Lamerakuline nahavähk (lamerakk-kartsinoom, skvamoosne nahavähk, inglise keeles squamous cell carcinoma) on basalioomi järel sageduselt teine nahavähi vorm. See tekib naha pindmise kihi ehk epidermise lamedatest rakkudest ja enamasti nahale, mis on aastaid päikese käes olnud: näole, kõrvadele, alahuulele, kiilaspeale, kätele ja säärtele. Õigel ajal eemaldatuna on lamerakuline nahavähk enamasti välja ravitav. Ravimata võib see kasvada sügavamale ja levida lähedalasuvatesse lümfisõlmedesse.
Tartu Ülikooli Kliinikumi andmetel diagnoositakse Eestis aastas umbes 1200 uut mittemelanoomset nahavähki ja haigestumus kasvab. Neist umbes 70% on basalioomid ja 25% lamerakulised nahavähid. Mittemelanoomne nahavähk on meestel sageduselt kolmas vähipaige ning naistel koos rinnavähiga kõige sagedasem (Kliinikum).
Mis on lamerakuline nahavähk?
Suurema osa epidermisest moodustavad keratinotsüüdid, rakud, mis toodavad naha, juuste ja küünte sarvainet. Ultraviolettkiirgus kahjustab nende rakkude pärilikkusainet. Kui kahjustus jääb parandamata, hakkavad rakud kontrollimatult paljunema ja tekib kasvaja. Sageli eelneb sellele aktiiniline keratoos: karedad, ketendavad laigud päikesest kahjustatud nahal. Kui muutunud rakud jäävad epidermise piiridesse, nimetatakse seda kartsinoomiks in situ ehk Boweni tõveks. Kui kasvaja tungib sügavamale nahka, on see invasiivne lamerakuline nahavähk (DermNet).
Basalioomiga võrreldes kasvab lamerakuline nahavähk veidi kiiremini ja on pahaloomulisem, nagu kirjutab ka Eesti Vähiliit. Basalioom levib harva kaugemale, lamerakuline nahavähk levib aga mõnevõrra sagedamini lähedalasuvatesse lümfisõlmedesse ja harvem ka teistesse elunditesse. Melanoomi ehk pigmendirakkudest tekkivat nahavähki käsitletakse selle agressiivsuse tõttu eraldi.
Põhjused ja riskitegurid
Peamine põhjus on elu jooksul kogunenud ultraviolettkiirguse doos: päike ja solaarium. Lisaks suurendavad riski:
- varem põetud nahavähk, mis ennustab tugevalt uusi nahavähke;
- aktiinilised keratoosid;
- hele nahk, sinised või heledad silmad, blondid või punased juuksed ning nahk, mis päevitub halvasti;
- töö või vaba aeg õues, kus nahk on aastaid päikese käes;
- vanus: haigus on eriti sage eakatel meestel, kuid tabab ka naisi ja nooremaid;
- nõrgenenud immuunsus: elundisiirdamise järel, kroonilise lümfoidse leukeemia või HIV-nakkuse korral ning immuunsust pärssiva ravi ajal;
- kroonilised nahakahjustused: kaua paranevad haavad, säärehaavandid, põletusarmid ja kroonilised nahapõletikud;
- vähki tekitavad ained, näiteks tubakasuits, arseen, tõrv ja naftasaadused;
- ioniseeriv kiirgus, sealhulgas varasem kiiritusravi;
- mõned inimese papilloomiviiruse tüübid, eriti nõrgenenud immuunsusega inimestel.



Sümptomid: kuidas lamerakuline nahavähk välja näeb
Kõige iseloomulikum on kolle, mis nädalate või kuude jooksul suureneb, ei parane ja veritseb kergesti. Lamerakuline nahavähk tekib sageli olemasoleva aktiinilise keratoosi või Boweni tõve kohale. See võib välja näha nii:
- selge piiriga ebakorrapärane punetav naast, mis kasvab laiusesse ja kõrgusesse, hiljem haavandub, kattub koorikuga ja veritseb kergesti;
- kõva, ketendav või koorikuga kaetud sõlm, mis aina suureneb;
- haavand, mis ei parane või tekib ikka uuesti samasse kohta;
- sarvjas väljakasv naha pinnal ehk nahasarv, mis tekib liigse sarvaine tootmise tõttu ja võib olla lamerakuline nahavähk;
- kiiresti kasvav sarvainet tootev sõlm ehk keratoakantoom. DermNet liigitab selle lamerakulise nahavähi vormide hulka ja märgib, et see võib mõnikord ka ise taanduda. Kiiresti kasvavat sõlme tuleb siiski alati arstile näidata.
