Kirssangioom on väike erkpunane, sile täpp või kühmuke nahal, mis koosneb pisikestest veresoontest. Teised nimetused on seniilne angioom ja Campbell de Morgani laik (DermNet, Cleveland Clinic). Kirssangioom on healoomuline ja ei vaja meditsiinilistel põhjustel ravi (Ravijuhend.ee). See ei muutu vähiks ega ole nakkav. Kriimustamisel või riiete hõõrdumisel võib täpp veritseda. Meditsiiniliselt on oluline vaid veenduda, et punane või must täpp on tõesti angioom, mitte mõni sarnane moodustis, mis vajab tähelepanu.
Mis on kirssangioom?
Angioom on üldnimetus naha veresoonte healoomulise vohamise kohta. See tekib, kui veresoone seina siseküljel olevad rakud hakkavad paljunema. Hemangioom on angioom, mis koosneb veresoontest, mitte lümfisoontest (Cleveland Clinic). Angioome esineb imikutel (infantiilne hemangioom) ja täiskasvanutel. Kirssangioom on täiskasvanute kõige sagedasem angioom, väike tõeline kapillaarhemangioom (DermNet).
Kellel kirssangioomid tekivad?
- Varem või hiljem peaaegu kõigil. Umbes 40. eluaastast alates suureneb täppide arv märgatavalt ja üle 75-aastastest on neid hinnanguliselt 75%-l (DermNet). Pärast 30. eluaastat on kirssangioome umbes pooltel täiskasvanutel (Cleveland Clinic).
- Need ei ole ainult vanuse märk: kirssangioome on leitud ka umbes 5%-l noorukitest (DermNet).
- Kirssangioome esineb meestel ja naistel ning igasuguse nahatooniga inimestel ühtviisi, heledal nahal on täpid lihtsalt paremini näha (DermNet).
- Kalduvus kirssangioomidele võib olla perekondlik (DermNet).
- Raseduse ajal võib tekkida uusi angioome ja osa neist väheneb või kaob pärast sünnitust (Cleveland Clinic).
Miks kirssangioomid tekivad?
Täpset põhjust ei teata. Geneetilised uuringud on leidnud, et paljudes kirssangioomides on angioomi enda rakkudes omandatud muutused geenides GNAQ ja GNA11. Need muutused ei ole päritud (DermNet). Uute angioomide tekkega seostatakse (Cleveland Clinic, DermNet):
- vananemist, mis on kõige tugevam tegur;
- rasedusaegseid hormoone;
- perekondlikku kalduvust;
- kokkupuudet teatud kemikaalidega, näiteks broomiühendite ja ühe tööstusliku lahustiga, samuti üht nahale kantavat meditsiinilist ravi.
Päikest ei peeta kirssangioomide põhjuseks: kõige sagedamini tekivad kirssangioomid kehatüvele, mis on tavaliselt riietega kaetud (Cleveland Clinic). Ka maksahaigus ei ole põhjus: maksahaigusega seostatakse hoopis ämblikneevuseid, mille keskel on punane täpp ja sellest kiirtena lähtuvad peened veresooned (DermNet).
Kuidas kirssangioom välja näeb?
- Suurus ja kuju: ümar täpp või kühmuke nööpnõelapeast kuni umbes 1 cm läbimõõduga (DermNet). Cleveland Clinicu andmetel on tavaline suurus 1–5 mm ja mõnikord ümbritseb täppi kahvatu sõõr (Cleveland Clinic).
- Värv: kirsipunane, mõnikord lilla või sinakas. Kui angioomi sees veri hüübib, võib täpp äkki mustaks muutuda (DermNet).
- Pind: sile ja kõvavõitu. Kui täpp on karedalt ketendav või tüükalaadne, on tegu pigem angiokeratoomiga.
- Arv: tavaliselt mitu kuni palju, hajusalt üle keha, ja vanusega neid lisandub (DermNet).
- Asukoht: kõige sagedamini kehatüvel (rind, kõht, selg), seejärel kätel ja jalgadel (Cleveland Clinic). Labakätel, labajalgadel ja limaskestadel on neid harva (DermNet).
