Küüned kasvavad aeglaselt, seepärast püsib iga muutus – valge täpp, põikvagu, kollaseks muutunud või lahti tulnud küüs – nädalaid või kuid ning tekitab sageli muret. Enamik küünemuutusi ei ole ohtlikud: neid põhjustavad vigastused, küünte närimine, sage kokkupuude vee ja puhastusvahenditega või seeninfektsioon (NHS). Osa neist on siiski nahahaiguse, näiteks psoriaasi, tunnus ning mõni võib viidata siseorganite haigusele.
Kuidas küüs kasvab ja miks muutused ilmnevad hilinemisega?
Küüneplaati toodab nahavoldi all asuv küünemaatriks ehk küünejuur. Küüneplaat liigub ettepoole mööda küünesängi, külgedelt ja aluselt ümbritsevad seda küünevallid ning alust katab küünenahk. DermNeti järgi kasvab sõrmeküüs täielikult välja 4–6 kuuga ja varbaküüs kaks korda aeglasemalt. Vigastuse järel maha tulnud varbaküüne tagasikasvamiseks võib kuluda kuni poolteist aastat.
Seetõttu tekkis muutus, mida näete küüne keskel, juba mitu kuud tagasi. Palavik, operatsioon või raske haigus jätavad küünele põikvao, mis kasvab sõrmedel välja kuni 6 kuu ja varvastel kuni 12 kuu jooksul.
Küünemuutused välimuse järgi: mida need võivad tähendada
Tabelis on sagedasemad küünemuutused, nende tõenäolised põhjused ja esimene samm. Ühe tunnuse põhjal saab diagnoosi panna harva: arst hindab kõiki küüsi, nahka ja üldist tervist.
| Muutus | Sagedasemad põhjused | Mida teha |
|---|---|---|
| Valged täpid või laigud (leukonühhia) | Väikesed vigastused, maniküür, küünenaha tagasilükkamine; harva pindmine küüneseen (rabedad, valkjad laigud varbaküüntel). See ei ole kaltsiumi- ega vitamiinipuuduse tunnus. | Kasvavad mõne kuuga iseenesest välja. Pöörduge arsti poole, kui valgeks on muutunud kõik küüned või suurem osa küüneplaadist. |
| Kollased küüned | Küüneseen, psoriaas, aluslakita küünelakk, suitsetamine; harva kollaste küünte sündroom kopsuhaiguste korral. | Kui küüned on paksenenud, kollased ja murenevad, on enne ravi vaja seeneuuringut. |
| Rohekasmust küüs | Bakteriaalne nakkus eraldunud küüne all, tavaliselt pidevas niiskuses. | Hoidke küüs kuivana ja pöörduge arsti poole. |
| Pruun või must pikitriip (melanonühhia) | Healoomuline sünnimärk küünemaatriksis, vigastus, küünte närimine, mõni ravikuur, tumedam nahk; harva melanoom. | Uus, laienev või ebaühtlase värviga triip või pigment ümbritseval nahal: viivitamata dermatoskoopiline läbivaatus arsti juures. |
| Mustaks või siniseks muutunud küüs | Verevalum küüne all pärast lööki või pikaajalist survet (kitsad jalanõud, jooksmine). | Kasvab koos küünega välja. Kui laik küüne kasvades ei liigu, pöörduge arsti poole. |
| Pikivaod, lainelised küüned | Vanus (kõige sagedamini), lame lihhen, psoriaas, harjumus küünenahka tagasi lükata (keskmine vagu pöidlal). | Vaod üksi ei ole ohtlikud. Pöörduge arsti poole, kui küüs muutub õhemaks, lõheneb või mureneb. |
| Põikvaod (Beau jooned) | Palavik, raske haigus, operatsioon, keemiaravi, tugev stress: küüne kasv oli ajutiselt peatunud. | Kasvavad iseenesest välja. Pöörduge arsti poole, kui põhjus on ebaselge. |
| Täpikujulised lohukesed | Psoriaas, ekseem, pesitsev alopeetsia. | Dermatoloogi hinnang: see võib olla haiguse esimene tunnus. |
| Paksenenud, moondunud küüned | Vanus, jalanõude pikaajaline surve, küüneseen, psoriaas, halb jalgade vereringe. | Seeneuuring; paksude küünte hooldus podoloogi juures. |
| Nõgusad, lusikakujulised küüned (koilonühhia) | Rauapuudus ja aneemia; väikelastel võib olla normaalne; lahustid. | Vereanalüüsid perearsti juures. |
| Murduvad, kihiti lõhenevad küüned (onühhoskiisia) | Pidev märgumine ja kuivamine, puhastusvahendid, küünelakieemaldaja, geellakk. | Kindad, kreem, lühikesed küüned; pöörduge arsti poole, kui on ka muid muutusi. |
| Lahti tulev küüs (onühholüüs) | Vigastus, psoriaas, küüneseen, kilpnäärmehaigused, mõne ravi tekitatud valgustundlikkus. | Lõigake küüs lühikeseks ja kaitske niiskuse eest; pöörduge arsti poole, kui muutus levib või põhjus on ebaselge. |
| Kellaklaasküüned ja trummipulksõrmed | Kroonilised kopsu-, südame-, maksa- või soolehaigused; mõnikord pärilik tunnus. | Arsti läbivaatus ja uuringud. |
Sagedasemad küünehaigused ja -muutused
Küünevallipõletik (paronühhia)
Paronühhia on küüne ümber oleva naha ehk küünevallide põletik. See võib olla äge või krooniline ning need on kaks eri probleemi.
