NahahaigusedPutukahammustused: kuidas ära tunda lutika-, kirbu- ja sääsehammustust ning mida teha

Putukahammustused: kuidas ära tunda lutika-, kirbu- ja sääsehammustust ning mida teha

Punaste putukahammustuste lineaarne rühm alaseljal ja puusal, muster, mille jätavad sageli lutikad.

Putukahammustused ja nõelamised on Eestis suvel tavalised: metsas, rabas ja veekogude ääres tülitavad sääsed, kihulased ja parmud, aias mesilased ja herilased. Enamik hammustusi möödub mõne päevaga iseenesest (NHS). Lutika- ja kirbuhammustused aga korduvad seni, kuni nende allikas kodus on alles, ja mõnel inimesel võib iga nõelamine põhjustada suure turse või ohtliku allergilise reaktsiooni. Selles artiklis kirjeldame, kuidas hammustusi välimuse ja paiknemise järgi eristada, mida teha kohe ja millal pöörduda arsti poole.

Mis on putukahammustus?

Putukahammustus on naha reaktsioon süljele, mida putukas verd imedes nahka süstib. Nii toimivad sääsed, kihulased, parmud, kirbud ja lutikad. Nõelamine on putuka kaitsereaktsioon: mesilane, herilane või vapsik süstib nahka mürki. Mõlemal juhul tekib nahal paikne põletik: punetus, sügelus ja turse, nõelamise korral ka valu (NHS).

Reaktsiooni tugevus sõltub putukast, nahka sattunud ainete hulgast, hammustuse kohast ja inimese tundlikkusest. Lastel võib tekkida püsiv ülitundlikkusreaktsioon putukahammustustele (papuloosne urtikaaria). See ei ole tavaline nõgestõbi: sügelevad sõlmekesed püsivad päevi kuni nädalaid ja tulevad uue hammustusega uuesti. Täiskasvanutel esineb seda harvem, peamiselt uude keskkonda reisides (DermNet).

Puugid ei ole putukad, vaid ämblikulaadsed. Nende hammustust käsitleme siiski allpool eraldi, sest Eestis on puugid levinud ja nende hammustust aetakse sageli segi putukahammustusega.

Punetav paistes putukahammustus lapse kaelalVäikesed punased hammustusjäljed lapse säärtel ja jalalabadelSeljal ritta paigutunud punased sõlmekesed, nagu lutikahammustuste puhulArvukad kratsitud hammustusjäljed säärtel ja jalalabadel

Kuidas eri putukate hammustused välja näevad?

Ühe hammustusjälje järgi on harva võimalik kindlalt öelda, kes hammustas: paljude putukate hammustus on väike, punetav ja sügelev kühm. Rohkem ütleb see, kuidas hammustused paiknevad, millises kehaosas ja millal need tekivad.

Kes hammustasVälimusKus sagedaminiMis on iseloomulik
SääskVäike, kõrgendatud, sügelev kühmKatmata kehaosad: käed, jalad, kaelTekib kiiresti, sageli õhtul või öösel õues
KihulaneVäikesed kõrgendatud kühmud rühmadena, sügelevad tugevaltKatmata kehaosad veekogude ääres ja metsasHammustusi on korraga mitu
ParmSuur ja valulik hammustus, võib veritsedaKatmata kehaosad, sageli jaladUlatuslik turse, tekib sageli põletik
KirpPunased kõrgendatud täpid rühmadena, väga sügelevadPahkluud ja sääredSageli on kodus lemmikloom
LutikasSügelevad kühmud reas või rühmasMagamise ajal katmata kehaosad: nägu, kael, käedMärgatakse hommikul, võivad ilmneda alles mõne päeva pärast
Mesilane, herilane, vapsik (nõelamine)Äkiline valu, punetus, turse, keskel täppKõikjal, sageli käed ja näguMesilase astel võib nahka jääda
Puuk (ei ole putukas)Nahka kinnitunud puuk, hiljem laienev punetav laikKõikjal kehal, kontrollige ka nahavolte ja peanahkaVähemalt 5 cm suurune punetav laik 1–4 nädalat pärast hammustust viitab puukborrelioosile

Tabel põhineb peamiselt NHS-i, CDC, DermNeti ja Terviseameti kirjeldustel. Fotodel on lutikahammustustele iseloomulik reas paiknemine randmel ja kirbuhammustused pahkluu juures.