- Vaevused: puuduvad. Kirssangioom ei valuta ega sügele (DermNet, Cleveland Clinic). Kuna see koosneb veresoontest, võib see kriimustamisel, raseerimisel või riiete hõõrdumisel veritseda (Ravijuhend.ee, Cleveland Clinic).


Vasakul üksik kirssangioom, paremal kaks kirssangioomi lähivaates: erkpunased, siledad ja selgelt piirdunud.
Mustaks muutunud kirssangioom. Kui angioomi sees tekib tromb, muutub täpp üleöö lillakasmustaks või mustaks. Trombiga angioom on ohutu, kuid palja silmaga võib seda olla raske eristada sõlmelisest melanoomist. Dermatoskoobiga vaadates paistab punane või lilla värv tavaliselt uuesti läbi. Kui kahtlus jääb, eemaldatakse täpp ja uuritakse mikroskoobi all (DermNet). Äkki mustaks muutunud täpp tuleb alati näidata dermatoloogile, kes saab seda dermatoskoobiga uurida.
Miks tekib äkki palju kirssangioome?
Enamasti on põhjus vanus: umbes 40. eluaastast alates suureneb täppide arv märgatavalt (DermNet). Teine sage põhjus on rasedus ja osa neist täppidest taandub pärast sünnitust (Cleveland Clinic). Tõeline puhang, kui mõne nädalaga tekib kümneid uusi angioome, on harv. DermNeti andmetel on selliseid puhanguid harva seostatud siseorganite pahaloomulise kasvajaga ja rasedusega (DermNet). Kui teil tekib järsku palju uusi täppe, eriti koos kaalulanguse, väsimuse, öise higistamise või palavikuga, pöörduge perearsti poole. Põhjus ei ole täppide ohtlikkus, vaid see, et puhangu vallandajat tasub otsida.
Kas kirssangioom on ohtlik?
Ei. Kirssangioom on healoomuline ja jääb selliseks, nahavähiks see ei muutu (DermNet, Cleveland Clinic). Küll aga võidakse punast või roosat kühmu, mis ei ole angioom, ekslikult angioomiks pidada. Amelanootiline ehk vähese pigmendiga melanoom moodustab ligikaudu 2–20% kõigist melanoomidest ja on sageli punane või roosa. Sellel ei pruugi olla klassikalisi ABCDE-hoiatusmärke, mistõttu soovitatakse lisaks jälgida kolme tunnust: punane, kõrgem kui ümbritsev nahk ja hiljuti muutunud (DermNet). Sõlmeline melanoom on kõva kuplikujuline kühm, mis kasvab nädalate kuni kuudega, on sageli üle 6 mm ja kolmandikul juhtudest pigmendita (DermNet). Kirssangioom püsib aga tavaliselt aastaid sama suuruse ja värviga.
Punane täpp, mis näeb välja nagu teie ülejäänud punased täpid ega ole muutunud, on peaaegu kindlasti kirssangioom. Üksik täpp, mis on uus, kasvab, muudab värvi, veritseb ilma vigastuseta või erineb teistest, tuleb dermatoloogile näidata.
Kirssangioom või midagi muud?