Äge küünevallipõletik tekib mõne tunniga ja haarab tavaliselt ühe küüne valli: see punetab, paistetab ja valutab, küünenaha alla võib koguneda mäda. Enamasti põhjustavad seda bakterid, mis pääsevad sisse vigastatud naha kaudu: küünte närimisel, küünenaha rebendite kiskumisel, pärast maniküüri või sissekasvanud küüne korral. Kui sõrmel on mitu valulikku villi, võib põletiku põhjus olla herpesviirus. Selliseid ville ei tohi läbi torgata. Kergematel juhtudel aitab sõrme leotamine soojas vees mitu korda päevas, kogunenud mäda peab välja laskma arst. Mõnikord on vaja ka arsti määratud bakterivastast ravi. Kui punetus levib käelabale või tekib palavik, pöörduge kiiresti arsti poole.
Krooniline küünevallipõletik areneb järk-järgult, sageli nädalate ja kuude jooksul, ning levib tihti mitmele sõrmele. Vallid on paistes ja küüneplaadist eemaldunud, küünenahk on kadunud ja küüs kasvab välja lainelisena, põikvagudega. DermNeti järgi tekib see peamiselt kätedermatiidiga inimestel ja neil, kelle käed on pidevalt külmad ja märjad, näiteks kaluritel, koristajatel, baaritöötajatel ja lüpsjatel, samuti halva vereringega inimestel. Kahjustatud nahal paljunevad pärmseened (Candida) või bakterid, kuid ainult nende pärssimisest ei piisa. Kõige tähtsam on ravida dermatiiti ja kaitsta käsi niiskuse eest. Pärast paranemist kulub küüne normaliseerumiseks kuni aasta.


Onühholüüs: küüne eraldumine küünesängist
Eraldunud küüneosa on valge või kollakas, sest selle alla pääseb õhk. Sagedasemad põhjused on korduv vigastus (sealhulgas maniküür, pikad küüned ja küünte alt puhastamine terava esemega), pikaajaline vees olek, küünte psoriaas, seeninfektsioon, harvem kilpnäärmehaigused või mõne ravi tekitatud valgustundlikkus. Eraldunud küüs enam külge ei kinnitu, tuleb oodata, kuni uus välja kasvab. Seni lõigake küüs lühikeseks ja hoidke seda niiskuse eest, sest niiskes õõnes küüne all paljunevad pärmseened ja bakterid. Samal ajal ravitakse põhjust, et uus küüs uuesti lahti ei tuleks. Mida kauem onühholüüs kestab, seda väiksem on tõenäosus, et uus küüs küünesängi kinnitub.

Küüneseen (onühhomükoos)
Küüneseen on Eestis sage: Eesti Arstis avaldatud ülevaate järgi leiti Eestis tehtud uuringus varbaküünte seenhaigus 18%-l 20–55-aastastest. Seen kahjustab enamasti varbaküüsi ja algab küüne vabast servast: küüs muutub kollakaks, pakseneb, kaotab läbipaistvuse ja mureneb ning selle alla koguneb mass, mis kergitab küünt. Enamasti on samal ajal jalanaha seenhaigus, millelt nakkus küünele levibki. Mitte iga paks ja kollane küüs ei ole seenest kahjustatud, sest samamoodi võivad välja näha psoriaasi või vigastuse tõttu muutunud küüned. Seepärast on enne pikaajalist ravi vaja küüne uuringut (mikroskoopia või külv). Ravi kestab kuid, sest terve küüs peab välja kasvama.