Lutikahammustused randmel ja küünarvarrel: sügelevad punakad sõlmekesed ühes reasKirbuhammustused säärel ja pahkluu juures: väikesed punased täpid hajusalt allpool põlve

Fotode allikad: lutikahammustused randmel – Oliver Arend, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commonsi kaudu; kirbuhammustused säärel – Maslesha, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commonsi kaudu.

Lutikahammustused: kuidas ära tunda ja mida teha

Voodilutikad on 1–7 mm suurused punakaspruunid putukad. Päeval peituvad nad madratsiõmblustes, voodiraamis, voodi peatsis ja seinapragudes, öösel tulevad toituma (CDC). Enamik inimesi märkab jälgi ühe kuni mõne päeva pärast, mõnel inimesel võib reaktsioon tekkida alles kuni 14 päeva pärast ja mõnel ei teki seda üldse (CDC).

Tüüpiline pilt on mitu sügelevat kühmu reas või rühmas nendel kehaosadel, mis jäävad magades katmata: näol, kaelal ja kätel. Heledal nahal on need punased või roosad, pruunil ja tumedal nahal pruunid, punased või lillakad ning raskemini märgatavad (NHS). Lutikad ei levita teadaolevalt haigusi (CDC), kuid nad segavad und ja põhjustavad ärevust ning kratsitud hammustustesse võib tekkida põletik.

Et lutikate olemasolus veenduda, vaadake üle madratsi õmblused, voodiraam ja peats. Otsige putukaid endid, nende kestunud nahku, roostepruune vereplekke voodipesul ja madratsil ning väikesi tumedaid täppe, mis on lutikate väljaheited (NHS). Suure koloonia puhul võib olla tunda magusat kopitanud lõhna (CDC). Lutikate esinemine ei sõltu puhtusest: neid leidub ka viietärnihotellides (CDC). Nad levivad kohvrite, kottide ja riiete kaudu. Kodust lutikate ise väljaajamine on väga raske, sest kodused võtted neid tavaliselt täielikult ei hävita. Seepärast pöörduge kahjuritõrjefirma poole (NHS, CDC).

Kirbuhammustused: kuidas ära tunda

Kirbud hammustavad tavaliselt pahkluudel ja säärtel. Hammustused on punased kõrgendatud täpid, sageli rühmadena (NHS). Kirbud elavad sageli kasside ja koerte karvas. Kirbud munevad palju mune, millest arenevad vastsed ja nukud, seega tuleb tõrjuda kirpude kõiki arengujärke, mitte ainult looma töödelda (DermNet).

Lastel on just kirbud ning kasside ja koerte lestad papuloosse urtikaaria kõige sagedasem põhjus (DermNet). Jalgadele, küünarvartele ja näole tekivad sügelevad 0,2–2 cm suurused sõlmekesed, millel on keskel täpp ja mõnikord villike. Uued kolded tekivad just siis, kui vanad hakkavad paranema, ning uus hammustus võib ka vanad uuesti ärritada. Sügavalt kratsitud kohtadesse võivad jääda tumedad laigud või heledad armid. Reaktsioon nõrgeneb mõne kuu või aastaga, kui organism hammustustega harjub (DermNet).

Puugihammustus ja puukborrelioos

Erinevalt putukast ei lahku puuk pärast hammustamist kohe, vaid kinnitub nahale ja jääb sinna tundideks või päevadeks. Eestis registreeritakse kolme puukidega levivat nakkushaigust: puukentsefaliiti, puukborrelioosi ehk Lyme'i tõbe ja erlihhioosi (Terviseamet).

Eemaldage puuk võimalikult kiiresti. Võtke peeneotsaliste pintsettide, puugieemaldaja või niidiga kinni võimalikult naha lähedalt ja eemaldage puuk aeglaselt tõmmates või keerates. Ärge pigistage puugi keha ega määrige seda alkoholi, õli või seebiga. Kui puuki ei õnnestu ise eemaldada, pöörduge arsti poole (Terviseamet).

Väike punetus ja sügelus hammustuskohal esimestel päevadel on tavaline reaktsioon. Tähelepanu vajab vähemalt 5 cm läbimõõduga punetav laik, mis tekib 60–80%-l nakatunutest 1–4 nädala jooksul pärast hammustust. See on puukborrelioosi ehk Lyme'i tõve varajane tunnus (Terviseamet). Siis on vaja arsti hinnangut, sest puukborrelioosi tuleb ravida õigel ajal. Kui mõne päeva kuni kuu jooksul pärast metsas käimist tekib palavik, pöörduge arsti poole ja rääkige kindlasti nahalt leitud puugist (Terviseamet).

