NahahaigusedImpetiigo (mädavill-lööve): põhjused, sümptomid ja ravi

Impetiigo (mädavill-lööve): põhjused, sümptomid ja ravi

Villiline mädavilli kolle kollaka koorikuga lapse käsivarre nahal

Impetiigo ehk mädavill-lööve (ladina keeles impetigo contagiosa) on sage ja kergesti leviv naha pindmine bakterinakkus (Terviseamet). Kõige sagedamini haigestuvad väikelapsed, kuid impetiigo võib tekkida igas vanuses (DermNet). Enamasti on see kerge nakkus, mis paraneb ravi korral mõne päevaga (NHS). Kui sümptomid varakult ära tunda, hügieeni eest hoolitseda ja arstiga nõu pidada, saab haiguse kiiresti kontrolli alla ja lähedaste nakatumise risk väheneb.

Mis on impetiigo?

Impetiigo kahjustab naha kõige pindmist kihti. Sellel on mitu vormi:

  • Mittebulloosne impetiigo on kõige sagedasem vorm. Kõigepealt tekivad väikesed punetusega ümbritsetud sõlmekesed või villikesed, mis muutuvad kiiresti mädavillideks. Kui need lõhkevad, tekivad iseloomulikud kollakaspruunid, meekarva koorikud. Terviseameti kirjelduse järgi tekivad streptokokkide põhjustatud mädavillid eeskätt katmata nahale, näole suu, nina ja silmade ümbrusse.
  • Bulloosne impetiigo tekitab suuremaid vedelikuga täidetud ville. Hiljem villi kate lõtvub, vedelik muutub häguseks ja pärast villi lõhkemist tekib kollakaspruun koorik või ketendav ääris (DermNet).
  • Ektüüm ehk mädaniklööve on impetiigo sügavam ja harvem, haavandiline vorm. Sügavamal nahas tekivad valulikud sõlmekesed, millest kujunevad mädavillid ja seejärel kõrgenenud servaga haavandid kollakaspruuni kooriku all (Terviseamet). Ektüüm paraneb aeglasemalt ja võib jätta armi.

Impetiigot näeb kõige sagedamini näol, eriti nina ja suu ümber, samuti kätel ja jalgadel, kuid see võib tekkida igale kehaosale. Kuna nakkus levib kergesti, puhkeb see sageli kollektiivides: lasteaedades, algklassides ja spordiringides.

Põhjused ja riskitegurid

Impetiigot põhjustab kõige sagedamini bakter Staphylococcus aureus ehk kuldne stafülokokk, harvem A-rühma streptokokk (Streptococcus pyogenes) ja mõnikord mõlemad korraga (DermNet). Nahka pääsevad bakterid:

  • väikeste nahavigastuste kaudu (kriimustused, lõikehaavad, marrastused);
  • putukahammustuste kaudu;
  • lõhenenud või põletikulise naha kaudu, näiteks atoopilise dermatiidi korral.

Inimeselt inimesele levib nakkus:

  • otsesel nahakontaktil haige inimese löövega;
  • ühiste esemete kaudu (käterätikud, voodipesu, kammid, spordivahendid).

Levikut soodustavad:

  • soe ja niiske keskkond (suvi, ujulad, riietusruumid);
  • laste kollektiivid (lasteaiad, koolid);
  • lähikontakt spordis (maadlus ja teised kontaktalad);
  • kalduvus kratsida, pikad küüned ja puudulik kätehügieen;
  • nahka kahjustavad haigused (ekseem, sügelised) ja muud naha kaitsebarjääri nõrgendavad tegurid;
  • nõrgem immuunsus;
  • stafülokokkide kandlus ninas ja ninaneelus (Terviseamet).

Impetiigo ei ole „mustuse haigus“. Hea hügieen vähendab riski, kuid nakatuda võib ka väga hoolikalt puhtust pidades, eriti kui nahk on vigastatud.

Impetiigo täiskasvanu näol: kollakaspruunid, meekarva koorikud nina ja lõua piirkonnasImpetiigo lapse näol: koorikutega kolded nina ja suu ümber

Sümptomid

Impetiigo välimus sõltub mõnevõrra vormist, kuid kõige sagedamini esinevad:

  • väikesed sõlmekesed, villikesed või mädavillid;
  • kollased, meekarva või pruunikad koorikud;
  • vedelikuga täidetud villid (bulloosne vorm);
  • kõrgenenud servaga valulikud haavandid (ektüüm);
  • punetus ja mõnikord kerge turse kolde ümber;
  • sügelus või kerge valu.