Kirssangioomi on enamasti lihtne ära tunda. Segi võib seda ajada eelkõige angiokeratoomi, ämblikneevuse, püogeense granuloomi, sõlmelise basaalrakulise kartsinoomi ja amelanootilise melanoomiga (DermNet). Tabelis on lisaks mõni muu punane või tume moodustis, mida võib kirssangioomiga segi ajada:
| Moodustis | Erinevus kirssangioomist |
|---|---|
| Ämblikneevus ehk tähtneevus | Keskel punane täpp, millest lähtuvad kiirtena peened punased jooned. Sageli näol, kaelal ja rindkere ülaosas. Mitu ämblikneevust korraga esineb sagedamini raseduse ajal, kombineeritud hormonaalse rasestumisvastase vahendi kasutamisel ja maksahaiguse korral (DermNet). |
| Angiokeratoom | Tumepunane kuni lilla kühmuke, mille pind on kare, tüükalaadne või ketendav. |
| Püogeenne granuloom | Punane lihakas sõlm, mis tekib ja kasvab mõne nädalaga, sageli sõrmel või näol pärast väikest vigastust või raseduse ajal, ning veritseb väga kergesti. |
| Amelanootiline või sõlmeline melanoom | Uus või muutuv roosa, punane, nahavärvi või must kühm, mis kasvab nädalate kuni kuudega, võib veritseda või sügeleda ning sageli puuduvad ABCDE-märgid (DermNet). |
| Sõlmeline basaalrakuline kartsinoom | Läikiv või pärlitaoline sõlm, millel on näha peened veresooned. See kasvab kuude jooksul ning võib haavanduda või kattuda koorikuga, enamasti päikesele avatud nahal. |
| Kaposi sarkoom | Punakad kuni lillad laigud, naastud või sõlmed, sageli säärtel, peamiselt nõrgenenud immuunsusega inimestel. |
| Infantiilne hemangioom | Imikute punane veresoonmuutus: tekib esimestel elunädalatel, kasvab mõne kuu jooksul kiiresti ja seejärel väheneb aeglaselt mitme aasta jooksul. |
| Tavaline sünnimärk | Tavaliselt pruun, ümar või ovaalne ja sileda servaga. Healoomulised sünnimärgid enamasti ei muutu. |
Pärast lööki tekkinud pisike verevalum või verevill on tumepunane kuni must ja kaob nädalatega, kirssangioom aga jääb. Seborroiline keratoos või pehme fibroom võivad olla nahavärvi või kahvatud, kuid kummalgi ei ole veresoonmuutuse veresoonmoodustisele omast erkpunast tooni.
Millal pöörduda arsti poole?
Kirssangioomid ise arstivisiiti ei vaja. Pöörduge perearsti või dermatoloogi poole, kui:
- täpi suurus, kuju või värv on muutunud või selle serv on ebaühtlane;
- täpp on muutunud mustaks või on tekkinud üksik tume täpp;
- täpp veritseb ilma vigastuseta või veritseb ja kattub koorikuga ikka uuesti;
- punane kühm on uus ja kasvab (punane, kõrgem kui ümbritsev nahk ja hiljuti muutunud);
- mõne nädala jooksul on tekkinud kümneid uusi täppe;
- rinnahoidja pael, vöö, krae või habemenuga hõõrub täppi pidevalt ja see veritseb;
- te pole kindel, mis täpiga on tegu, või soovite selle eemaldada.
Kuidas kirssangioomi diagnoositakse?
Enamasti tunneb dermatoloog kirssangioomi ära välimuse järgi ja uuringuid ei ole vaja (DermNet, Cleveland Clinic). Diagnoosi saab kinnitada dermatoskoopiaga: dermatoskoop on valgustusega suurendusseade, mille all on kirssangioomil iseloomulik pilt, ümarad punased või lillad alad (nn lakunaarne muster) (DermNet). Muud värvid, näiteks pruun, või läbi moodustise kulgevad veresooned on hoiatusmärgid, mille korral tuleb melanoomi võimalust uuesti kaaluda.
Biopsiat tehakse vaid ebaselgetel juhtudel, tavaliselt musta või kiiresti kasvava kühmu korral. Mikroskoobi all on näha väikeste laienenud veresoonte kogum naha ülemises kihis (DermNet). Tüüpilisi punaseid täppe saab hinnata ka headelt fotodelt veebikonsultatsioonil. Must, kasvav või veritsev kühm vajab aga dermatoskoobiga uurimist dermatoloogi vastuvõtul.
Kas kirssangioomi tuleb ravida?
Ei. Kuna kirssangioomid on ohutud, on ravi vabatahtlik (DermNet, Ravijuhend.ee). Eemaldamist kaalutakse, kui:
- täpp on nähtaval kohal ja häirib teid (nägu, kael, dekoltee);
- täppi vigastatakse või hõõrutakse sageli ja see veritseb (Ravijuhend.ee);
- dermatoloog soovib välistada melanoomi. Siis eemaldatakse täpp nii, et seda saab mikroskoobi all uurida (DermNet).
Eemaldamise teeb dermatoloog või kirurg vastuvõtul. Veebikonsultatsioonil saab dermatoloog öelda, kas eemaldamine on mõistlik ja milline viis teie nahale sobiks.