Küünte psoriaas
Psoriaas võib kahjustada küüsi ja mõnikord muutuvad küüned enne nahka. Iseloomulikud on täpikujulised lohukesed, kollakad „õlitilga“ laigud küüne all, küüne eraldumine küünesängist, sarvkoe kuhjumine küüne vaba serva alla ja murenemine. Küünte psoriaas võib olla psoriaatilise artriidi riskitegur, seepärast rääkige arstile ka valutavatest liigestest.

Sissekasvanud küüs
Küüne serv või nurk kasvab küüne ümber olevasse nahka ning põhjustab valu, punetust ja turset. Sagedamini juhtub see suurel varbal. Kaks peamist põhjust on halvasti sobivad jalanõud ja valesti, eriti liiga lühikeseks või nurkadest ümaraks lõigatud küüned. Algul on ainult punetus ja valu vajutamisel, seejärel võib tekkida mäda ning lõpuks kasvab välja pehme punane kude ja põletik enam iseenesest ei taandu.
Algstaadiumis aitavad jala leotamine soojas vees neli korda päevas, avarad jalanõud ning väike vatitükk, mis asetatakse pärast igat leotamist küüne serva alla, et serv nahka ei lõikaks. Kui punetus ja turse ise ei taandu või tekib mäda, pöörduge arsti poole. Kirurgilise ravi käigus eemaldatakse kohaliku tuimestusega varbaküüs kas osaliselt või täielikult (Tartu Ülikooli Kliinikum). Kodus ei tasu küüne nurka välja lõigata, sest see süvendab põletikku. Diabeedi või halva jalgade vereringega inimesed ei peaks kodust ravi proovima: sissekasvanud küüs tuleb kohe näidata perearstile või pereõele, sest neil võib isegi väike vigastus viia tõsise nakkuseni.

Paksenenud, moondunud ja kihiti lõhenevad küüned
Vanusega küüned paksenevad ja murduvad kergemini. Kui paks küüs on lisaks sarvetaoliselt kõverdunud, räägitakse onühhogrüfoosist. DermNeti järgi esineb seda sagedamini vanematel inimestel ja halva jalgade vereringe korral, soodustada võib ka pikaajaline surve (kitsad jalanõud, kaua lõikamata küüned). Küüne paksenemist võivad põhjustada ka küüneseen ja psoriaas. Sellist küünt on raske tavaliste kääridega lõigata, see hõõrub vastu jalanõu ja valutab. Aitab küüne õhendamine ja hooldus podoloogi juures, põhjus (küüneseen või psoriaas) selgitatakse uuringutega. Vastupidine olukord on õhukesed, kihiti lõhenevad küüneservad (onühhoskiisia): neid põhjustab pidev kokkupuude vee ja puhastusvahenditega, seepärast aitavad kindad ja kreem, mitte ravi.


Küünevigastus ja verevalum küüne all
Kui sõrm jääb vahele või saab löögi, koguneb küüne alla veri: küüs muutub siniseks või mustaks ja sõrm võib tuikata. Väike verevalum kasvab koos küünega välja ega vaja ravi. Kui verevalum haarab suure osa küünest ja valutab tugevalt, võib arst esimese 1–2 päeva jooksul vere küüneplaati tehtud väikese ava kaudu välja lasta ja valu väheneb kohe. Tugeva muljumise järel võib olla vaja röntgenülesvõtet, et kontrollida, kas sõrmeluu pole murdunud. Pärast suuremat vigastust tuleb küüs sageli maha: NHS-i järgi kasvab sõrmel uus küüs umbes 6 kuuga, varbal kuni 18 kuuga. Oluline on eristada verevalumit pigmendist: verevalum liigub küüne kasvades serva poole, triip aga, mis püsib paigal või laieneb, tuleb lasta dermatoskoobiga üle vaadata.
Tume triip küünes: millal on see ohtlik?