Kolle on sageli hell või valulik. Suurus ulatub mõnest millimeetrist mitme sentimeetrini. Kõige sagedamini tekib see päikese käes olnud kehaosadele: näole, huultele, kõrvadele, kaelale, kiilaspeale, käeseljale, käsivartele ja säärtele. Eesti Vähiliidu andmetel kulgeb lamerakuline nahavähk huulel, enamasti alahuulel, pahaloomulisemalt ja annab sagedamini siirdeid; tüüpilised tunnused on huule paksenemine ja haavandumine. Vahel tekib kasvaja vanasse armi või kroonilisse haavandisse.
Kasvaja kordumise ja leviku risk on suurem, kui läbimõõt on 2 cm või rohkem, kasvaja asub kõrval, huule punasel osal, näo keskosas, labakätel, labajalgadel või suguelunditel või kui see tekib eakal või nõrgenenud immuunsusega inimesel. Kasvaja paksuse ning närvide ja veresoonte haaratuse teeb kindlaks koeuuring. Kui lamerakuline nahavähk levib, jõuab see kõige sagedamini lähimatesse lümfisõlmedesse (DermNet).
Millal pöörduda arsti poole?
Näidake muutust arstile, kui (NHS):
- haavand, koorik või kare laik ei ole 4 nädalaga paranenud või see valutab, sügeleb, veritseb või kattub ikka uuesti koorikuga;
- nahale on tekkinud uus moodustis või olemasolev on suurenenud, muutnud värvi või pinda;
- aktiinilise keratoosi laik on paksenenud, muutunud valulikuks või hakanud veritsema;
- teil on olnud nahavähk või teie immuunsus on nõrgenenud ning nahale on tekkinud uus kolle.
Ärge jääge ootama, vaid pöörduge arsti poole lähipäevil, kui sõlm on mõne nädalaga silmnähtavalt kasvanud, kolle asub huulel või kõrval, haavand veritseb korduvalt või kui muutunud naha lähedal (kaelal, kaenla all, kubemes) on tekkinud uus kõva, suurenev lümfisõlm. Eriti kehtib see siirdatud elundiga või immuunsust pärssival ravil olevate inimeste kohta. Kui veritsus kindla surve all ei lakka, pöörduge EMOsse; väga tugeva veritsuse või nõrkuse korral helistage 112.
Eestis võib nahaarsti juurde pöörduda saatekirjata, kuid Tervisekassa rahastatud vabu aegu on vähe ja Tervisekassa soovitab alustada perearstist. Perearst saab teha nahaarstiga e-konsultatsiooni või anda digisaatekirja. Küsimustega võib helistada ööpäevaringsele perearsti nõuandeliinile 1220 ja vähiga seotud küsimustes Eesti Vähiliidu nõuandetelefonile 631 1727.
Diagnoos
Diagnostika algab kahtlase kolde ja kogu naha vaatlusest. Dermatoskoop ehk valgustusega suurendusseade aitab muutust paremini näha, kuid lamerakulist nahavähki saab sellega ainult kahtlustada. Diagnoosi kinnitab koeuuring. Väike kolle eemaldatakse võimaluse korral kohe kogu ulatuses, nii et see on korraga nii diagnoos kui ka ravi. Suurema kolde korral võetakse enne laiemat operatsiooni koeproov ehk biopsia (Kliinikum). Koeuuring näitab, kas kasvaja on invasiivne, kui sügavale see ulatub ja kui palju rakud on muutunud. Nende andmete põhjal määratakse kasvaja riskiaste ja raviplaan.
Suure riskiga kasvaja korral uuritakse, kas haigus on levinud lümfisõlmedesse või mujale. Selleks tehakse näiteks ultraheli- või kompuutertomograafiauuring.