Eemaldamise viisid
Eesti ravijuhendi „Healoomuliste ja ebaselge loomusega nahamoodustiste käsitlus“ järgi peetakse kirssangioomide eemaldamisel kuldstandardiks valgus- ja laserravi. Ravijuhendi järgi on krüoteraapia, elektrokirurgia ja teised mittelaserravi meetodid sarnase tõhususega (Ravijuhend.ee).
- Veresoonte laser või intensiivne valgus: vere punane pigment neelab valgust, veresooned kuumenevad ja sulguvad.
- Elektrokirurgia (koagulatsioon): täpp hävitatakse kohaliku tuimestusega peene elektrinõela abil, mis ühtlasi sulgeb veresooned (DermNet, Cleveland Clinic).
- Krüoteraapia: külmutamine vedela lämmastikuga. Ravijuhendi järgi on selle eelised soodsus ja ohutus (Ravijuhend.ee). Mõnikord tuleb protseduuri korrata ja see võib jätta heleda laigu, mis on tumedamal nahal paremini näha. Täppi, mille diagnoos on veel selgitamata, külmutamisega ei eemaldata, sest siis ei jää kudet uurimiseks.
- Pindmine väljalõikamine: täpp lõigatakse kohaliku tuimestusega naha tasandilt ära ja saadetakse laborisse. Õmblusi pole vaja ning haav paraneb koorikuga. Seda viisi kasutatakse siis, kui täpp tuleb läbi uurida, näiteks musta või ebatavalise kühmu korral.
Pärast protseduuri tekib nädalaks-paariks väike koorik. Eemaldamine võib jätta armi (Cleveland Clinic). Korralikult eemaldatud angioom tavaliselt samasse kohta tagasi ei kasva, kuid vahel võib angioom siiski taastuda ja mujale võib tekkida uusi täppe (Cleveland Clinic). Naha värvimuutused, heledad või tumedad, on sage kõrvalnäht ja paistavad pruunil ning mustal nahal rohkem silma.
Mida mitte teha
- Ärge eemaldage kirssangioomi kodus. Seda peaks tegema ainult väljaõppinud spetsialist (Cleveland Clinic). Lõikamine, põletamine, niidiga kinni sidumine või internetist ostetud „sünnimärgi eemaldamise pliiatsi“ kasutamine võib põhjustada pikaajalist veritsust, põletikku ja armi. Nii hävib ka kude, mida dermatoloog vajaks, kui täpp osutuks millekski muuks.
- Kui täpp veritseb pärast kriimustamist või raseerimist, suruge sellele puhta lapi või marliga, kuni veritsus lakkab. Seejärel käsitlege seda nagu väikest haava: puhastage ja katke plaastriga (Cleveland Clinic). Verd vedeldava ravi korral võib veritsus kesta kauem. Kui tugev surve veritsust ei peata, pöörduge kiiresti arsti poole.
- Ärge lootke, et päikesekaitse neid ära hoiab. Päikesekaitse on nahale vajalik muudel põhjustel, kuid kirssangioomid tekivad ka kaetud nahale ja Cleveland Clinicu andmetel ei ole täielikult toimivat ennetust (Cleveland Clinic).
Kas kirssangioomid kaovad iseenesest?
Peaaegu mitte kunagi. Kord tekkinud kirssangioom jääb tavaliselt alles ja vanusega lisandub uusi (DermNet). Erandiks on mõned raseduse ajal tekkinud täpid, mis võivad pärast sünnitust väheneda või kaduda (Cleveland Clinic). Kui täpp kaob, pole midagi valesti. Kui see muutub muul viisil, laske see üle vaadata.
Mida edasi teha
Must, kasvav, veritsev või teistest erinev täpp tuleb lasta dermatoloogil dermatoskoobiga üle vaadata. Tüüpiliste punaste täppide puhul saab iDerma dermatoloog veebikonsultatsioonil fotode ja lühikese kirjelduse põhjal kinnitada, et tegu on kirssangioomidega, ning soovitada, kas eemaldamine on mõistlik ja milline viis teie nahale sobiks. Vastuse saate tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul). Kuidas konsultatsioon käib, saate lugeda lehelt Kuidas see toimib.
Galerii teine foto: Assafn, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons.






