Psoriaas on krooniline põletikuline nahahaigus, mille korral tekivad nahale selgelt piiritletud punetavad naastud, mida katavad hõbevalged soomused. Haigus kulgeb lainetena: ägenemistele järgnevad rahulikumad perioodid. Psoriaas ei ole nakkav, kuid nähtav lööve, sügelus ja mure järgmise ägenemise pärast mõjutavad paljude inimeste und, tööd ja suhtlemist. Haigus võib alata igas vanuses, kõige sagedamini noores ja keskeas. Tartu Ülikooli Kliinikumi andmetel põeb Eestis psoriaasi umbes 42 000 inimest. Lõplikult välja ravida psoriaasi praegu ei saa, kuid järjekindla hoolduse ja sobiva raviga saab enamik inimesi haigusnähud kontrolli alla.
Mis on psoriaas?
Psoriaasi korral on immuunsüsteem liiga aktiivne ning naha pealmise kihi rakud (keratinotsüüdid) jagunevad tavalisest palju kiiremini. Nahk pakseneb, muutub põletikuliseks ja hakkab ketendama. Nii tekivad selgelt piiritletud, punetavad ja naha pinnast kõrgemale tõusvad naastud, mida katavad hõbevalged soomused. Kõige sagedamini paiknevad need küünarnukkidel, põlvedel, peanahal ja ristluu piirkonnas, kuid lööve võib tekkida ükskõik kuhu, ka peopesadele, taldadele, nahavoltidesse ja suguelundite piirkonda. Paljudel ägeneb psoriaas talvel ning leeveneb päikeselisel suvel.
Psoriaas ei piirdu alati nahaga. Küüned võivad pakseneda ja muutuda hapraks, nende pinnale tekivad täpikujulised lohud ja värvimuutused. Eesti Arstis avaldatud ülevaate järgi on küünekahjustused ligikaudu 20–40%-l psoriaasihaigetest. Osal inimestel tekib psoriaatiline artriit ehk liigesepõletik, millega kaasnevad valu, turse ja hommikune jäikus. DermNeti andmetel võib see tekkida kuni 30%-l psoriaasihaigetest. Kroonilise kulu ja välimuse muutuste tõttu kaasnevad psoriaasiga sageli ärevus, meeleolulangus ja madalam enesehinnang.
Põhjused ja riskitegurid
Psoriaasi tekkes mängivad rolli mitu tegurit korraga: pärilikkus, immuunsüsteemi eripärad ja keskkond.
- Pärilik eelsoodumus: kui psoriaasi põeb üks vanematest, on risk suurem. Kui haigeid on peres mitu, suureneb risk veelgi.
- Immuunsüsteem: aktiveerunud immuunprotsessid kiirendavad naharakkude uuenemist ja hoiavad põletikku üleval.
- Vallandajad: stress, nahavigastused (kriimustused, hõõrdumine, tätoveeringud), infektsioonid (eriti ülemiste hingamisteede infektsioonid, näiteks streptokokiline kurgupõletik), suitsetamine, alkohol, külm ja kuiv kliima, hormonaalsed muutused ning mõne muu haiguse ravi. Ülekaal võib haiguse kulgu raskendada.
Kui psoriaasikolle tekib naha vigastuse kohale, nimetatakse seda Köbneri fenomeniks. Kriimustuse, hõõruva riideserva või tätoveeringu kohale võib hiljem tekkida uus naast, seepärast tasub vältida ka kratsimist.
Traditsiooniliselt eristatakse kahte tüüpi. I tüüpi psoriaas algab sagedamini enne 40. eluaastat, esineb sagedamini perekonniti ja võib kulgeda raskemalt. II tüüpi psoriaas avaldub tavaliselt hiljem ja on sageli kergem.


Sümptomid
- Nahalööve: selgelt piiritletud roosad või punased naastud, mida katavad soomused. Need võivad sügeleda, mõnikord valutada või lõheneda.
- Peanahk: rohke ketendus, kuivus ja sügelus. Helbed on sageli suured ja kinnituvad tugevalt nahale. Naastud ulatuvad tihti üle juuksepiiri otsaesisele, kõrvade taha või kuklale.
- Küüned: täpikujulised lohud, paksenemine, haprus, värvimuutused, küüne eraldumine küünealusest.
- Liigesed: valu, turse ja hommikune jäikus, eriti sõrmeliigestes, seljas ja kandades.
- Üldine kulg: ägenemised ja vaibumised vahelduvad. Kaasneda võivad ebamugavustunne, unehäired ja pinge.
Sügelust ei tasu alahinnata. Tartu Ülikooli nahahaiguste kliinikus tehtud uuringus pidas 85% psoriaasihaigetest sügelust häirivaks ning elukvaliteeti mõjutavate tegurite seas oli tugev sügelus teisel kohal, kohe pärast lööbe mõju suhtlemisele. Paljudele tegi muret ka see, et lööve on rannas või saunas teistele näha.
