NahahaigusedLamerakuline nahavähk (lamerakk-kartsinoom): sümptomid, diagnoos ja ravi

Lamerakuline nahavähk (lamerakk-kartsinoom): sümptomid, diagnoos ja ravi

Koorikuline haavandiline sõlmeke nahal, iseloomulik lamerakk-kartsinoomile, nahavähi vormile.

Lamerakuline nahavähk (lamerakk-kartsinoom, skvamoosne nahavähk, inglise keeles squamous cell carcinoma) on basalioomi järel sageduselt teine nahavähi vorm. See tekib naha pindmise kihi ehk epidermise lamedatest rakkudest ja enamasti nahale, mis on aastaid päikese käes olnud: näole, kõrvadele, alahuulele, kiilaspeale, kätele ja säärtele. Õigel ajal eemaldatuna on lamerakuline nahavähk enamasti välja ravitav. Ravimata võib see kasvada sügavamale ja levida lähedalasuvatesse lümfisõlmedesse.

Tartu Ülikooli Kliinikumi andmetel diagnoositakse Eestis aastas umbes 1200 uut mittemelanoomset nahavähki ja haigestumus kasvab. Neist umbes 70% on basalioomid ja 25% lamerakulised nahavähid. Mittemelanoomne nahavähk on meestel sageduselt kolmas vähipaige ning naistel koos rinnavähiga kõige sagedasem (Kliinikum).

Mis on lamerakuline nahavähk?

Suurema osa epidermisest moodustavad keratinotsüüdid, rakud, mis toodavad naha, juuste ja küünte sarvainet. Ultraviolettkiirgus kahjustab nende rakkude pärilikkusainet. Kui kahjustus jääb parandamata, hakkavad rakud kontrollimatult paljunema ja tekib kasvaja. Sageli eelneb sellele aktiiniline keratoos: karedad, ketendavad laigud päikesest kahjustatud nahal. Kui muutunud rakud jäävad epidermise piiridesse, nimetatakse seda kartsinoomiks in situ ehk Boweni tõveks. Kui kasvaja tungib sügavamale nahka, on see invasiivne lamerakuline nahavähk (DermNet).

Basalioomiga võrreldes kasvab lamerakuline nahavähk veidi kiiremini ja on pahaloomulisem, nagu kirjutab ka Eesti Vähiliit. Basalioom levib harva kaugemale, lamerakuline nahavähk levib aga mõnevõrra sagedamini lähedalasuvatesse lümfisõlmedesse ja harvem ka teistesse elunditesse. Melanoomi ehk pigmendirakkudest tekkivat nahavähki käsitletakse selle agressiivsuse tõttu eraldi.

Põhjused ja riskitegurid

Peamine põhjus on elu jooksul kogunenud ultraviolettkiirguse doos: päike ja solaarium. Lisaks suurendavad riski:

  • varem põetud nahavähk, mis ennustab tugevalt uusi nahavähke;
  • aktiinilised keratoosid;
  • hele nahk, sinised või heledad silmad, blondid või punased juuksed ning nahk, mis päevitub halvasti;
  • töö või vaba aeg õues, kus nahk on aastaid päikese käes;
  • vanus: haigus on eriti sage eakatel meestel, kuid tabab ka naisi ja nooremaid;
  • nõrgenenud immuunsus: elundisiirdamise järel, kroonilise lümfoidse leukeemia või HIV-nakkuse korral ning immuunsust pärssiva ravi ajal;
  • kroonilised nahakahjustused: kaua paranevad haavad, säärehaavandid, põletusarmid ja kroonilised nahapõletikud;
  • vähki tekitavad ained, näiteks tubakasuits, arseen, tõrv ja naftasaadused;
  • ioniseeriv kiirgus, sealhulgas varasem kiiritusravi;
  • mõned inimese papilloomiviiruse tüübid, eriti nõrgenenud immuunsusega inimestel.
Lamerakuline nahavähk: punetav ketendav naast, mille keskel on tume koorikLamerakuline nahavähk kõrvalestal: haavandunud ja koorikuga kaetud kolleVäike koorikuga kaetud kolle põsel ninatiiva kõrval

