Küünte psoriaas (ka küünepsoriaas) on psoriaasi avaldumine küüntes. Kui põletik tekib küünemaatriksis, kust küüneplaat kasvab, või küünesängis küüneplaadi all, häirub küüne kasv: küüne pinnale tekivad lohukesed, küüs muutub kollakaks, pakseneb või eraldub küünesängist. DermNeti andmetel tekivad küünemuutused elu jooksul umbes 90%-l kroonilise naastulise psoriaasiga inimestest. Mõnel inimesel on küünemuutused ainus psoriaasi tunnus ja nahal löövet ei ole.
Küünte psoriaas ei ole nakkav. Seda aetakse sageli segi küüneseenega, kuid ravi on täiesti erinev, seepärast on esimene samm täpne diagnoos.
Mis on küünte psoriaas?
Psoriaas on mitme teguri koosmõjul tekkiv krooniline põletikuline haigus, mille korral põletik paneb naharakud liiga kiiresti paljunema. Küüntes võib põletik haarata küünemaatriksit, küünesängi, küünevalle või nahka küüne vaba serva all. Sellest, millises küüne osas põletik paikneb, sõltub ka see, milline küüs välja näeb.
Küünte psoriaas võib tabada nii sõrme- kui ka varbaküüsi ja tekkida igas vanuses. Täiskasvanutel on see siiski palju sagedasem: DermNeti andmetel on küünemuutused kuni 80%-l psoriaasiga täiskasvanutest ja 7–13%-l psoriaasiga lastest. Tavaliselt tekivad küünemuutused mitu aastat pärast naha psoriaasi algust.
Põhjused ja riskitegurid
- Pärilikkus: psoriaas kordub sageli ühes suguvõsas. Kui psoriaasi põeb mõni lähisugulane, on ka teie haigestumise tõenäosus suurem.
- Küünevigastus: löögid, surve, küünte närimine ja küünenaha tagasilükkamine võivad vallandada psoriaasikolde just vigastatud kohas. Seda nimetatakse Köbneri fenomeniks. AAD hoiatab, et ka küünenaha lõikamine ja sellest tekkinud nahavigastus või nakkus võib psoriaasi ägestada.
- Küüneseen: seenest kahjustatud küüs võib muutuda psoriaasikoldeks ning psoriaasist lõhutud küüneplaati tungib seen kergemini. Mõlemad haigused võivad esineda korraga.
- Psoriaatiline artriit: küünte psoriaas võib olla psoriaatilise artriidi riskitegur. Sageli on haaratud küüne lähedal asuvad sõrmede ja varvaste otsmised liigesed.
- Raske nahapsoriaas: küünte psoriaas kaasneb sageli pikaajalise raske nahapsoriaasiga.
Stress võib psoriaasi ägenemist soodustada, kuid haigust see ei põhjusta.
Sümptomid: kuidas küünte psoriaas välja näeb?
Tunnused sõltuvad sellest, millises küüne osas põletik on. Allolev jaotus põhineb DermNetil.
Kui põletik on küünemaatriksis:
- väikesed täpikujulised lohukesed küüneplaadi pinnal;
- valged täpid või laigud küüneplaadil (leukonühhia);
- punased täpid küünepoolkuus, s.t heledas kaares küüne alguses;
- pikivaod, lõhenemine või murenemine;
- põikvaod (Beau jooned).
Kui põletik on küünesängis:
- „õlitilga“ laik: kollakas, roosakas või pruunikas läbikumav laik küüne all, nagu oleks küüneplaadi alla tilgutatud õli;
- onühholüüs ehk küüneplaadi eraldumine küünesängist, mis algab vabast servast; eraldunud osa piiril on sageli roosakas vöönd;
- sarvkoe kuhjumine küüne alla (küünealune hüperkeratoos), mille tõttu küüs kerkib ja pakseneb;
- peened tumepunased või pruunid jooned küüne all, mis on tegelikult väikesed verevalumid.
Mõnikord muutub punaseks ja paistetab ka küüne ümbrus (küünevallipõletik). Muutunud küüned võivad valutada ja olla survetundlikud. Kuna sõrmeotste peen puutetundlikkus muutub, võib olla raske nööpe kinni panna või kingapaelu siduda.



Foto allikas (kolmas foto, lohukesed küüneplaadil): Seenms, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons.
