NahahaigusedKüünte psoriaas: sümptomid, põhjused ja ravi

Küünte psoriaas: sümptomid, põhjused ja ravi

Küünepsoriaas varbaküüntel – paksenenud, kollakad ja murenevad küüned moonutatud pinnaga.

Küünte psoriaas (ka küünepsoriaas) on psoriaasi avaldumine küüntes. Kui põletik tekib küünemaatriksis, kust küüneplaat kasvab, või küünesängis küüneplaadi all, häirub küüne kasv: küüne pinnale tekivad lohukesed, küüs muutub kollakaks, pakseneb või eraldub küünesängist. DermNeti andmetel tekivad küünemuutused elu jooksul umbes 90%-l kroonilise naastulise psoriaasiga inimestest. Mõnel inimesel on küünemuutused ainus psoriaasi tunnus ja nahal löövet ei ole.

Küünte psoriaas ei ole nakkav. Seda aetakse sageli segi küüneseenega, kuid ravi on täiesti erinev, seepärast on esimene samm täpne diagnoos.

Mis on küünte psoriaas?

Psoriaas on mitme teguri koosmõjul tekkiv krooniline põletikuline haigus, mille korral põletik paneb naharakud liiga kiiresti paljunema. Küüntes võib põletik haarata küünemaatriksit, küünesängi, küünevalle või nahka küüne vaba serva all. Sellest, millises küüne osas põletik paikneb, sõltub ka see, milline küüs välja näeb.

Küünte psoriaas võib tabada nii sõrme- kui ka varbaküüsi ja tekkida igas vanuses. Täiskasvanutel on see siiski palju sagedasem: DermNeti andmetel on küünemuutused kuni 80%-l psoriaasiga täiskasvanutest ja 7–13%-l psoriaasiga lastest. Tavaliselt tekivad küünemuutused mitu aastat pärast naha psoriaasi algust.

Põhjused ja riskitegurid

  • Pärilikkus: psoriaas kordub sageli ühes suguvõsas. Kui psoriaasi põeb mõni lähisugulane, on ka teie haigestumise tõenäosus suurem.
  • Küünevigastus: löögid, surve, küünte närimine ja küünenaha tagasilükkamine võivad vallandada psoriaasikolde just vigastatud kohas. Seda nimetatakse Köbneri fenomeniks. AAD hoiatab, et ka küünenaha lõikamine ja sellest tekkinud nahavigastus või nakkus võib psoriaasi ägestada.
  • Küüneseen: seenest kahjustatud küüs võib muutuda psoriaasikoldeks ning psoriaasist lõhutud küüneplaati tungib seen kergemini. Mõlemad haigused võivad esineda korraga.
  • Psoriaatiline artriit: küünte psoriaas võib olla psoriaatilise artriidi riskitegur. Sageli on haaratud küüne lähedal asuvad sõrmede ja varvaste otsmised liigesed.
  • Raske nahapsoriaas: küünte psoriaas kaasneb sageli pikaajalise raske nahapsoriaasiga.

Stress võib psoriaasi ägenemist soodustada, kuid haigust see ei põhjusta.

Sümptomid: kuidas küünte psoriaas välja näeb?

Tunnused sõltuvad sellest, millises küüne osas põletik on. Allolev jaotus põhineb DermNetil.

Kui põletik on küünemaatriksis:

  • väikesed täpikujulised lohukesed küüneplaadi pinnal;
  • valged täpid või laigud küüneplaadil (leukonühhia);
  • punased täpid küünepoolkuus, s.t heledas kaares küüne alguses;
  • pikivaod, lõhenemine või murenemine;
  • põikvaod (Beau jooned).

Kui põletik on küünesängis:

  • „õlitilga“ laik: kollakas, roosakas või pruunikas läbikumav laik küüne all, nagu oleks küüneplaadi alla tilgutatud õli;
  • onühholüüs ehk küüneplaadi eraldumine küünesängist, mis algab vabast servast; eraldunud osa piiril on sageli roosakas vöönd;
  • sarvkoe kuhjumine küüne alla (küünealune hüperkeratoos), mille tõttu küüs kerkib ja pakseneb;
  • peened tumepunased või pruunid jooned küüne all, mis on tegelikult väikesed verevalumid.