Pruun või must pikitriip (melanonühhia) on enamasti ohutu. Seda põhjustab healoomuline sünnimärk või pigmendirakkude aktiveerumine küünemaatriksis vigastuse, küünte närimise, põletiku või mõne ravikuuri tõttu. Tumedama nahaga inimestel on pigmenttriibud küüntes sagedased. Küüne all võib aga peituda ka melanoom, mille prognoos on DermNeti järgi küünemaatriksis üldjuhul halvem kui mujal nahal. Muret peaksid tekitama:
- uus triip täiskasvanul;
- triip ainult ühes küünes, eriti pöidlal, nimetissõrmel või suurel varbal, kus küünemelanoom kõige sagedamini tekib;
- laienev triip;
- ebaühtlase värviga triip, mis on küüne alguses laiem kui serval;
- pigment, mis on levinud küünevalli nahale;
- triibu kohalt lõhenev küüs.
Mitte iga küünemelanoom ei ole tume: see võib avalduda ka mitteparaneva haavandi, moodustise või küüne eraldumisena ilma pigmendita. Sellist triipu või moodustist peab dermatoloog viivitamata vaatama läbivaatusel: seda uuritakse dermatoskoobiga ja melanoomi kahtluse korral tehakse biopsia.
Millal reedavad küüned siseorganite haigust?
Mõned muutused, eriti kui need tekivad kõigil küüntel korraga, võivad olla üldhaiguse tunnus. Need ei ole diagnoos, vaid põhjus uuringuteks.
- Lusikakujulised küüned võivad viidata rauapuudusele ja aneemiale (NHS).
- Beau jooned kõigil küüntel jäävad raske haiguse, palaviku või operatsiooni järel.
- Valged küüned kitsa roosaka vöödiga serva lähedal esinevad maksahaiguste, südamepuudulikkuse ja diabeedi korral, pooleldi valged ja pooleldi pruunikad küüned neeruhaiguste korral.
- Kollased, paksenenud ja peaaegu kasvamise lõpetanud küüned seostuvad krooniliste kopsuhaiguste ja lümfiringe häiretega.
- Kellaklaasküüned ja trummipulksõrmed võivad viidata pikaajalisele kopsu-, südame-, maksa- või soolehaigusele.
- Täpikujulised lohukesed on iseloomulikud psoriaasile, ekseemile ja pesitsevale alopeetsiale.
- Lahti tulevad või muutunud küüned võivad seostuda kilpnäärme ala- või ületalitlusega.
- Laienenud kapillaarid ja rebenenud küünenahk küünevallide juures on iseloomulikud sidekoehaigustele, näiteks luupusele.
- Sinakad küüned võivad viidata hapnikupuudusele veres, kahvatud küüned aneemiale.
Millal pöörduda arsti poole?
Enamik küünemuutusi võib oodata, kuid mõned tuleb arstile näidata viivitamata ja just läbivaatusel, sest küünt on vaja katsuda, dermatoskoobiga uurida või sellest proov võtta:
- uus või laienev tume triip, pigment küünevalli nahal, triibu kohalt lõhenev või lagunev küüs;
- mitteparanev haavand või moodustis küüne all või ebaselge põhjusega küüne eraldumine, isegi kui need ei ole tumedad;
- pärast vigastust tekkinud suur ja väga valus verevalum küüne all.
Samal päeval võtke ühendust perearstiga või helistage perearsti nõuandeliinile 1220, kui küüne ümber on punetus, turse ja mäda, eriti kui sellega kaasneb palavik või punetus levib. Kui punetus levib kiiresti mööda kätt või jalga üles ja tekib kõrge palavik koos külmavärinate või segasusega, helistage 112.
Perearsti poole pöörduge ka siis, kui küüs on ilma selge põhjuseta eraldunud, muutunud kollaseks või paksenenud ja muutus levib teistele küüntele, või kui muutused tekkisid kõigil küüntel korraga või koos üldsümptomitega, nagu väsimus, kaalulangus, õhupuudus või liigesevalu.
Tavalisi muutusi – murduvaid küüsi, valgeid täppe, üksikut algstaadiumis sissekasvanud küünt (kui teil ei ole diabeeti) või kahtlustatavat küüneseent – saab arutada iDerma dermatoloogiga veebis. Fotode ja kirjelduse põhjal hindab arst, kas on vaja uuringuid (küüneseene ravi ilma küüne uuringuta ei alustata), ning koostab hooldus- või raviplaani. Vastuse saate tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul).