Puukentsefaliidi vastu saab vaktsineerida. Põhikuur koosneb kolmest doosist, vaktsineerida võib alates ühe aasta vanusest ja parim aeg alustamiseks on varakevad, märts–aprill. Puukborrelioosi vastu vaktsiini ei ole, seega jääb peamiseks kaitseks puugihammustuste vältimine (Terviseamet).

Põhjused ja riskitegurid

Putukahammustuste tõenäosust suurendavad:

  • viibimine õues, eriti veekogude ääres, niisketes kohtades ja metsaservades ning koidikul ja õhtuhämaruses, kui sääsed on kõige aktiivsemad;
  • tumedad ja liibuvad riided, katmata kehaosad ja tugevad lõhnad, näiteks parfüüm ja lõhnastatud kosmeetika;
  • lemmikloomad, kelle karvas on kirpe või muid parasiite;
  • reisimine ja võõrastes voodites ööbimine, kasutatud mööbel ja madratsid, millega võivad koju tulla lutikad (CDC).

Tugevama reaktsiooni ja tüsistuste risk on suurem lastel, nõrgenenud immuunsusega inimestel ning neil, kellel on varem olnud raske reaktsioon putukahammustusele või -nõelamisele.

Sümptomid

Tavaline hammustusjälg on üks või mitu sügelevat kühmu kohas, kuhu putukas ulatus. Kühm taandub sageli mõne tunniga, kuid võib püsida ka mitu päeva. Hammustused paiknevad sageli rühmadena ja kratsimisel võivad need muutuda lahtisteks haavanditeks.

  • Nõelamine: mesilase, herilase või vapsiku nõelamisel tekib kohe põletav valu, koht punetab ja paistetab ning keskel on näha täpp. Tavaline paikne reaktsioon taandub ööpäevaga. Mõnel inimesel tekib aga suur paikne reaktsioon: üle 10 cm ulatuv turse, mis võib püsida kuni nädala (DermNet). Sellist reaktsiooni tasub arstile näidata.
  • Lutikahammustused võivad ilmneda alles mõne päeva pärast (CDC).
  • Lastel tekib hammustuste järel mõnikord papuloosne urtikaaria, mille sõlmekesed püsivad nädalaid (DermNet).

Pidevalt korduvad lutikahammustused võivad halvendada und ning põhjustada väsimust ja ärevust. Äkki üle keha leviv nõgestõbi, näo või huulte turse, hingamisraskus või pearinglus vahetult pärast nõelamist on raske allergilise reaktsiooni ehk anafülaksia tunnused. Allergilised sümptomid võivad alata mõne minuti jooksul ja süveneda väga kiiresti (DermNet), seega vajavad need kohest abi.

Millal pöörduda arsti poole?

Helistage kohe 112, kui pärast hammustust või nõelamist (NHS, Tervisekassa):

  • paistetavad äkki huuled, suu, keel või kõri või muutub neelamine raskeks;
  • tekib hingamisraskus või hingamine muutub väga kiireks;
  • tekib üle keha leviv nõgestõbi;
  • nahk, huuled või keel muutuvad sinakaks, hallikaks või kahvatuks;
  • inimene muutub väga segaseks, uniseks või uimaseks, minestab, tekib tugev nõrkus või laps muutub lõdvaks ega reageeri nagu tavaliselt;
  • minutite kuni tunni jooksul pärast nõelamist tekivad kõhuvalu ja oksendamine või pearinglus.

Kui nõelati suhu või kurku, pöörduge kohe EMO-sse; kui tekib turse, neelamis- või hingamisraskus, helistage 112.

Pöörduge perearsti poole samal päeval või helistage perearsti nõuandeliinile 1220, kui (Tervisekassa, NHS):

  • hammustuskoht muutub väga punaseks, tursub või valutab järjest rohkem, sellest eritub mäda või tekib palavik ja lümfisõlmed paistetavad;
  • nõelati silmade lähedale või nõelamisi oli mitu;
  • pärast nõelamist tekib kerge peapööritus, mis ei süvene, ja muid allergia tunnuseid ei ole;
  • teil on varem olnud raske allergiline reaktsioon putukahammustusele või -nõelamisele;
  • sümptomid süvenevad või ei hakka mõne päevaga paranema;
  • puuki ei õnnestunud täielikult eemaldada või pärast puugihammustust tekib laienev punetav laik, palavik või gripilaadsed sümptomid.