Mõnikord muutub punaseks ja paistetab ka küüne ümbrus (küünevallipõletik). Muutunud küüned võivad valutada ja olla survetundlikud. Kuna sõrmeotste peen puutetundlikkus muutub, võib olla raske nööpe kinni panna või kingapaelu siduda.

Küünte psoriaas varvastel: kollakaks muutunud, pikivagudega ja mureneva servaga suure varba küüsKüünte psoriaas sõrmel: küüneplaat on vabast servast küünesängist eraldunud ja küüne pind on ebatasaneKüünte psoriaas: väikesed täpikujulised lohukesed küüneplaadil ja ketendav nahk sõrmeküüne ümber

Foto allikas (kolmas foto, lohukesed küüneplaadil): Seenms, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons.

Küünte psoriaas või küüneseen? Millega seda segi aetakse

Küüned muutuvad ka paljudel muudel põhjustel. Küünte psoriaasi tuleb eelkõige eristada neljast seisundist:

SeisundMille poolest erineb küünte psoriaasist
Küüneseen (onühhomükoos)Kahjustab enamasti varbaküüsi. Eesti Arsti ülevaate järgi haigestuvad algul tavaliselt suure varba ja väikese varba küüned, küüneplaat pakseneb, kaotab läbipaistvuse ja muutub kollakaks ning vaba serva alla kuhjub mass, mis kergitab küünt. Psoriaasile iseloomulikke täpikujulisi lohukesi tavaliselt ei ole. Ainult välimuse järgi on neid raske eristada, vaja on küünematerjali uuringut. Mõlemad haigused võivad esineda korraga.
KüünevigastusMuutub see küüs, mis sai vigastada või on pidevalt surve all, näiteks kitsastes jalanõudes. Muutus kasvab koos küünega välja ega levi teistele küüntele, kui vigastus ei kordu.
Lame lihhenKüüs muutub õhemaks ja vaoliseks, võib tumeneda, pakseneda või küünesängist eralduda. Mõnikord on kahjustatud ainult küüned, kuid sageli on samal ajal iseloomulik lööve nahal või suu limaskestal.
Pustuloosne parakeratoosVäikelaste haigus: ühe sõrme, enamasti pöidla või nimetissõrme küüs moondub ning nahk selle ümber punetab ja ketendab. Aja jooksul olukord tavaliselt paraneb.

Kui jääb kahtlusi, saadetakse küünematerjal seeneuuringule. Selleks lõigatakse tükike küünt või kraabitakse küüne alt materjali.

Millal pöörduda arsti poole?

  • Tavakorras: küüne pinnale on tekkinud lohukesi, küüs muutub kollakaks, pakseneb, mureneb või eraldub küünesängist. See on eriti oluline siis, kui teil või teie lähisugulastel on psoriaas.
  • Mõne nädala jooksul, ilma pikalt ootamata: küünemuutustega kaasnevad sõrmede või teiste liigeste valu, turse, hommikune kangus, vorstikujuliselt paistes sõrm või kannavalu. Need võivad olla psoriaatilise artriidi tunnused. Pöörduge perearsti poole, kes vajaduse korral suunab teid reumatoloogi juurde.
  • Samal päeval: küüne ümber on mäda, tuikav valu, leviv punetus või palavik. Need on nakkuse tunnused ja eriti olulised siis, kui saate immuunsust pärssivat ravi. Võtke ühendust perearstiga või helistage perearsti nõuandeliinile 1220.
  • Viivitamata, läbivaatusel: muutunud on ainult üks küüs, küüne alla on tekkinud tume triip või moodustis või küüs valutab ilma selge põhjuseta. Pöörduge lähinädalatel perearsti või nahaarsti vastuvõtule: arst peab välistama kasvaja ja mõnikord on vaja küüne biopsiat.