Kui naast taandub, võib selle kohale mõneks ajaks jääda ümbritsevast nahast heledam või tumedam laik. See ei ole arm ja enamasti tasandub aja jooksul. Põletikujärgsetest tumedatest laikudest saate lähemalt lugeda hüperpigmentatsiooni artiklist.
Psoriaasi vormid
- Naastuline ehk harilik psoriaas: kõige sagedasem vorm. Tüüpilised ketendavad naastud paiknevad jäsemete sirutuspindadel (küünarnukid, põlved) ja peanahal.
- Tilkpsoriaas: arvukad väikesed, umbes 2–10 mm läbimõõduga tilgakujulised punetavad ja ketendavad täpid, peamiselt kehatüvel ja jäsemete ülaosas. Eesti Arstis 2026. aastal avaldatud ülevaate järgi moodustab tilkpsoriaas ligikaudu 2% kõigist psoriaasijuhtudest, esineb peamiselt lastel ja noortel ning tekib tavaliselt 2–4 nädalat pärast streptokokilist kurgupõletikku. Sageli taandub see mõne kuu jooksul, kuid ligikaudu 40–50%-l patsientidest võib see üle minna krooniliseks naastuliseks psoriaasiks.
- Pustulaarne ehk mädavilliline psoriaas: punetavale nahale tekivad steriilsed mädavillid. Need võivad piirduda peopesade ja taldadega (palmoplantaarne vorm) või levida laialt. Selle vormi üks olulisimaid riskitegureid on suitsetamine: Eesti Arsti ülevaate järgi on kuni 95% selle vormiga patsientidest praegused või endised suitsetajad.
- Nahavoltide psoriaas (psoriasis inversa): siledad, vähe ketendavad punased alad kaenlaalustes, kubemes ja rindade all.
- Erütrodermiline psoriaas: haarab suurema osa nahast ning põhjustab üldist punetust, külmavärinaid ja halba enesetunnet. See on raske seisund, mis vajab kiiret arstiabi.
- Küünte psoriaas: küünte välimuse ja ehituse muutused. Need tuleb eristada küüneseenest.
- Psoriaatiline artriit: psoriaasiga seotud põletikuline liigesehaigus. DermNeti andmetel tekib see umbes 75%-l haigetest pärast nahalöövet, ent umbes 15%-l algavad liigesevaevused enne nahamuutusi.
Millal pöörduda arsti poole?
Pöörduge perearsti või dermatoloogi poole või alustage iDerma veebikonsultatsiooni, kui:
- lööve levib kiiresti, sügeleb tugevalt või valutab ning segab und ja igapäevaelu;
- tekib liigesevalu, turse, hommikune jäikus või seljavalu;
- märkate küünemuutusi või kahtlustate küüneseent, sest need kaks on sarnased ja neid tuleb eristada;
- koduhooldus ei aita või vaevused tulevad kohe pärast ravi lõpetamist tagasi;
- lapsel tekib mõni nädal pärast kurguvalu äkki palju väikesi ketendavaid täppe;
- olete rase, imetate või planeerite rasedust: siis tuleb ravi valida eriti hoolikalt.
Helistage 112 või minge kohe erakorralise meditsiini osakonda, kui nahk muutub kiiresti punaseks suurel alal või kehal levivad mädavillid, eriti kui sellega kaasnevad palavik, külmavärinad või tugev nõrkus. Väljaspool perearsti tööaega saate nõu perearsti nõuandeliinilt 1220.
Diagnoosimine
Psoriaasi diagnoositakse tavaliselt kliinilise läbivaatuse põhjal: arst hindab lööbe välimust ja paiknemist. Iseloomulik tunnus on see, et soomuste ettevaatlikul eemaldamisel ilmub nende alt õhuke läikiv kile ja selle vigastamisel tekivad täppverejooksud. Kahtluse korral tehakse nahabiopsia ehk võetakse väike koetükk mikroskoopiliseks uurimiseks. Mõnikord kasutatakse dermatoskoopi, mis aitab psoriaasi eristada dermatiidist ja teistest nahahaigustest. Tilkpsoriaasi kahtluse korral küsib arst hiljutise kurguvalu kohta ja võib teha analüüsid, mis näitavad, kas inimene on hiljuti põdenud streptokokkinfektsiooni.
Haiguse raskust hinnatakse haaratud nahapinna suuruse, leviku ja selle järgi, kui palju vaevused igapäevaelu mõjutavad. Ravi tõhususe jälgimiseks kasutatakse spetsiaalseid indekseid. Kuna psoriaas suurendab ka teiste haiguste riski, tasub kontrollida vererõhku, vere rasvasisaldust (kolesterooli), veresuhkrut ja kehamassiindeksit.
