NahahaigusedNõgestõbi (urtikaaria): kuidas see välja näeb, põhjused, liigid ja ravi

Nõgestõbi (urtikaaria): kuidas see välja näeb, põhjused, liigid ja ravi

Suured punased kublad ja laigud nahal, ägedale spontaansele nõgestõvele iseloomulikud

Nõgestõbi ehk urtikaaria on äkiline nahareaktsioon, mille korral tekivad sügelevad, punetavad või kahvatud turselised kublad. Iga kubel püsib nahal tavaliselt mõnest tunnist kuni ööpäevani ja kaob jäljetult, kuid samal ajal võib mujale tekkida uusi (Tartu Ülikooli Kliinikum). DermNeti andmetel põeb ägedat nõgestõbe elu jooksul vähemalt korra iga viies inimene, nii laps kui ka täiskasvanu. Nõgestõbi ei ole nakkav.

Kõige sagedasem vorm on äge nõgestõbi: lööve tekib ootamatult ja kestab mõnest päevast kuni kuue nädalani. Üle kuue nädala püsivat nõgestõbe peetakse krooniliseks (Tartu Ülikooli Kliinikum). Nõgestõbe seostatakse sageli allergiaga, kuid põhjused võivad olla väga erinevad: nakkused, füüsikalised tegurid (külm, surve, higi), mõni ravi või stress.

Nõgestõbi lähivaates: roosad ringjad ja kaarjad kublad, mis on osaliselt kokku sulanudNõgestõbi: kõrgenenud roosad turselised kublad nahal, mis valguvad omavahel kokku

Kuidas nõgestõbi välja näeb?

Nõgestõve peamine tunnus on kublad. Need:

  • on punetavad või kahvatud ja selgelt piiritletud, mõnest millimeetrist mitmekümne sentimeetrini, võivad omavahel kokku valguda ning moodustada ringjaid või ussjaid kujundeid (Tartu Ülikooli Kliinikum);
  • sügelevad tugevalt, eriti värsked kublad; mõnikord kipitavad või põletavad;
  • tekivad ja kaovad minutite või tundide jooksul (üks kubel püsib kuni 24 tundi), uusi võib tekkida ükskõik kuhu kehale;
  • ei jäta arme ega pigmendilaike.

Tumedama nahaga inimestel võib punetus olla vähem märgatav, seepärast on paremini näha naha kõrgendumine.

Osal haigetest kaasneb kubladega angioödeem: sügavam naha ja nahaaluskoe turse silmade, huulte ja kõrvade ümbruses, kätel, jalgadel, mõnikord suguelundite piirkonnas. Angioödeem võib sügeleda või valutada, kuid sageli ei tekita see erilisi aistinguid; turse taandub 72 tunni jooksul (DermNet). Mõnel inimesel tekib angioödeem ka ilma kubladeta.

Nõgestõve liigid

Nõgestõbe jaotatakse kestuse järgi ja selle järgi, kas kublad tekivad kindla füüsikalise teguri toimel.

  • Äge spontaanne nõgestõbi kestab alla kuue nädala. See on kõige sagedasem vorm ja lastel vallandab selle sageli viirusnakkus.
  • Krooniline spontaanne nõgestõbi: kublad või angioödeem korduvad kuus nädalat või kauem ilma selge välise põhjuseta. Sageli on sellel autoimmuunne taust.
  • Krooniline indutseeritav nõgestõbi: kublad tekivad kindla füüsikalise teguri toimel. Sagedased vormid on dermografism, mille korral tekivad kublad naha kriipimisest või kitsastest riietest, ja koliinergiline urtikaaria, mille kutsub esile naha temperatuuri tõus sooja duši all, füüsilise koormuse või emotsionaalse pinge ajal (Tartu Ülikooli Kliinikum). Külmaurtikaaria korral tekivad kublad naha soojenemisel pärast külma käes olemist, näiteks pärast ujumist või tuulise ilmaga. Päikeseurtikaaria avaldub päikese käes 5–10 minutiga sügeleva kipitava lööbena (Tartu Ülikooli Kliinikum). Harvemad on surve-, vibratsiooni-, vee- ja kontakturtikaaria. Kublad tekivad tavaliselt umbes viis minutit pärast ärritajat ja püsivad mõnest minutist kuni tunnini. Erand on hilinenud surveurtikaaria, mille korral tekib turse alles mitu tundi pärast survet (DermNet).