Sümptomid: kuidas lamerakuline nahavähk välja näeb

Kõige iseloomulikum on kolle, mis nädalate või kuude jooksul suureneb, ei parane ja veritseb kergesti. Lamerakuline nahavähk tekib sageli olemasoleva aktiinilise keratoosi või Boweni tõve kohale. See võib välja näha nii:

  • selge piiriga ebakorrapärane punetav naast, mis kasvab laiusesse ja kõrgusesse, hiljem haavandub, kattub koorikuga ja veritseb kergesti;
  • kõva, ketendav või koorikuga kaetud sõlm, mis aina suureneb;
  • haavand, mis ei parane või tekib ikka uuesti samasse kohta;
  • sarvjas väljakasv naha pinnal ehk nahasarv, mis tekib liigse sarvaine tootmise tõttu ja võib olla lamerakuline nahavähk;
  • kiiresti kasvav sarvainet tootev sõlm ehk keratoakantoom. DermNet liigitab selle lamerakulise nahavähi vormide hulka ja märgib, et see võib mõnikord ka ise taanduda. Kiiresti kasvavat sõlme tuleb siiski alati arstile näidata.

Kolle on sageli hell või valulik. Suurus ulatub mõnest millimeetrist mitme sentimeetrini. Kõige sagedamini tekib see päikese käes olnud kehaosadele: näole, huultele, kõrvadele, kaelale, kiilaspeale, käeseljale, käsivartele ja säärtele. Eesti Vähiliidu andmetel kulgeb lamerakuline nahavähk huulel, enamasti alahuulel, pahaloomulisemalt ja annab sagedamini siirdeid; tüüpilised tunnused on huule paksenemine ja haavandumine. Vahel tekib kasvaja vanasse armi või kroonilisse haavandisse.

Kasvaja kordumise ja leviku risk on suurem, kui läbimõõt on 2 cm või rohkem, kasvaja asub kõrval, huule punasel osal, näo keskosas, labakätel, labajalgadel või suguelunditel või kui see tekib eakal või nõrgenenud immuunsusega inimesel. Kasvaja paksuse ning närvide ja veresoonte haaratuse teeb kindlaks koeuuring. Kui lamerakuline nahavähk levib, jõuab see kõige sagedamini lähimatesse lümfisõlmedesse (DermNet).

Millal pöörduda arsti poole?

Näidake muutust arstile, kui (NHS):

  • haavand, koorik või kare laik ei ole 4 nädalaga paranenud või see valutab, sügeleb, veritseb või kattub ikka uuesti koorikuga;
  • nahale on tekkinud uus moodustis või olemasolev on suurenenud, muutnud värvi või pinda;
  • aktiinilise keratoosi laik on paksenenud, muutunud valulikuks või hakanud veritsema;
  • teil on olnud nahavähk või teie immuunsus on nõrgenenud ning nahale on tekkinud uus kolle.

Ärge jääge ootama, vaid pöörduge arsti poole lähipäevil, kui sõlm on mõne nädalaga silmnähtavalt kasvanud, kolle asub huulel või kõrval, haavand veritseb korduvalt või kui muutunud naha lähedal (kaelal, kaenla all, kubemes) on tekkinud uus kõva, suurenev lümfisõlm. Eriti kehtib see siirdatud elundiga või immuunsust pärssival ravil olevate inimeste kohta. Kui veritsus kindla surve all ei lakka, pöörduge EMOsse; väga tugeva veritsuse või nõrkuse korral helistage 112.

