoloog saab punetuse fotode põhjal hinnata ja selgitada, kas on vaja arsti juurde minna või ravi alustada.

Korduma kippuvad küsimused

Kas puukborrelioos on ravitav?
Jah. Kui ravi alustatakse varajases staadiumis, paraneb enamik patsiente täielikult. Mida varem ravi algab, seda väiksem on tüsistuste ja pikaajaliste kaebuste oht.
Kas puukborrelioos levib inimeselt inimesele?
Ei. Haigus kandub edasi ainult nakatunud puugi hammustuse kaudu. Haige inimene ei ole teistele nakkusohtlik ning tavaline kodune kokkupuude haigust ei levita.
Kas eemaldatud puugi peaks laborisse uurimiseks viima?
Üldjuhul ei ole see vajalik. Terviseameti juhised puugi uurimist ei nõua: puukborrelioos diagnoositakse haigusnähtude, eelneva puugihammustuse ja vajadusel vereanalüüsi põhjal. Olulisemad on seega teie sümptomid ja arsti hinnang: kui hammustuskohas tekib laienev punetus või ilmnevad üldsümptomid, pöörduge arsti poole.
Mis vahe on puukborrelioosil ja puukentsefaliidil?
Puukborrelioosi põhjustab bakter, mille vastu on olemas ravi, kuid vaktsiini ei ole. Puukentsefaliiti põhjustab viirus, mille vastu spetsiifiline ravi puudub, kuid vaktsineerida saab. Mõlemat kannavad edasi samad puugid, seega võib üks hammustus edasi kanda mõlemad haigused.
Kas puukborrelioosi võib saada ka talvel?
Puugid on aktiivsed peamiselt kevadest sügiseni, kuid pehmel talvel võivad nad liikuda ja toitu otsida ka külmal ajal. Talvel registreeritakse siiski peamiselt juhte, kus inimene pöördub arsti poole varem saadud nakkuse tüsistuste või hiliste nähtudega.
Kas lemmikloomalt võib puukborrelioosi saada?
Koer või kass ei anna haigust otse inimesele edasi. Lemmikloom võib aga tuua karvas koju puuke, mis hiljem inimest hammustavad. Seepärast tasub lemmiklooma looduses käimise järel üle vaadata ja kaitsta teda loomadele mõeldud puugitõrjevahenditega.
Mida teha, kui väsimus või valud püsivad pärast ravi?
Pöörduge uuesti arsti poole. Mõnel inimesel püsivad pärast puukborrelioosi mittespetsiifilised kaebused, näiteks väsimus või liigesvalu. Arst hindab, kas tegemist on järelnähtudega või millegi muuga, ning aitab koostada sobiva taastumise kava.
Ikka veel ebakindel?

Dermatoloog koostab plaani just teie naha jaoks.

Mitte järjekordne apteegikreem — sertifitseeritud spetsialisti diagnoos ja isiklik raviplaan 24 tunni jooksul.

Alusta konsultatsiooni
Isiklik raviplaan
24 t
Diagnoos
Raviplaan
Retseptid
iDerma
Sertifitseeritud dermatoloog

Artikli autor

Anna Tunkeviča

Meditsiinilist sisu vaatas üle

Živilė Bolevičienė(Dermatoloog)

Meie teised artiklid

Atoopilise dermatiidi punetav, ketendav ja põletikuline nahk küünarvarrel ja randmel

Atoopiline dermatiit (atoopiline ekseem): sümptomid, põhjused ja ravi

Atoopiline dermatiit ehk atoopiline ekseem: sügelus, kuiv nahk ja ägenemised lastel ja täiskasvanutel. Vallandajad, nahahooldus ja ravivõimalused.
Vöötohatise villikeste kobarad punetusega kaela ja õla piirkonnas

Vöötohatis (herpes zoster): sümptomid, põhjused ja ravi

Vöötohatis tekitab põletavat valu ja villilist löövet ühel kehapoolel. Lugege sümptomitest, haiguse kulust, nakkavusest, ravi alustamise ajast ja vaktsiinist.
Esiletõusev tüügastaoline seborroilise keratoosi kolle krobelise pinnaga nahal, mida hinnatakse kaugteel.

Seborroiline keratoos: tunnused, diagnoosimine ja eemaldamine

Seborroiline keratoos on healoomuline pruun nahamuutus. Lugege, kuidas eristada seda melanoomist ja aktiinilisest keratoosist ning millal seda eemaldada.
Käeselja nahk ketendavate roosakate kõrgenenud naastudega, mis on iseloomulikud punasele lamelihenile.

Lame lihhen: lillakad sõlmekesed nahal, valged laigud suus ja küünte muutused

Lame lihhen (lichen planus) põhjustab sügelevaid lillakaid sõlmekesi randmetel ja pahkluudel ning valget võrgustikku suus. Vormid, diagnoos ja ravi.