Kui hammustati alla üheaastast last, pöörduge perearsti poole (NHS).

Plaaniline dermatoloogi konsultatsioon sobib siis, kui lööve ei möödu 1–2 nädalaga, kordub igal hommikul või iga mõne päeva järel, te ei tea, kes hammustab, või kahtlustate kodus lutikaid või kirpe.

Diagnoosimine

Diagnoos pannakse tavaliselt välimuse põhjal: arvesse võetakse lööbe kuju, paiknemist ja jaotumist, sümptomite algust ja võimalikku kokkupuudet putukatega. Arst küsib, kus olete viibinud (looduses, reisil, uues ööbimiskohas), kas kodus on lemmikloomi, kas lööve on hommikuti tugevam ja kas voodipesul on plekke.

Hammustusi tuleb eristada teistest nahahaigustest, näiteks sügelistest, kontaktdermatiidist ja atoopilisest dermatiidist (loe ka dermatiidi kohta), follikuliidist, nõgestõvest, viiruslöövetest ja lastel tuulerõugetest. Raske või kauakestva reaktsiooni korral võib vaja minna lisauuringuid: naha vaatlust dermatoskoobiga, allergoloogi hinnangut ning harva vereanalüüse või nahaproovi.

iDerma dermatoloogid hindavad fotode ja kirjelduse põhjal, millist tüüpi hammustusega võib tegu olla, kui tugev on reaktsioon ja kas on põletiku tunnuseid, ning koostavad ravi- ja hooldusplaani. Veebikonsultatsioonil saate vastuse tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul). Fotod ei võimalda alati putukat kindlalt tuvastada. Raske reaktsiooni või põletiku tunnuste korral on vaja arsti juures silmast silma läbivaatust.

Ravi

Ravi eesmärk on leevendada sügelust ja valu, vähendada turset ja kaitsta nahka põletiku eest.

  • Esimesed sammud:
    • Kui teid nõelati, lahkuge ohtlikust kohast. Kui mesilase astel on nähtav, kraapige see küüne või pangakaardi servaga külgsuunas välja. Ärge kasutage pintsette, sest nii võite nahka pigistada rohkem mürki (NHS).
    • Peske hammustuskohta vee ja seebiga ning kuivatage õrnalt.
    • Kui koht on paistes, hoidke sellel kuni 20 minutit riide sisse mähitud jääd või külma veega niisutatud lappi (NHS).
    • Võimaluse korral hoidke paistes kehaosa kõrgemal.
    • Kui teid nõelati kätte, võtke sõrmused ja käevõrud ära enne, kui käsi paistetab.
  • Sügeluse ja valu leevendamine:
    • Ärge kratsige, sest kratsitud hammustusse võib tekkida põletik (NHS). Hoidke küüned lühikesed. Väikelastele võib ööseks panna õhukesed puuvillased kindad.
    • Aitavad jahutavad kompressid ning rahustavad, nahka taastavad lõhnaainevabad tooted. Arst võib soovitada nahale kantavaid põletikku ja sügelust leevendavaid vahendeid ning suure turse või papuloosse urtikaaria korral ka sügelust leevendavaid tablette.
  • Nahabarjääri kaitse:
    • Kasutage iga päev õrnatoimelisi niisutavaid kreeme, eriti kui nahk kipub kuivama või teil on atoopiline dermatiit.
    • Katke kahjustus puhta sidemega, kui kipute kratsima või riided hõõruvad seda kohta.
  • Põletiku tunnused:
    • Kui tekib mäda, leviv punetus, palavik või süvenev valu, on vaja arsti läbivaatust. Kratsitud hammustustesse võib tekkida bakteriaalne infektsioon, mis võib levida sügavamale nahka ja nahaalusesse koesse (DermNet). Sellisel juhul otsustab arst, kas on vaja bakterivastast ravi.
  • Korduvad või pikaajalised reaktsioonid:
    • Korduvate suurte paiksete reaktsioonide, papuloosse urtikaaria või varasema raske nõelamisreaktsiooni korral koostab dermatoloog individuaalse plaani ja vajaduse korral suunab teid allergoloogi juurde. Kogu keha haaranud reaktsiooni järel soovitatakse allergiateste (DermNet).
    • Pärast põletikku alles jäänud tumedamad laigud tuhmuvad mõne nädala või kuuga. Nende hooldamise kohta saate lugeda artiklist hüperpigmentatsioonist.