DermNeti andmetel põeb kroonilist spontaanset nõgestõbe 0,5–2% inimestest ja mõnes uuringus on kaks kolmandikku haigetest naised. Krooniline indutseeritav nõgestõbi on sagedasem kui krooniline spontaanne.

Põhjused ja riskitegurid

Kublad tekivad, kui naha nuumrakud vabastavad histamiini ja teisi põletikku soodustavaid aineid: väikesed veresooned laienevad ja vedelik liigub neist ümbritsevasse koesse. Põhjust ei õnnestu alati välja selgitada: osal haigetest jääb see teadmata ka põhjaliku uurimise järel. Sagedasemad vallandajad:

  • Nakkused: sage põhjus, eriti lastel, kellel ägeda nõgestõve võivad vallandada ülemiste hingamisteede viirused ka ilma palavikuta. Täiskasvanutel võivad selle esile kutsuda ka bakteriaalsed nakkused, näiteks hamba mädapõletik või põskkoopapõletik (DermNet). Lööve võib tekkida nii haiguse alguses kui ka paranemise ajal.
  • Toiduallergia: lastel on allergilise nõgestõve tähtsamad vallandajad toiduained, sagedamini piim, kanamuna, kala, pähklid, tomat, maasikad ja šokolaad (Tartu Ülikooli Kliinikum). Tõeline toiduallergia avaldub mõne minuti kuni paari tunni jooksul pärast söömist. Lisaained, näiteks sünteetilised toiduvärvid, maitsetugevdajad ning veinis ja kuivatatud puuviljades olevad sulfitid, võivad lööbe esile kutsuda ka ilma allergiata (Tartu Ülikooli Kliinikum).
  • Preparaadid: mõned bakterivastased, valu ja põletikku leevendavad ning vererõhku alandavad preparaadid võivad tekitada kuplasid või angioödeemi (DermNet). Kui märkate seost kindla raviga, ärge lõpetage seda omal käel, vaid arutage arstiga.
  • Putukapisted: mesilase, herilase või teiste kiletiivaliste putukate mürk võib tundlikul inimesel tekitada laialdase nõgestõve (Tartu Ülikooli Kliinikum).
  • Füüsikalised tegurid: külm, kuumus, päike, surve, vibratsioon, tugev higistamine, vesi.
  • Autoimmuunne mehhanism: kroonilise spontaanse nõgestõve korral toodab immuunsüsteem antikehi, mis aktiveerivad nuumrakke. Krooniline nõgestõbi on seotud autoimmuunhaigustega, näiteks kilpnäärmehaiguste, tsöliaakia ja vitiliigoga (DermNet).
  • Muud tegurid: alkohol, vürtsikas toit, kuumus, kitsad riided, stress ja väsimus, hormoonide kõikumine. Need pigem ägestavad olemasolevat nõgestõbe, kui tekitavad seda.

Risk on suurem, kui teil on allergiline haigus (atoopiline dermatiit, allergiline nohu, astma), olete varem nõgestõbe põdenud, põdesite hiljuti nakkushaigust või teil on autoimmuunhaigus. Nõgestõbi võib siiski tabada ka inimest, kellel ei ole kunagi allergiat olnud.

Sümptomid

Nõgestõve sümptomid piirduvad tavaliselt nahaga: sügelevad, kohta vahetavad kublad ja osal haigetest angioödeem. Palavik, liigesvalu või üldine nõrkus ei ole nõgestõvele iseloomulikud. Kui need tekivad, otsib arst muud põhjust, näiteks nakkust, veresoontepõletikku (vaskuliiti) või reaktsiooni mõnele ravile.