Veebikonsultatsioonil hindab iDerma dermatoloog küünte fotosid ja haiguslugu, selgitab, kas küünest on vaja teha seeneuuring, ning koostab raviplaani. Vastuse saate tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul). Küünematerjali proov võetakse läbivaatusel perearsti või nahaarsti juures.

Diagnoosimine

Kui inimesel on naha psoriaas või psoriaatiline artriit, pannakse diagnoos tavaliselt läbivaatuse põhjal. Dermatoloog hindab kõiki 20 küünt ja võib raskusastet mõõta NAPSI-indeksiga: iga küüs jagatakse neljaks veerandiks ja iga tunnuse eest antakse punkte. Nii saab hiljem muutusi objektiivselt jälgida.

Küünetükkidest tuleks teha seente mikroskoopia ja külv. Seen võib küünte psoriaasile eelneda või seda komplitseerida ning osa psoriaasi raviviise pärsib immuunsust, seega tuleb nakkus enne ravi välistada. Küünemaatriksi biopsiat on vaja harva: siis, kui mujal psoriaasi tunnuseid ei ole, kui muutunud on ainult üks küüs ja kasvajat ei saa muul viisil välistada. DermNeti järgi võib biopsia jätta küünele püsiva moonde, seepärast tehakse seda ainult tõeliselt ebaselgetel juhtudel.

Ravi

Ravivastus on küünte psoriaasi korral ebaühtlane ja ägenemised on sagedased. Küüs kasvab aeglaselt: AAD järgi kulub küünealuse kuhjumise kadumiseks kuus kuud või kauem. Seepärast hinnatakse ravi tulemust kuude, mitte nädalate kaupa.

Üldised meetmed:

  • hoidke küüned lühikesed ja kaitske neid vigastuste eest;
  • kui leitakse küüneseen, ravitakse esmalt seda, vähemalt kolm kuud.

Küüntele kantav ravi. Sobib siis, kui haigus on kerge, alles algav või haaratud on vaid mõni küüs. Dermatoloog valib tugeva põletikuvastase paikse vahendi, küünerakkude liigset paljunemist pidurdava vahendi või nende kombinatsiooni. Vahendit kantakse küünele sageli üks või kaks korda päevas ja seda kasutatakse vähemalt kuus kuud. Kui vahendit on raske juhiste järgi kasutada või see ei aita, öelge seda dermatoloogile, sest raviplaani saab muuta.

Süstid küüne piirkonda. Dermatoloog võib süstida põletikuvastast vahendit küüne sisse või selle lähedale. Tavaliselt tehakse süstide seeria 4–6-nädalaste vahedega. Need aitavad hästi küünealuse kuhjumise, vagude, paksenenud küünte ja küüne eraldumise korral.

Kogu organismi mõjutav ravi. Kui samal ajal on raske nahapsoriaas, võib dermatoloog valida süsteemse ravi, sealhulgas uuemad sihtmärkravid, mis pärsivad haigust põhjustavaid põletikusignaale. See ravib nii nahka kui ka küüsi, kuid küüntes on tulemust näha alles mõne kuu pärast. Ainult küünte pärast alustatakse süsteemset ravi harva, peamiselt siis, kui muutused on rasked või liigesed on samuti haaratud.

Muud võimalused. Mõnikord kasutatakse valgusravi ehk fototeraapiat, sageli koos nahapsoriaasi raviga. Laserravi on uuritud, kuid tõendeid on veel vähe, et seda soovitatava ravina kasutada.