Hooldus ja ennetamine

Kuidas hammustuste arvu vähendada:

  • Riietus ja käitumine: valige looduses liikumiseks võimalikult kinnine ja hele riietus, pange püksisääred sokkide sisse ja kandke kinniseid jalanõusid (Terviseamet). Tugevalt lõhnavad tooted asendage lõhnatutega. Ärge viibige koidikul ja õhtuhämaruses veekogude ääres, kui sääsed on kõige aktiivsemad.
  • Tõrjevahendid: kasutage enne õue minekut putukatõrjevahendit vastavalt tootja juhistele. Puukide vastu kaitseb tõrjevahend lühiajaliselt, kuni umbes 4 tundi. Kontrollige, et tootel oleks Terviseameti registreerimis- või loanumber (Terviseamet). Lastele ja rasedatele valige neile sobiv toode ja kandke see ainult katmata nahale.
  • Kontrollige end: pärast looduses viibimist vaadake keha üle, käige duši all ja kammige juukseid (Terviseamet).
  • Füüsilised tõkked: sääsevõrgud akendel ja ustel, võrk lapse voodi kohal reisil, ventilaator magamistoas.
  • Ümbrus: valage välja seisev vesi (kastekannud, ämbrid, lillealused) ja hoidke aed korras. Kasutage õhtuti valgustust, mis meelitab vähem putukaid.
  • Kirbuvaba kodu: tolmuimejaga puhastage regulaarselt vaipu, põrandaliiste ja mööbli õmblusi ning peske lemmiklooma aset. Töödelge lemmikloomi kirpude vastu regulaarselt loomaarsti soovitusel, sest korraga tuleb hävitada kõik kirpude arengujärgud (DermNet).
  • Reisid ja lutikad: kontrollige saabudes madratsi õmblusi ja voodi peatsit ning hoidke kohvrit alusel, mitte põrandal ega voodil. Koju naastes vaadake pagas üle ja peske riided vähemalt 60 °C juures ning kuivatage kuumas trummelkuivatis vähemalt 30 minutit. Esemed, mida pesta ei saa, pange kilekotis 2–3 nädalaks sügavkülma (NHS). Kui kahtlustate kodus lutikaid, pöörduge kahjuritõrjefirma poole.

Mida teha, kui putukas hammustas?

  1. Kui kohe pärast nõelamist paistetavad nägu või kõri, on raske hingata või tekib tugev pearinglus, helistage viivitamata 112.
  2. Peske hammustuskohta, jahutage seda ja ärge kratsige. Kui nõelas mesilane, kraapige astel välja.
  3. Jälgige 1–2 päeva, kas turse alaneb ja kas tekib põletiku tunnuseid.
  4. Kui lööve kordub, ei möödu 1–2 nädalaga või te ei tea, kes hammustab, pildistage seda hea valguse käes ja saatke fotod iDerma dermatoloogile. Vastuse saate tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul).