Turse võib haarata ka limaskesti ja avalduda hingamisraskuse, kõhuvalu või seedehäiretena (Tartu Ülikooli Kliinikum). Kui kubladega kaasnevad vilisev hingamine, õhupuudus, kähe hääl, neelamisraskus, pearinglus, minestamine, iiveldus või kõhuvalu, võivad need olla raske kogu organismi haarava reaktsiooni tunnused, mis vajavad kohest abi.

Millal pöörduda arsti poole?

Helistage kohe 112, kui kubladega või ka ilma nendeta tekib:

  • huulte, keele või kõri turse, kähe hääl, neelamisraskus;
  • vilisev hingamine, õhupuudus või pigistustunne rinnus;
  • pearinglus, nõrkus, minestamine, tugev kõhuvalu või oksendamine.

Need võivad olla anafülaksia ehk raske, kogu keha haarava allergilise reaktsiooni tunnused ja abi on vaja kohe. Tartu Ülikooli Kliinikumi patsiendijuhendi järgi tuleb anafülaksiat kahtlustada, kui haigusnähud tekivad kahes või enamas elundkonnas; eriti tõsised on hingamisraskus ja vererõhu langus. Helistades öelge, et kahtlustate anafülaksiat, ja ärge jätke haiget üksi. Kui teil on arsti määratud automaatsüstel, tehke süst kohe reie väliskülge ja seejärel helistage 112. Lamage, jalad kõrgemal; hingamisraskuse korral olge poolistuvas asendis (Tartu Ülikooli Kliinikum).

Pöörduge arsti poole plaaniliselt, kuid kindlasti, kui:

  • kublad korduvad kauem kui paar nädalat või läheneb kuue nädala piir;
  • sügelust ei õnnestu jahutamise ja koduste vahenditega leevendada;
  • lööve tekkis pärast uue ravi alustamist või pärast putukapistet;
  • üksik kubel püsib üle 24 tunni, on valulik või jätab sinika. Siis võib tegemist olla nõgestõve asemel urtikariaalse vaskuliidiga, mis vajab teistsugust uurimist;
  • nõgestõbi kordub lapsel, rasedal või kroonilist haigust põdeval inimesel.

Eestis on esimene kontakt perearst või pereõde. Ööpäev läbi saab nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (Terviseportaal).

Diagnoosimine

Nõgestõve diagnoos pannakse haigusloo ja naha läbivaatuse põhjal. Arstile on oluline teada, kui kaua üks kubel püsib, kas esineb angioödeemi ja mis toimus enne lööbe tekkimist (nakkus, uus ravi, toit, külm, sport). Tüüpilise lühiajalise ägeda nõgestõve korral ei ole uuringuid tavaliselt vaja.

Uuringuid kaalutakse, kui nõgestõbi kordub kuus nädalat või kauem või kui kahtlustatakse kindlat põhjust:

  • Vereanalüüsid: vere üldanalüüs, põletikunäitajad, kilpnäärme talitlus ja antikehad, sümptomite korral nakkuste otsing.
  • Provokatsioonitestid: jääkuubiku test külmaurtikaaria kahtluse korral, naha kriipimine dermografismi kontrollimiseks, koormus- või survetestid. Kublad tekivad tavaliselt mõne minutiga, ainult surveurtikaaria korral tuleb reaktsiooni oodata mitu tundi.
  • Allergiatestid: nahatorketestid või vereanalüüsid tehakse siis, kui haiguslugu viitab selgelt seosele kindla toidu või preparaadiga (DermNet). Kroonilise spontaanse nõgestõve korral ei ole laiendatud allergiauuringutest tavaliselt kasu.
  • Sümptomipäevik: iga päev hinnatakse, kui palju kuplasid on tekkinud ja kui tugev on sügelus, ning punktid liidetakse nädala kohta kokku. Seda nimetatakse UAS7 skooriks, mille maksimum on 42 punkti (DermNet). See aitab hinnata haiguse aktiivsust ja ravi tõhusust.
  • Nahabiopsia: harva, kui kublad püsivad üle 24 tunni ja kahtlustatakse vaskuliiti.