Ravi
Raviplaani koostab arst kasvaja suuruse, asukoha, sügavuse ja patsiendi üldise tervise järgi. Peamine ravi on kasvaja täielik kirurgiline eemaldamine koos piisava terve koe servaga. DermNeti andmetel on see serv enamasti 3–10 mm ja suurema haava sulgemiseks võib vaja minna nahalappi või nahasiirikut. Eemaldatud kude uuritakse mikroskoobi all, et veenduda, et servad on kasvajast puhtad. Kliinikumi andmetel on mittemelanoomse nahavähi kirurgiline ravi tervistav üle 95% juhtudest.
- Kirurgiline eemaldamine: enamiku kasvajate standardravi. Kui kahtlustatakse lähedalasuvate lümfisõlmede haaratust, eemaldatakse ka need.
- Mohsi mikrograafiline kirurgia: kude eemaldatakse kiht-kihilt ja iga kiht uuritakse kohe mikroskoobiga. Seda kasutatakse suurte, ebaselgete piiridega näo kasvajate ja korduvate kasvajate korral.
- Kuretaaž ja elektrokoagulatsioon: sobib väikese riskiga kasvajatele kehatüvel ja jäsemetel.
- Krüoteraapia ehk külmaravi: ainult väga väikeste, õhukeste ja väikese riskiga kasvajate korral (DermNet).
- Fotodünaamiline ravi ja immuunvastust mõjutavad kreemid: sobivad vaid pindmiste muutuste (aktiiniline keratoos, Boweni tõbi) raviks, invasiivse lamerakulise nahavähi korral mitte.
- Kiiritusravi: kui operatsioon põhjustaks vastuvõetamatu moonutuse või ei ole kasvaja suuruse, asukoha või patsiendi kaasuvate haiguste tõttu võimalik.
- Kaugelearenenud haigus: kui tervistav ravi ei ole võimalik, koostab onkoloog individuaalse raviplaani, mis võib hõlmata keemiaravi, immuunravi või täppisravi.
Jälgimine pärast ravi
Pärast ravi koostatakse jälgimisplaan vastavalt kasvaja riskiastmele. Jälgimine on vajalik, sest umbes pooltel suure riskiga inimestel tekib viie aasta jooksul uus lamerakuline nahavähk ja suurenenud on ka teiste nahavähkide, sealhulgas melanoomi risk (DermNet). Soovitatav on naha regulaarne enesekontroll ja pikaajaline iga-aastane naha läbivaatus kogenud spetsialisti juures. Kui märkate jälgimisvisiitide vahel ravitud kohas või mujal nahal uut muutust, ärge oodake järgmise plaanilise visiidini.
Ennetamine
Hoolikas päikesekaitse vähendab lamerakulise nahavähi juhtude arvu igas eas. See on eriti oluline vanemas eas, päikesest kahjustatud heleda naha korral, nõrgenenud immuunsusega inimestel ning neil, kellel on aktiinilised keratoosid või varem põetud lamerakuline nahavähk (DermNet):
- keskpäeval püsige siseruumides või varjus;
- kandke nahka katvaid riideid ja laia äärega mütsi;
- õues olles kandke katmata nahale rohkelt laia toimespektriga päikesekaitsevahendit SPF 50+;
- ärge käige solaariumis;
- laske aktiinilisi keratoose ravida ja jälgida;
- vaadake oma nahk regulaarselt üle, ka kõrvad, huuled, peanahk ja säärte tagakülg. Kui kuulute riskirühma, käige regulaarselt naha läbivaatusel.
Mida teha kohe?
Kui olete märganud haavandit, mis pole kuu aja jooksul paranenud, või paksenenud ketendavat laiku, pildistage see päevavalguses, pannes kõrvale mündi, et suurus oleks näha. Seejärel saatke fotod iDerma dermatoloogile. Veebikonsultatsioonil hindab dermatoloog, kui kiiresti on vaja arsti vastuvõttu ja koeuuringut, ning ütleb, kuhu pöörduda. Vastuse saate tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul). Kuidas veebikonsultatsioon käib, saate lugeda lehelt Kuidas see toimib.
Biopsiat ega eemaldamist veebis teha ei saa. Lamerakulist nahavähki eristab basalioomist ja melanoomist lõplikult ainult koeuuring, seega kahtlase kolde puhul ei tasu oodata ja jälgida.