Küünte psoriaas või küüneseen? Millega seda segi aetakse
Küüned muutuvad ka paljudel muudel põhjustel. Küünte psoriaasi tuleb eelkõige eristada neljast seisundist:
| Seisund | Mille poolest erineb küünte psoriaasist |
|---|---|
| Küüneseen (onühhomükoos) | Kahjustab enamasti varbaküüsi. Eesti Arsti ülevaate järgi haigestuvad algul tavaliselt suure varba ja väikese varba küüned, küüneplaat pakseneb, kaotab läbipaistvuse ja muutub kollakaks ning vaba serva alla kuhjub mass, mis kergitab küünt. Psoriaasile iseloomulikke täpikujulisi lohukesi tavaliselt ei ole. Ainult välimuse järgi on neid raske eristada, vaja on küünematerjali uuringut. Mõlemad haigused võivad esineda korraga. |
| Küünevigastus | Muutub see küüs, mis sai vigastada või on pidevalt surve all, näiteks kitsastes jalanõudes. Muutus kasvab koos küünega välja ega levi teistele küüntele, kui vigastus ei kordu. |
| Lame lihhen | Küüs muutub õhemaks ja vaoliseks, võib tumeneda, pakseneda või küünesängist eralduda. Mõnikord on kahjustatud ainult küüned, kuid sageli on samal ajal iseloomulik lööve nahal või suu limaskestal. |
| Pustuloosne parakeratoos | Väikelaste haigus: ühe sõrme, enamasti pöidla või nimetissõrme küüs moondub ning nahk selle ümber punetab ja ketendab. Aja jooksul olukord tavaliselt paraneb. |
Kui jääb kahtlusi, saadetakse küünematerjal seeneuuringule. Selleks lõigatakse tükike küünt või kraabitakse küüne alt materjali.
Millal pöörduda arsti poole?
- Tavakorras: küüne pinnale on tekkinud lohukesi, küüs muutub kollakaks, pakseneb, mureneb või eraldub küünesängist. See on eriti oluline siis, kui teil või teie lähisugulastel on psoriaas.
- Mõne nädala jooksul, ilma pikalt ootamata: küünemuutustega kaasnevad sõrmede või teiste liigeste valu, turse, hommikune kangus, vorstikujuliselt paistes sõrm või kannavalu. Need võivad olla psoriaatilise artriidi tunnused. Pöörduge perearsti poole, kes vajaduse korral suunab teid reumatoloogi juurde.
- Samal päeval: küüne ümber on mäda, tuikav valu, leviv punetus või palavik. Need on nakkuse tunnused ja eriti olulised siis, kui saate immuunsust pärssivat ravi. Võtke ühendust perearstiga või helistage perearsti nõuandeliinile 1220.
- Viivitamata, läbivaatusel: muutunud on ainult üks küüs, küüne alla on tekkinud tume triip või moodustis või küüs valutab ilma selge põhjuseta. Pöörduge lähinädalatel perearsti või nahaarsti vastuvõtule: arst peab välistama kasvaja ja mõnikord on vaja küüne biopsiat.
Veebikonsultatsioonil hindab iDerma dermatoloog küünte fotosid ja haiguslugu, selgitab, kas küünest on vaja teha seeneuuring, ning koostab raviplaani. Vastuse saate tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul). Küünematerjali proov võetakse läbivaatusel perearsti või nahaarsti juures.
Diagnoosimine
Kui inimesel on naha psoriaas või psoriaatiline artriit, pannakse diagnoos tavaliselt läbivaatuse põhjal. Dermatoloog hindab kõiki 20 küünt ja võib raskusastet mõõta NAPSI-indeksiga: iga küüs jagatakse neljaks veerandiks ja iga tunnuse eest antakse punkte. Nii saab hiljem muutusi objektiivselt jälgida.
Küünetükkidest tuleks teha seente mikroskoopia ja külv. Seen võib küünte psoriaasile eelneda või seda komplitseerida ning osa psoriaasi raviviise pärsib immuunsust, seega tuleb nakkus enne ravi välistada. Küünemaatriksi biopsiat on vaja harva: siis, kui mujal psoriaasi tunnuseid ei ole, kui muutunud on ainult üks küüs ja kasvajat ei saa muul viisil välistada. DermNeti järgi võib biopsia jätta küünele püsiva moonde, seepärast tehakse seda ainult tõeliselt ebaselgetel juhtudel.
Ravi
Ravivastus on küünte psoriaasi korral ebaühtlane ja ägenemised on sagedased. Küüs kasvab aeglaselt: AAD järgi kulub küünealuse kuhjumise kadumiseks kuus kuud või kauem. Seepärast hinnatakse ravi tulemust kuude, mitte nädalate kaupa.