Kui angioödeem kordub ilma kubladeta, küsib arst vererõhku alandavate preparaatide kohta ja võib päriliku angioödeemi välistamiseks teha komplemendisüsteemi (C4, C1-inhibiitori) uuringud.

iDerma dermatoloog hindab kliinilist pilti, aitab eristada nõgestõbe teistest löövetest ja soovitab uuringuid ainult siis, kui neid on tõesti vaja. Konsultatsioon toimub veebis.

Ravi

Ravi eesmärk on võimalikult kiiresti leevendada sügelust, vähendada kuplasid ja turset ning võimaluse korral kõrvaldada põhjus. Raviplaan sõltub vanusest, nõgestõve vormist ja kaasuvatest haigustest.

  • Vallandaja kõrvaldamine: kui põhjus on teada, lõpetage arstiga nõu pidades kahtlustatav ravi, vältige reaktsiooni tekitanud toitu ja ravige nakkust. DermNeti andmetel taandub allergiline nõgestõbi allergeeni vältimisel 48 tunniga.
  • Antihistamiinne ravi on nõgestõve põhiravi nii lastel kui ka täiskasvanutel (Tartu Ülikooli Kliinikum, DermNet). Kasutatakse teise põlvkonna antihistamiinseid preparaate, mida võetakse iga päev, mitte ainult siis, kui kublad tekivad. Kui tavaline ööpäevane annus ei aita, võib arst seda kuni neli korda suurendada (DermNet). See on kroonilise nõgestõve puhul tavapärane, kuid ainult spetsialisti järelevalve all.
  • Lühike suukaudne hormoonravi (4–5 päeva) võib olla põhjendatud raske ägeda nõgestõve korral, eriti angioödeemiga (DermNet). Pikaajaliseks raviks see ei sobi.
  • Bioloogiline ravi: IgE-vastaseid süste peetakse valikraviks kroonilise spontaanse nõgestõve korral, mis ei allu antihistamiinsele ravile (DermNet).
  • Jahutamine ja nahahooldus: jahedad kompressid, lühike jahe dušš, lõhnaaineteta niisutav kreem pärast pesemist, avarad ja õhku läbilaskvad riided.
  • Erakorraline abi: anafülaksia tunnuste korral helistage 112. Raske reaktsiooni läbi teinud inimesele määrab arst erakorralise automaatsüstla, mida tuleb alati ja igal pool kaasas kanda (Tartu Ülikooli Kliinikum).

Raseduse ja imetamise ajal tuleb iga ravi arstiga kooskõlastada. DermNeti andmetel ei ole teatatud, et teise põlvkonna antihistamiinsed preparaadid põhjustaksid väärarenguid, kuid raviotsuse teeb arst.

Krooniline nõgestõbi: mida on oluline teada

Krooniline nõgestõbi ei ole eluohtlik, kuid on väga kurnav: see häirib und, tööd ja meeleolu. Kulgu ja ravi mõjutab järgmine.

  • Laiaulatuslikud uuringud varjatud allergia otsimiseks ei anna tavaliselt tulemust. Olulisem on pidev, mitte episoodiline ravi.
  • Haigus taandub sageli iseenesest ka siis, kui põhjus jääbki selgusetuks: DermNeti andmetel on remissiooni tõenäosus kolme aasta jooksul 30–50% ja viie aasta järel 40–70%.
  • Nõgestõbe ägestavad kuumus, kitsad riided, viirusnakkused ning mõned valu ja põletikku leevendavad preparaadid (DermNet), seepärast muudab nende vältimine kulu kergemaks.
  • Krooniline nõgestõbi on seotud autoimmuunsete kilpnäärmehaigustega, seepärast tasub kilpnäärme talitlust kontrollida.