Küünte hooldus ja ennetamine

AAD soovitab ravi kõrvale järgmist küünehooldust:

  • Lühikesed küüned: vähendavad küüne eraldumise ohtu ja küünealust kuhjumist.
  • Kindad töö ajal: majapidamis-, aia- ja remonditöödel kandke kaitsekindaid, märgtöödel, näiteks nõudepesul, vinüül- või nitriilkindaid. Ärritunud nahk ja vigastatud küüned soodustavad ägenemist.
  • Niisutamine: kandke paksu kreemi või salvi pärast iga kätepesu ning kolme minuti jooksul pärast duši all käimist või vanni.
  • Jätke küünenahk rahule: selle lõikamine või tagasilükkamine vigastab nahka ja võib tekitada nakkuse, mis mõlemad võivad psoriaasi ägestada.
  • Hoidke küüned puhtad ja kuivad: nii on küünenakkuse oht väiksem.
  • Ärge kraapige küünte alt kuhjunud materjali: see lõdvendab küünt ja suurendab nakkusohtu. Ravi käigus taandub kuhjumine järk-järgult ise.
  • Loobuge kunstküüntest: need suurendavad küüne eraldumise ohtu. Küünelakk ja õrn poleerimine on lubatud ning aitavad lohukesi varjata.

Ärge närige küüsi ega kiskuge nahka nende ümber, sest ka see on vigastus, mis võib vallandada uue kolde. Kasu on ka sellest, mis aitab naha psoriaasi korral: stressi ohjamisest ja suitsetamisest loobumisest. Küünte psoriaasi seostatakse ka metaboolse sündroomiga, seega tasub kaasuvaid haigusi, näiteks kõrget vererõhku ja veresuhkrut, perearsti juures jälgida.

Kulg ja prognoos

Küünte psoriaasi raskus võib aja jooksul kõikuda ja mõnikord taanduvad muutused iseenesest (DermNet). Ravivastus on inimestel ebaühtlane ja ägenemised on sagedased, seepärast tasub arvestada pikaajalise hooldusega. Ilma ravita võivad muutunud küüned valutada ja segada igapäevaseid tegevusi. Küünemuutused võivad olla ka psoriaatilise artriidi varajane märk: kui see õigel ajal avastatakse, on liigeseid lihtsam kaitsta.

Kui märkate küüntel lohukesi, kollakaid laike või küüne eraldumist, alustage iDerma veebikonsultatsiooni. Dermatoloog hindab fotode ja kirjelduse põhjal tunnuseid, otsustab, kas küünest on vaja teha seeneuuring, ning koostab raviplaani. Fotode saatmise ja vastuse saamise sammud leiate lehelt Kuidas see toimib.