Diagnoosimine
Enamasti piisab vestlusest ja läbivaatusest. Arst küsib vigastuste, töö, spordi, haiguste ja saadava ravi kohta ning vaatab üle kõik sõrme- ja varbaküüned, naha, juuksed ja suu limaskesta. Dermatoskoopia aitab hinnata pigmenttriipu ja eristada seda verevalumist. Küüneseene kahtluse korral võetakse küünetükke ja küünealust materjali mikroskoopiaks ja külviks. See on oluline, sest seenevastane ravi on pikk ning osa paksudest kollastest küüntest on muutunud muul põhjusel. Siseorganite haiguse kahtluse korral tehakse vereanalüüsid (üldine vereanalüüs, rauavarud, kilpnäärme-, maksa- ja neerunäitajad). Ebaselge triibu või küünealuse moodustise diagnoosi kinnitab küünesängi või küünemaatriksi biopsia.
Ravi
Ravitakse põhjust, mitte küünt ennast, seepärast ühtset ravi küünemuutustele ei ole:
- Vigastus, Beau jooned, valged täpid: ravi ei ole vaja, muutus kasvab koos küünega välja.
- Küüneseen: arsti valitud seenevastane ravi. Väikese ja pindmise kahjustuse korral kantakse küünele seenevastast küünelakki, ulatuslikuma kahjustuse korral on vaja süsteemset kuuri (Eesti Arst). Ravi kestab kuid ja tulemust saab hinnata alles siis, kui uus küüs on välja kasvanud.
- Psoriaas ja lame lihhen: paikne või süsteemne põletikuvastane ravi, mille dermatoloog valib naha ja liigeste seisundi järgi.
- Äge küünevallipõletik: soojad leotused, vajaduse korral mäda väljalaskmine ja bakterivastane ravi. Krooniline küünevallipõletik: käte pikaajaline kaitse niiskuse eest ja dermatiidi ravi.
- Sissekasvanud küüs: leotustest ja vati asetamisest kuni väikese operatsioonini, kui põletik ei taandu või sissekasvamine kordub.
- Paksenenud küüned: mehaaniline õhendamine podoloogi juures, mugavad jalanõud ja põhjuse ravi.
- Üldhaigused: küüned paranevad põhihaiguse ravi käigus, näiteks pärast rauavarude taastamist.
Hooldus ja ennetamine
- Vee või puhastusvahenditega töötades kandke kummikindaid, mille all on puuvillased kindad. Pärast tööd kuivatage käed ja küüned ning määrige need kreemiga.
- Lõigake küüsi regulaarselt, kõige parem pärast dušši või vanni, kui need on pehmemad. Varbaküüsi lõigake sirgelt, ärge ümardage nurki ega lõigake liiga lühikeseks.
- Ärge puhastage küünte alt teravate esemetega ega lükake küünenahka tagasi.
- Ärge närige küüsi ega kiskuge küünenaha rebendeid, sest see avab tee küünevallipõletikule.
- Valige jalanõud, mis ei pigista varbaid, eriti spordiks, ja vahetage pärast trenni sokke.
- Ravige jalanaha seenhaigust õigel ajal, enne kui see küüntele levib.
- Pidage geel- ja akrüülmaniküüri vahel pause. Ida-Tallinna Keskhaigla dermatoloogi soovitusel valige salong, kus kasutatakse ühekordseid või nõuetekohaselt steriliseeritud töövahendeid, ning korduvate allergiliste reaktsioonide korral loobuge kunstküüntest. Kui märkate küünemuutust, eemaldage lakk, et arst näeks küünt.
- Vigastatud või lahti tulnud küüs lõigake tagasi kohani, kus see veel kinni on, et see millegi taha ei jääks.
Enamik küünemuutusi ei ole kiireloomulised, välja arvatud eespool loetletud ohumärgid. Kui muutus ei kasva välja, levib või seda ei seleta vigastus, näidake seda arstile. Kuidas konsultatsiooni alustada ja fotosid üles laadida, selgitab leht Kuidas see toimib.
Foto: Alborz Fallah, CC BY-SA 3.0, via Wikimedia Commons.
Foto: Drgnu23 (en.wikipedia), CC BY-SA 3.0, via Wikimedia Commons.