Hooldus ja ennetamine

Nõgestõve episoode ei õnnestu alati täielikult vältida, kuid need sammud aitavad, et episoodid korduksid harvem ja oleksid kergemad:

  • Vältige teadaolevaid vallandajaid. Kui märkate seost kindla toidu, joogi, ravi või tegevusega, arutage arstiga, kas ja kuidas seda vältida.
  • Pidage sümptomipäevikut. Kirjutage üles, mida sõite, mida kasutasite ja mida tegite enne episoodi. Nii on lihtsam korduvaid mustreid märgata.
  • Valige õrn nahahooldus. Lõhnaaineteta pesuvahendid ja emolliendid, kaitse külma ja päikese eest, mitte liiga kuum vann ega dušš.
  • Vähendage stressi ja magage piisavalt. Stress võib sügelust ja löövet tugevdada.
  • Arvestage füüsikaliste teguritega. Kui reageerite külmale, vältige järsku jahtumist ja olge ettevaatlik külmas vees ujumisel. Kui reageerite kuumusele või higistamisele, kandke kergeid riideid ja tehke sportimisel pause.
  • Alustage uut ravi arstiga nõu pidades, eriti kui teil on varem reaktsioone olnud.

Kui kublad on tüüpilised ning hingamis- ja neelamisraskust ei ole, saab iDerma dermatoloog lööbe hinnata veebikonsultatsioonil fotode ja kirjelduse põhjal, soovitada ravi ja öelda, kas uuringuid on vaja. Vastuse saate tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul); kuidas konsultatsioon käib, lugege lehelt Kuidas see toimib. Kui tekib näo, huulte või kõri turse, õhupuudus või nõrkus, ärge oodake konsultatsiooni, vaid helistage 112.

Korduma kippuvad küsimused

Kas nõgestõbi tähendab alati allergiat?
Ei. Allergia toidu, ravi või putukamürgi vastu on vaid üks põhjus. Ägeda nõgestõve vallandab sageli nakkus, eriti lastel, ning kroonilisel spontaansel nõgestõvel on tihti autoimmuunne taust. Kuplasid võivad tekitada ka füüsikalised tegurid, nagu külm, surve, higi ja päike. Osal haigetest ei õnnestu põhjust leida isegi põhjaliku uurimise järel.
Kui kaua nõgestõbi kestab?
Üks kubel püsib tavaliselt mõnest tunnist kuni ööpäevani (füüsikalise vallandaja korral sageli vaid mõnest minutist kuni tunnini) ja angioödeem taandub 72 tunni jooksul (DermNet). Äge nõgestõbi kestab mõnest päevast kuni kuue nädalani, sageli on see möödas paari päevaga. Kui kublad korduvad kuus nädalat või kauem, on tegemist kroonilise nõgestõvega, mis võib kesta aastaid, kuid taandub sageli iseenesest.
Mille poolest erineb nõgestõbi angioödeemist?
Nõgestõve kublad on pindmised, sügelevad ja püsivad kuni ööpäeva. Angioödeem on sügavam naha ja nahaaluskoe turse, kõige sagedamini silmade, huulte ümber või kätel; see võib sügeleda või valutada, kuid sageli ei tekita erilisi aistinguid. Mõlemad võivad esineda koos. Kui angioödeem kordub ilma kubladeta, uurib arst ka teisi põhjusi, näiteks vererõhku alandavate preparaatide mõju või pärilikku angioödeemi.
Miks tekkis lapsel nõgestõbi pärast külmetust?
Viirusnakkus on laste ägeda nõgestõve sage vallandaja. Kublad võivad ilmuda haiguse alguses või paranemise ajal ning kaovad tavaliselt mõne päevaga ka siis, kui allergiat ei ole. Kui lapsel tekivad huulte või keele turse, hingamisraskus või ta muutub uimaseks, helistage kohe 112. Kui lööve kordub nädalaid, näidake last arstile.
Kas allergiatestid on vajalikud?
Ägeda nõgestõve korral tavaliselt mitte: diagnoos pannakse haigusloo ja naha läbivaatuse põhjal. Nahatorketeste või vereanalüüse tehakse siis, kui haiguslugu viitab selgelt kindlale toidule või preparaadile (DermNet). Kroonilise spontaanse nõgestõve korral on laiendatud allergiauuringutest vähe kasu, kasulikumad on vereanalüüsid, sh kilpnäärme talitluse uuringud.
Kas stress võib nõgestõbe põhjustada?
Stress pigem ägestab olemasolevat nõgestõbe, kui tekitab seda: see tugevdab sügelust ja emotsionaalne pinge võib esile kutsuda koliinergilise urtikaaria kuplasid. Seepärast on stressi vähendamine ja piisav uni kroonilise nõgestõve puhul oluline. Kulgu raskendavad ka alkohol, vürtsikas toit, kuumus ja kitsad riided.
Kas nõgestõvega tohib sauna minna?
Ägeda lööbe ajal on parem saunast loobuda. Kuumus ja higistamine laiendavad veresooni, tugevdavad sügelust ning võivad koliinergilise urtikaaria korral ise kuplasid esile kutsuda. Külmaurtikaaria korral võib ohtlik olla hoopis järsk jahtumine pärast sauna, näiteks külma vette hüppamine: suurel nahapinnal tekkiv reaktsioon võib haarata kogu keha. Kui olete kunagi pärast külma vett tundnud nõrkust või hingamisraskust, arutage seda arstiga.
Kuidas sügelust kodus leevendada?
Aitavad jahedad kompressid, lühike jahe dušš ja lõhnaaineteta niisutav kreem. Vältige kitsaid riideid, kuuma vanni ja teadaolevaid vallandajaid, nagu vürtsikas toit, alkohol ja järsud temperatuurimuutused. Sümptomipäevik aitab korduvaid põhjuseid leida. Kui kodustest vahenditest ei piisa, valib arst sobiva antihistamiinse ravi ja selle kasutamise viisi.
Ikka veel ebakindel?