Korduma kippuvad küsimused

Kas küünte psoriaas on nakkav?
Ei. Küünte psoriaas on psoriaasi ehk immuunsüsteemiga seotud kroonilise põletikulise haiguse avaldumine küüntes. See ei levi puudutuse, ühiste rätikute ega maniküürivahendite kaudu. Nakkav võib olla hoopis küüneseen, mis tungib psoriaasist kahjustatud küüneplaati kergemini, seepärast tehakse kahtluse korral seeneuuring.
Kuidas eristada küünte psoriaasi küüneseenest?
Ainult välimuse järgi on see ebausaldusväärne. Küüneseen kahjustab sagedamini varbaküüsi, algab vabast servast ning küüs muutub kollakaks, pakseneb ja mureneb. Psoriaasile on iseloomulikud täpikujulised lohukesed, õlitilga laigud ja roosakas vöönd küüne eraldumise piiril ning sageli on psoriaasi tunnuseid ka nahal või liigestes. Lõpliku vastuse annab küünematerjali seeneuuring, sest mõlemad haigused võivad esineda korraga.
Kas psoriaasi korral võib küüsi lakkida ja maniküüri teha?
Lakkida võib: AAD järgi on küünelakk ja õrn poleerimine lubatud ning aitavad lohukesi varjata. Kunstküüntest on parem loobuda, sest need suurendavad küüne eraldumise ohtu. Ärge laske küünenahka lõigata ega tagasi lükata ja ärge kraapige küüne alt kuhjunud materjali, sest iga vigastus võib vallandada uue psoriaasikolde.
Kui kaua kulub, et küüs terveks kasvaks?
Muutunud küüneosa kaob alles siis, kui küüs on täielikult välja kasvanud. DermNeti järgi kasvab sõrmeküüs täielikult välja 4–6 kuuga ja varbaküüs kaks korda aeglasemalt. Ka küünealuse kuhjumise kadumiseks kulub kuus kuud või kauem. Seepärast kasutatakse küüntele kantavaid vahendeid vähemalt pool aastat ja ravi tulemust hinnatakse kuude kaupa.
Kas küünte psoriaas tähendab, et tekib liigesepõletik?
Mitte tingimata, kuid DermNeti järgi võib küünte psoriaas olla psoriaatilise artriidi riskitegur. Jälgige liigeseid: sõrmede või kanna valu, turse, hommikune kangus või vorstikujuliselt paistes sõrm on põhjus pöörduda mõne nädala jooksul perearsti poole, kes vajaduse korral suunab teid reumatoloogi juurde.
Kas küünte psoriaas võib ilma ravita mööduda?
Mõnikord küll: DermNeti järgi võib küünte psoriaasi raskus aja jooksul kõikuda ja muutused võivad ka iseenesest taanduda. Sagedamini püsivad muutused aga pikka aega ning ägenemised korduvad. Ilma ravita võivad küüned valutada ja segada peeneid käeliigutusi, seepärast tasub raviplaan dermatoloogiga läbi arutada.
Kas dermatoloog saab küünte psoriaasi hinnata fotode põhjal?
Jah, iDerma veebikonsultatsioonil hindab dermatoloog küünte ja naha fotosid ning haiguslugu, ütleb, kas tunnused sobivad psoriaasiga, ja koostab raviplaani. Vastuse saate tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul). Kui on vaja küüneseene uuringut, selgitab arst, kuhu proovi andmiseks pöörduda, sest proov võetakse läbivaatusel.
Ikka veel ebakindel?

Dermatoloog koostab plaani just teie naha jaoks.

Mitte järjekordne apteegikreem — sertifitseeritud spetsialisti diagnoos ja isiklik raviplaan 24 tunni jooksul.

Alusta konsultatsiooni
Isiklik raviplaan
24 t
Diagnoos
Raviplaan
Retseptid
iDerma
Sertifitseeritud dermatoloog

Artikli autor

Anna Tunkeviča

Meditsiinilist sisu vaatas üle

Živilė Gabdrafikė(Dermatoloog)

Meie teised artiklid

Atoopilise dermatiidi punetav, ketendav ja põletikuline nahk küünarvarrel ja randmel

Atoopiline dermatiit (atoopiline ekseem): sümptomid, põhjused ja ravi

Atoopiline dermatiit ehk atoopiline ekseem: sügelus, kuiv nahk ja ägenemised lastel ja täiskasvanutel. Vallandajad, nahahooldus ja ravivõimalused.
Vöötohatise villikeste kobarad punetusega kaela ja õla piirkonnas

Vöötohatis (herpes zoster): sümptomid, põhjused ja ravi

Vöötohatis tekitab põletavat valu ja villilist löövet ühel kehapoolel. Lugege sümptomitest, haiguse kulust, nakkavusest, ravi alustamise ajast ja vaktsiinist.
Esiletõusev tüügastaoline seborroilise keratoosi kolle krobelise pinnaga nahal, mida hinnatakse kaugteel.

Seborroiline keratoos: tunnused, diagnoosimine ja eemaldamine

Seborroiline keratoos on healoomuline pruun nahamuutus. Lugege, kuidas eristada seda melanoomist ja aktiinilisest keratoosist ning millal seda eemaldada.
Käeselja nahk ketendavate roosakate kõrgenenud naastudega, mis on iseloomulikud punasele lamelihenile.

Lame lihhen: lillakad sõlmekesed nahal, valged laigud suus ja küünte muutused

Lame lihhen (lichen planus) põhjustab sügelevaid lillakaid sõlmekesi randmetel ja pahkluudel ning valget võrgustikku suus. Vormid, diagnoos ja ravi.