Eestis võib nahaarsti juurde pöörduda saatekirjata, kuid Tervisekassa rahastatud vabu aegu on vähe ja Tervisekassa soovitab alustada perearstist. Perearst saab teha nahaarstiga e-konsultatsiooni või anda digisaatekirja. Küsimustega võib helistada ööpäevaringsele perearsti nõuandeliinile 1220 ja vähiga seotud küsimustes Eesti Vähiliidu nõuandetelefonile 631 1727.

Diagnoos

Diagnostika algab kahtlase kolde ja kogu naha vaatlusest. Dermatoskoop ehk valgustusega suurendusseade aitab muutust paremini näha, kuid lamerakulist nahavähki saab sellega ainult kahtlustada. Diagnoosi kinnitab koeuuring. Väike kolle eemaldatakse võimaluse korral kohe kogu ulatuses, nii et see on korraga nii diagnoos kui ka ravi. Suurema kolde korral võetakse enne laiemat operatsiooni koeproov ehk biopsia (Kliinikum). Koeuuring näitab, kas kasvaja on invasiivne, kui sügavale see ulatub ja kui palju rakud on muutunud. Nende andmete põhjal määratakse kasvaja riskiaste ja raviplaan.

Suure riskiga kasvaja korral uuritakse, kas haigus on levinud lümfisõlmedesse või mujale. Selleks tehakse näiteks ultraheli- või kompuutertomograafiauuring.

Ravi

Raviplaani koostab arst kasvaja suuruse, asukoha, sügavuse ja patsiendi üldise tervise järgi. Peamine ravi on kasvaja täielik kirurgiline eemaldamine koos piisava terve koe servaga. DermNeti andmetel on see serv enamasti 3–10 mm ja suurema haava sulgemiseks võib vaja minna nahalappi või nahasiirikut. Eemaldatud kude uuritakse mikroskoobi all, et veenduda, et servad on kasvajast puhtad. Kliinikumi andmetel on mittemelanoomse nahavähi kirurgiline ravi tervistav üle 95% juhtudest.

  • Kirurgiline eemaldamine: enamiku kasvajate standardravi. Kui kahtlustatakse lähedalasuvate lümfisõlmede haaratust, eemaldatakse ka need.
  • Mohsi mikrograafiline kirurgia: kude eemaldatakse kiht-kihilt ja iga kiht uuritakse kohe mikroskoobiga. Seda kasutatakse suurte, ebaselgete piiridega näo kasvajate ja korduvate kasvajate korral.
  • Kuretaaž ja elektrokoagulatsioon: sobib väikese riskiga kasvajatele kehatüvel ja jäsemetel.
  • Krüoteraapia ehk külmaravi: ainult väga väikeste, õhukeste ja väikese riskiga kasvajate korral (DermNet).
  • Fotodünaamiline ravi ja immuunvastust mõjutavad kreemid: sobivad vaid pindmiste muutuste (aktiiniline keratoos, Boweni tõbi) raviks, invasiivse lamerakulise nahavähi korral mitte.
  • Kiiritusravi: kui operatsioon põhjustaks vastuvõetamatu moonutuse või ei ole kasvaja suuruse, asukoha või patsiendi kaasuvate haiguste tõttu võimalik.
  • Kaugelearenenud haigus: kui tervistav ravi ei ole võimalik, koostab onkoloog individuaalse raviplaani, mis võib hõlmata keemiaravi, immuunravi või täppisravi.

Jälgimine pärast ravi

Pärast ravi koostatakse jälgimisplaan vastavalt kasvaja riskiastmele. Jälgimine on vajalik, sest umbes pooltel suure riskiga inimestel tekib viie aasta jooksul uus lamerakuline nahavähk ja suurenenud on ka teiste nahavähkide, sealhulgas melanoomi risk (DermNet). Soovitatav on naha regulaarne enesekontroll ja pikaajaline iga-aastane naha läbivaatus kogenud spetsialisti juures. Kui märkate jälgimisvisiitide vahel ravitud kohas või mujal nahal uut muutust, ärge oodake järgmise plaanilise visiidini.