Korduma kippuvad küsimused

Kuidas eristada putukahammustust nõelamisest?
Mesilase, herilase või vapsiku nõelamine valutab kohe ning nõelamiskohale võib jääda väike täpp, kust astel nahka tungis. Mesilase astel võib nahka ka alles jääda (NHS). Sääse-, kirbu- ja lutikahammustused on enamasti rohkem sügelevad kui valulikud. Sümptomid kattuvad osaliselt, seega ainult välimuse järgi ei saa putukat alati kindlalt kindlaks teha.
Kui kaua putukahammustus paraneb?
Enamik hammustusi ja nõelamisi paraneb mõne päevaga (NHS). Tavaline nõelamisreaktsioon taandub ööpäevaga, kuid suur paikne turse võib püsida kuni nädala (DermNet). Lastel võib tekkida papuloosne urtikaaria ehk püsiv ülitundlikkusreaktsioon hammustustele, mille sõlmekesed püsivad päevi kuni nädalaid ja tulevad uute hammustustega tagasi (DermNet). Kui sümptomid süvenevad või ei hakka mõne päevaga paranema, pöörduge perearsti poole või helistage 1220 (NHS).
Kas putukahammustused jätavad jälgi?
Pärast põletikku võivad nahale mõneks ajaks jääda tumedamad või roosakad laigud, eriti kui hammustust kratsiti. Sügavalt kratsitud sõlmekesed võivad jätta ka heledaid armikesi (DermNet). Laigud tuhmuvad tavaliselt mõne nädala või kuuga. Õrn hooldus ja päikesekaitse aitavad nahatoonil ühtlustuda.
Miks mõnel tekib hammustusest suur turse ja teisel vaevu nähtav täpp?
Reaktsioon sõltub inimese tundlikkusest putuka sülje või mürgi suhtes. Mõnel tekib pärast nõelamist üle 10 cm ulatuv paikne turse, mis võib püsida kuni nädala (DermNet). Lastel on hammustustele reageerimine sageli tugevam, sest organism ei ole nendega veel harjunud. Papulaarne urtikaaria nõrgeneb mõne kuu või aasta jooksul, kui organism hammustustega harjub (DermNet).
Kas pärast rasket nõelamisreaktsiooni peaks allergoloogi juurde minema?
Jah. Kui pärast mesilase või herilase nõelamist tekkis kogu keha haarav reaktsioon, näiteks üle keha leviv nõgestõbi, näo turse või hingamisraskus, soovitatakse allergiateste. Mõnel juhul pakutakse allergeenspetsiifilist ravi, mille käigus manustatakse 3–5 aasta jooksul järk-järgult suurenevaid mürgi koguseid (DermNet). Suunamise allergoloogi juurde saate perearstilt või dermatoloogilt.
Kas puugihammustuse järel tuleb kohe arsti juurde minna?
Tavaliselt mitte. Eemaldage puuk võimalikult kiiresti ja jälgige hammustuskohta. Arsti poole pöörduge, kui puuki ei õnnestu ise eemaldada, kui hammustuskohale tekib 1–4 nädala jooksul vähemalt 5 cm läbimõõduga punetav laik või kui mõne päeva kuni kuu jooksul pärast metsas käimist tekib palavik. Rääkige arstile kindlasti puugist (Terviseamet).
Kuidas kaitsta last putukahammustuste eest?
Riietage laps looduses kinnisesse heledasse riietusse, kasutage lapse vanusele sobivat ja Terviseametis registreeritud tõrjevahendit ning vaadake laps pärast õues olemist puukide suhtes üle (Terviseamet). Kui last hammustati, jahutage hammustuskohta ja ärge laske tal kratsida (Tervisekassa). Puukentsefaliidi vastu võib vaktsineerida alates ühe aasta vanusest (Terviseamet).
Ikka veel ebakindel?

Dermatoloog koostab plaani just teie naha jaoks.

Mitte järjekordne apteegikreem — sertifitseeritud spetsialisti diagnoos ja isiklik raviplaan 24 tunni jooksul.

Alusta konsultatsiooni
Isiklik raviplaan
24 t
Diagnoos
Raviplaan
Retseptid
iDerma
Sertifitseeritud dermatoloog

Artikli autor

Anna Tunkeviča

Meditsiinilist sisu vaatas üle

Andra Šukienė(Dermatoloog)

Meie teised artiklid

Atoopilise dermatiidi punetav, ketendav ja põletikuline nahk küünarvarrel ja randmel

Atoopiline dermatiit (atoopiline ekseem): sümptomid, põhjused ja ravi

Atoopiline dermatiit ehk atoopiline ekseem: sügelus, kuiv nahk ja ägenemised lastel ja täiskasvanutel. Vallandajad, nahahooldus ja ravivõimalused.
Vöötohatise villikeste kobarad punetusega kaela ja õla piirkonnas

Vöötohatis (herpes zoster): sümptomid, põhjused ja ravi

Vöötohatis tekitab põletavat valu ja villilist löövet ühel kehapoolel. Lugege sümptomitest, haiguse kulust, nakkavusest, ravi alustamise ajast ja vaktsiinist.
Esiletõusev tüügastaoline seborroilise keratoosi kolle krobelise pinnaga nahal, mida hinnatakse kaugteel.

Seborroiline keratoos: tunnused, diagnoosimine ja eemaldamine

Seborroiline keratoos on healoomuline pruun nahamuutus. Lugege, kuidas eristada seda melanoomist ja aktiinilisest keratoosist ning millal seda eemaldada.
Käeselja nahk ketendavate roosakate kõrgenenud naastudega, mis on iseloomulikud punasele lamelihenile.

Lame lihhen: lillakad sõlmekesed nahal, valged laigud suus ja küünte muutused

Lame lihhen (lichen planus) põhjustab sügelevaid lillakaid sõlmekesi randmetel ja pahkluudel ning valget võrgustikku suus. Vormid, diagnoos ja ravi.