Dermatoloog koostab plaani just teie naha jaoks.

Mitte järjekordne apteegikreem — sertifitseeritud spetsialisti diagnoos ja isiklik raviplaan 24 tunni jooksul.

Alusta konsultatsiooni
Isiklik raviplaan
24 t
Diagnoos
Raviplaan
Retseptid
iDerma
Sertifitseeritud dermatoloog

Artikli autor

Anna Tunkeviča

Meditsiinilist sisu vaatas üle

Justina Musė(Dermatoloog)

Meie teised artiklid

Atoopilise dermatiidi punetav, ketendav ja põletikuline nahk küünarvarrel ja randmel

Atoopiline dermatiit (atoopiline ekseem): sümptomid, põhjused ja ravi

Atoopiline dermatiit ehk atoopiline ekseem: sügelus, kuiv nahk ja ägenemised lastel ja täiskasvanutel. Vallandajad, nahahooldus ja ravivõimalused.
Vöötohatise villikeste kobarad punetusega kaela ja õla piirkonnas

Vöötohatis (herpes zoster): sümptomid, põhjused ja ravi

Vöötohatis tekitab põletavat valu ja villilist löövet ühel kehapoolel. Lugege sümptomitest, haiguse kulust, nakkavusest, ravi alustamise ajast ja vaktsiinist.
Esiletõusev tüügastaoline seborroilise keratoosi kolle krobelise pinnaga nahal, mida hinnatakse kaugteel.

Seborroiline keratoos: tunnused, diagnoosimine ja eemaldamine

Seborroiline keratoos on healoomuline pruun nahamuutus. Lugege, kuidas eristada seda melanoomist ja aktiinilisest keratoosist ning millal seda eemaldada.
Käeselja nahk ketendavate roosakate kõrgenenud naastudega, mis on iseloomulikud punasele lamelihenile.

Lame lihhen: lillakad sõlmekesed nahal, valged laigud suus ja küünte muutused

Lame lihhen (lichen planus) põhjustab sügelevaid lillakaid sõlmekesi randmetel ja pahkluudel ning valget võrgustikku suus. Vormid, diagnoos ja ravi.