Ennetamine

Hoolikas päikesekaitse vähendab lamerakulise nahavähi juhtude arvu igas eas. See on eriti oluline vanemas eas, päikesest kahjustatud heleda naha korral, nõrgenenud immuunsusega inimestel ning neil, kellel on aktiinilised keratoosid või varem põetud lamerakuline nahavähk (DermNet):

  • keskpäeval püsige siseruumides või varjus;
  • kandke nahka katvaid riideid ja laia äärega mütsi;
  • õues olles kandke katmata nahale rohkelt laia toimespektriga päikesekaitsevahendit SPF 50+;
  • ärge käige solaariumis;
  • laske aktiinilisi keratoose ravida ja jälgida;
  • vaadake oma nahk regulaarselt üle, ka kõrvad, huuled, peanahk ja säärte tagakülg. Kui kuulute riskirühma, käige regulaarselt naha läbivaatusel.

Mida teha kohe?

Kui olete märganud haavandit, mis pole kuu aja jooksul paranenud, või paksenenud ketendavat laiku, pildistage see päevavalguses, pannes kõrvale mündi, et suurus oleks näha. Seejärel saatke fotod iDerma dermatoloogile. Veebikonsultatsioonil hindab dermatoloog, kui kiiresti on vaja arsti vastuvõttu ja koeuuringut, ning ütleb, kuhu pöörduda. Vastuse saate tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul). Kuidas veebikonsultatsioon käib, saate lugeda lehelt Kuidas see toimib.

Biopsiat ega eemaldamist veebis teha ei saa. Lamerakulist nahavähki eristab basalioomist ja melanoomist lõplikult ainult koeuuring, seega kahtlase kolde puhul ei tasu oodata ja jälgida.

Korduma kippuvad küsimused

Kui ohtlik on lamerakuline nahavähk?
Enamik lamerakulisi nahavähke ravitakse välja, eriti kui kasvaja eemaldatakse väiksena. Kliinikumi andmetel on mittemelanoomse nahavähi kirurgiline ravi tervistav üle 95% juhtudest. Basalioomist sagedamini võib lamerakuline nahavähk siiski levida lähedalasuvatesse lümfisõlmedesse ja harva võib see olla eluohtlik. Suurema riskiga on kasvajad, mis on vähemalt 2 cm läbimõõduga, asuvad kõrval, huulel või näo keskosas või tekivad nõrgenenud immuunsusega inimesel (DermNet).
Mille poolest erineb lamerakuline nahavähk basalioomist ja melanoomist?
Basalioom on sagedasem, kasvab aeglasemalt ja annab harva kaugsiirdeid. Lamerakuline nahavähk kasvab veidi kiiremini ja levib mõnevõrra sagedamini lümfisõlmedesse. Melanoom tekib pigmendirakkudest ja on agressiivsem, seepärast käsitletakse seda eraldi (Kliinikum). Väliselt on basalioomi ja lamerakulist vähki vahel raske eristada: lõpliku vastuse annab koeuuring.
Kas aktiinilisest keratoosist saab alati vähk?
Ei saa, kuid aktiiniline keratoos on lamerakulise nahavähi eelaste ja märk päikesest kahjustatud nahast: lamerakuline nahavähk tekib sageli just olemasoleva aktiinilise keratoosi kohale (DermNet). Kui keratoosi laik pakseneb, muutub valulikuks, veritseb või hakkab kiiresti kasvama, näidake seda arstile. Aktiinilised keratoosid tasub lasta ravida ja neid jälgida.
Kas lamerakuline nahavähk võib tagasi tulla?
Võib. Umbes pooltel suure riskiga inimestel tekib viie aasta jooksul uus lamerakuline nahavähk ja suurenenud on ka teiste nahavähkide risk (DermNet). Seepärast koostatakse pärast ravi jälgimisplaan vastavalt kasvaja riskiastmele. Vaadake oma nahk regulaarselt üle ja näidake ravitud kohas või mujal tekkinud uut muutust arstile ilma järgmist plaanilist visiiti ootamata.
Kas päikesekaitse aitab lamerakulist nahavähki ennetada?
Jah. Hoolikas päikesekaitse vähendab igas eas lamerakuliste nahavähkide arvu (DermNet). Soovitatav on keskpäeval varjus püsida, kanda nahka katvaid riideid ja mütsi, kasutada katmata nahal laia toimespektriga päikesekaitsevahendit SPF 50+ ning mitte käia solaariumis. Eriti oluline on see siirdatud elundiga ja teistel nõrgenenud immuunsusega inimestel.
Kes peaks oma nahka eriti hoolikalt jälgima?
Eelkõige need, kes on varem nahavähki põdenud, sest see ennustab tugevalt uusi nahavähke (DermNet). Hoolikalt tasub nahka jälgida ka heleda naha, heledate silmade ja heledate või punaste juustega inimestel, neil, kes on palju päikese käes töötanud või aega veetnud, eakatel ning aktiiniliste keratoosidega inimestel. Väga oluline on naha regulaarne kontroll pärast elundisiirdamist ja immuunsust pärssiva ravi ajal.
Kas veebikonsultatsioonist piisab, kui kahtlustan lamerakulist nahavähki?
Veebikonsultatsioon sobib esimeseks sammuks: iDerma dermatoloog hindab fotode põhjal, kui kiiresti on vaja arsti vastuvõttu ja koeuuringut, ning ütleb, kuhu pöörduda. Diagnoosi saab aga kinnitada ainult koeuuring (DermNet) ja kasvaja eemaldatakse operatsiooniga, seega veebis ravi lõpuni viia ei saa. Kahtlase kolde puhul ärge jääge ootama.
Ikka veel ebakindel?