Üldised meetmed:
- hoidke küüned lühikesed ja kaitske neid vigastuste eest;
- kui leitakse küüneseen, ravitakse esmalt seda, vähemalt kolm kuud.
Küüntele kantav ravi. Sobib siis, kui haigus on kerge, alles algav või haaratud on vaid mõni küüs. Dermatoloog valib tugeva põletikuvastase paikse vahendi, küünerakkude liigset paljunemist pidurdava vahendi või nende kombinatsiooni. Vahendit kantakse küünele sageli üks või kaks korda päevas ja seda kasutatakse vähemalt kuus kuud. Kui vahendit on raske juhiste järgi kasutada või see ei aita, öelge seda dermatoloogile, sest raviplaani saab muuta.
Süstid küüne piirkonda. Dermatoloog võib süstida põletikuvastast vahendit küüne sisse või selle lähedale. Tavaliselt tehakse süstide seeria 4–6-nädalaste vahedega. Need aitavad hästi küünealuse kuhjumise, vagude, paksenenud küünte ja küüne eraldumise korral.
Kogu organismi mõjutav ravi. Kui samal ajal on raske nahapsoriaas, võib dermatoloog valida süsteemse ravi, sealhulgas uuemad sihtmärkravid, mis pärsivad haigust põhjustavaid põletikusignaale. See ravib nii nahka kui ka küüsi, kuid küüntes on tulemust näha alles mõne kuu pärast. Ainult küünte pärast alustatakse süsteemset ravi harva, peamiselt siis, kui muutused on rasked või liigesed on samuti haaratud.
Muud võimalused. Mõnikord kasutatakse valgusravi ehk fototeraapiat, sageli koos nahapsoriaasi raviga. Laserravi on uuritud, kuid tõendeid on veel vähe, et seda soovitatava ravina kasutada.
Küünte hooldus ja ennetamine
AAD soovitab ravi kõrvale järgmist küünehooldust:
- Lühikesed küüned: vähendavad küüne eraldumise ohtu ja küünealust kuhjumist.
- Kindad töö ajal: majapidamis-, aia- ja remonditöödel kandke kaitsekindaid, märgtöödel, näiteks nõudepesul, vinüül- või nitriilkindaid. Ärritunud nahk ja vigastatud küüned soodustavad ägenemist.
- Niisutamine: kandke paksu kreemi või salvi pärast iga kätepesu ning kolme minuti jooksul pärast duši all käimist või vanni.
- Jätke küünenahk rahule: selle lõikamine või tagasilükkamine vigastab nahka ja võib tekitada nakkuse, mis mõlemad võivad psoriaasi ägestada.
- Hoidke küüned puhtad ja kuivad: nii on küünenakkuse oht väiksem.
- Ärge kraapige küünte alt kuhjunud materjali: see lõdvendab küünt ja suurendab nakkusohtu. Ravi käigus taandub kuhjumine järk-järgult ise.
- Loobuge kunstküüntest: need suurendavad küüne eraldumise ohtu. Küünelakk ja õrn poleerimine on lubatud ning aitavad lohukesi varjata.
Ärge närige küüsi ega kiskuge nahka nende ümber, sest ka see on vigastus, mis võib vallandada uue kolde. Kasu on ka sellest, mis aitab naha psoriaasi korral: stressi ohjamisest ja suitsetamisest loobumisest. Küünte psoriaasi seostatakse ka metaboolse sündroomiga, seega tasub kaasuvaid haigusi, näiteks kõrget vererõhku ja veresuhkrut, perearsti juures jälgida.
Kulg ja prognoos
Küünte psoriaasi raskus võib aja jooksul kõikuda ja mõnikord taanduvad muutused iseenesest (DermNet). Ravivastus on inimestel ebaühtlane ja ägenemised on sagedased, seepärast tasub arvestada pikaajalise hooldusega. Ilma ravita võivad muutunud küüned valutada ja segada igapäevaseid tegevusi. Küünemuutused võivad olla ka psoriaatilise artriidi varajane märk: kui see õigel ajal avastatakse, on liigeseid lihtsam kaitsta.
Kui märkate küüntel lohukesi, kollakaid laike või küüne eraldumist, alustage iDerma veebikonsultatsiooni. Dermatoloog hindab fotode ja kirjelduse põhjal tunnuseid, otsustab, kas küünest on vaja teha seeneuuring, ning koostab raviplaani. Fotode saatmise ja vastuse saamise sammud leiate lehelt Kuidas see toimib.