Psoriaatilise artriidi äratundmiseks on olulised küsimused liigesevalu, jäikuse, küünemuutuste ja pärilikkuse kohta. Vajaduse korral tehakse vereanalüüsid, ultraheli- või röntgenuuring. Eesti Arstis avaldatud uuringu järgi ilmneb artriit enamasti alles aastaid pärast nahalööbe algust, seega rääkige liigesevaevustest arstile ka siis, kui seni on probleem olnud ainult nahal.
iDerma dermatoloog hindab fotode ja kirjelduse põhjal teie nahamuutusi, aitab eristada psoriaasi teistest nahahaigustest ning koostab hoolduse ja ravi kava. Kui teil on liigesevaevusi või diagnoos jääb ebaselgeks, soovitab arst edasisi uuringuid või reumatoloogi konsultatsiooni.
Ravi
Kuigi psoriaas on krooniline ja kipub korduma, saab tänapäevase raviga vaevusi hästi kontrollida ja rahulikke perioode pikendada. Raviplaan valitakse individuaalselt: arvesse lähevad lööbe ulatus ja vorm, kaasuvad haigused, eluviis ja inimese enda ootused.
- Nahahooldus ja paikne ravi: baaskreemi regulaarne kasutamine taastab nahabarjääri ja pehmendab soomuseid. Naastudele ja ägenemiskolletele määrab arst vajaduse korral põletikuvastaseid ravikreeme või -salve. Peanahale on eraldi tooted, mis aitavad soomuseid eemaldada ja sügelust leevendada.
- Valgusravi: kontrollitud ultraviolettkiiritus raviasutuses. See sobib eriti laialdase lööbe korral või siis, kui paiksest ravist ei piisa. Kuur kestab mitu nädalat ja valgusdoosi suurendatakse järk-järgult. Eesti Arsti ülevaate järgi on laialdase tilkpsoriaasi korral eelistatud kitsaspektriline UVB-valgusravi koos baaskreemiga.
- Süsteemne ravi: kasutatakse mõõduka ja raske psoriaasi, psoriaatilise artriidi või tugevalt halvenenud elukvaliteedi korral. See mõjutab immuunsüsteemi ja põletikku ning vajab arsti jälgimist ja regulaarseid vereanalüüse.
- Bioloogiline ravi ja sihtravi: kasutatakse siis, kui muud ravivõimalused ei aita või neid ei saa kasutada. Need tänapäevased ravivõimalused toimivad põletiku kindlatele lülidele ja aitavad haigust pikaajaliselt kontrolli all hoida.
- Eluviis ja vaimne tervis: kehakaalu langetamine, stressiga toimetulek, korralik uni ning ärevuse ja depressiooni märkamine. Need ei asenda arsti määratud ravi, kuid toetavad seda ja parandavad enesetunnet.
Liigesevalu korral võib dermatoloog soovitada reumatoloogi konsultatsiooni, sest psoriaatilise artriidi ravis teevad nahaarst ja reumatoloog sageli koostööd.
Hooldus ja ennetamine
Psoriaas ägeneb lainetena, seetõttu vajab nahk järjekindlat hoolt ka rahulikul ajal.
- Igapäevane hooldus: kasutage õrnatoimelisi pesuvahendeid, eelistage jahedat või leiget dušši ja kandke kuivadele aladele baaskreemi. Vältige tugevat hõõrumist ja karedaid pesukäsnu.
- Peanahk: valige tooted, mis eemaldavad soomuseid õrnalt ja vähendavad sügelust, ning peske juukseid regulaarselt mitteärritava šampooniga. Ärge kraapige soomuseid jõuga lahti.
- Päike: mõõdukas päike leevendab paljude vaevusi, kuid vältige päikesepõletust, sest see võib vallandada ägenemise.
- Saun ja ujula: pärast sauna, vanni või ujumist kandke nahale baaskreemi, kuni nahk on veel kergelt niiske.
- Talv ja kütteperiood: külm õhk ja kuiv toaõhk halvendavad paljudel psoriaasi. Hoolitsege, et toaõhk oleks piisavalt niiske, ja kreemitage nahka talvel sagedamini.
- Eluviis: loobuge suitsetamisest ja piirake alkoholi, liikuge regulaarselt ja toituge tasakaalustatult, südametervist toetavalt. Ülekaalu korral aitab kaalulangus vähendada süsteemset põletikku ja parandab ravitulemusi.
- Stressiga toimetulek: teadveloleku harjutused, hingamisharjutused, psühholoogiline tugi. Stress on üks sagedasemaid ägenemise vallandajaid.
- Infektsioonide ennetamine: laske hingamisteede infektsioone õigel ajal ravida ja hoolitsege suu tervise eest, sest infektsioonid võivad osal inimestel vallandada uue lööbe.
- Küünte kaitse: hoidke küüned lühikesed, vältige küünenahka vigastavat maniküüri ja kandke majapidamistöödel kindaid.
Psoriaasi korral tasub käia regulaarselt kontrollis, sest raviplaani saab kohandada aastaaegade, eluolude ja haiguse kulu järgi. Kui märkate psoriaasile iseloomulikke muutusi või senine ravi enam ei aita, alustage iDerma veebikonsultatsiooni: laadite üles fotod, dermatoloog hindab teie nahka ja vastab tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul).