Dermatoloog koostab plaani just teie naha jaoks.

Mitte järjekordne apteegikreem — sertifitseeritud spetsialisti diagnoos ja isiklik raviplaan 24 tunni jooksul.

Alusta konsultatsiooni
Isiklik raviplaan
24 t
Diagnoos
Raviplaan
Retseptid
iDerma
Sertifitseeritud dermatoloog

Artikli autor

Anna Tunkeviča

Meditsiinilist sisu vaatas üle

Živilė Gabdrafikė(Dermatoloog)

Meie teised artiklid

Atoopilise dermatiidi punetav, ketendav ja põletikuline nahk küünarvarrel ja randmel

Atoopiline dermatiit (atoopiline ekseem): sümptomid, põhjused ja ravi

Atoopiline dermatiit ehk atoopiline ekseem: sügelus, kuiv nahk ja ägenemised lastel ja täiskasvanutel. Vallandajad, nahahooldus ja ravivõimalused.
Vöötohatise villikeste kobarad punetusega kaela ja õla piirkonnas

Vöötohatis (herpes zoster): sümptomid, põhjused ja ravi

Vöötohatis tekitab põletavat valu ja villilist löövet ühel kehapoolel. Lugege sümptomitest, haiguse kulust, nakkavusest, ravi alustamise ajast ja vaktsiinist.
Esiletõusev tüügastaoline seborroilise keratoosi kolle krobelise pinnaga nahal, mida hinnatakse kaugteel.

Seborroiline keratoos: tunnused, diagnoosimine ja eemaldamine

Seborroiline keratoos on healoomuline pruun nahamuutus. Lugege, kuidas eristada seda melanoomist ja aktiinilisest keratoosist ning millal seda eemaldada.
Käeselja nahk ketendavate roosakate kõrgenenud naastudega, mis on iseloomulikud punasele lamelihenile.

Lame lihhen: lillakad sõlmekesed nahal, valged laigud suus ja küünte muutused

Lame lihhen (lichen planus) põhjustab sügelevaid lillakaid sõlmekesi randmetel ja pahkluudel ning valget võrgustikku suus. Vormid, diagnoos ja ravi.