Kõige sagedamini paiknevad kolded näol (eriti nina ja huulte ümber), kõrvade piirkonnas, kätel, küünarvartel ja säärtel. Terviseameti kirjelduse järgi võivad stafülokokilise impetiigo korral tekkida karvanääpsude ümber koonusekujulised mädavillid jäsemetel ja teistel kehaosadel. Lapsed kratsivad löövet sageli ja nii kandub nakkus kiiresti uutele nahapiirkondadele.

Palavik, tugev valu, kiiresti leviv punetus ja turse, isutus või loidus võivad viidata raskemale nakkusele ning vajavad kiiret arstiabi.

Tüsistused: ilma ravita jäänud või hilja ravitud impetiigo võib levida sügavamale ja põhjustada tselluliiti ehk naha ja nahaaluskoe põletikku, lümfangiiti, furunkuloosi ning naha heledamaks või tumedamaks muutumist (Terviseamet). Lastel võib A-rühma streptokokkide põhjustatud impetiigo järel harva tekkida neerupõletik ehk glomerulonefriit (Terviseamet), tavaliselt 2–6 nädalat pärast nahanakkust (DermNet).

Millal pöörduda arsti poole?

Pöörduge perearsti või dermatoloogi poole, kui:

  • kahtlustate impetiigot imikul või väikelapsel;
  • lööve levib kiiresti, koldeid on palju või need muutuvad sügavamaks;
  • kolded on silmade ümber või huulte limaskestal;
  • tekib palavik, valu suureneb, tekib turse või mädanemine;
  • koldest lähtuvad punased „triibud“, mis võivad viidata nakkuse levikule;
  • lööve ravi ajal muutub või läheb hullemaks (NHS);
  • immuunsust mõjutavad muud haigused või ravi;
  • impetiigo kordub perekonnas või kollektiivis ikka ja jälle või tuleb aasta jooksul tagasi (NHS).

Eestis on esimene kontakt perearst või pereõde. Väljaspool vastuvõtuaega saate nõu perearsti nõuandeliinilt 1220. Eluohtliku seisundi korral helistage 112.

Kui te pole diagnoosis kindel või sümptomid ei taandu, võite saata lööbest fotod iDerma dermatoloogile veebikonsultatsioonil ja saate vastuse 24 tunni jooksul. Kuidas see käib, saate lugeda lehelt Kuidas see toimib.

Diagnoosimine

Enamasti pannakse diagnoos läbivaatusel lööbe iseloomuliku välimuse ja asukoha järgi. Lisauuringud ei ole alati vajalikud, kuid neid võidakse teha, kui:

  • nakkus on raske, püsiv või kordub pidevalt;
  • kahtlustatakse puhangut kollektiivis;
  • kahtlustatakse sügavamat nakkust (ektüümi) või tüsistusi;
  • on vaja täpsustada tekitaja ja selle tundlikkus antibakteriaalse ravi suhtes.

Sellisel juhul võetakse kahjustatud kohast bakterioloogiline külv ja vajaduse korral värvitakse äige Grami järgi. Korduva impetiigo korral võetakse proov ka ninast, et välja selgitada stafülokokkide kandlus (DermNet). Levinud nakkuse korral võib vereanalüüs näidata suurenenud leukotsüütide arvu ja C-reaktiivse valgu taset.

Impetiigot tuleb eristada teistest nahahaigustest: lihtohatisest, kontaktdermatiidist, tuulerõugetest, perioraalsest dermatiidist, sügelistest, põletikulise akne ägenemisest, putukahammustuste järgsest reaktsioonist ja ekseemist, millele on lisandunud bakteriaalne infektsioon.

Ravi

Ravi peatab nakkuse leviku, lühendab haiguse kestust ja vähendab tüsistuste riski. Terviseameti järgi ravitakse impetiigot antibakteriaalselt. Raviplaani koostab arst, arvestades lööbe ulatust ja sügavust, patsiendi vanust, kaasuvaid haigusi ning olukorda perekonnas või kollektiivis.

Ravi põhimõtted:

  • Kohalik hooldus: kahjustatud kohtade õrn pesemine leige vee ja õrna pesuvahendiga, pehmenenud koorikute ettevaatlik eemaldamine ning naha kuivatamine puhta rätikuga õrnalt patsutades, mitte hõõrudes.
  • Paikne antibakteriaalne ravi: sobib väikese ja piiratud lööbe korral. Arsti määratud salvi või kreemi kantakse kahjustatud nahale tavaliselt mitu korda päevas kindla aja jooksul.
  • Süsteemne antibakteriaalne ravi: määratakse, kui lööve on ulatuslik, kolded on sügavad (ektüüm), koldeid on palju, esinevad üldsümptomid või nakkus kordub. Ravi ja selle kestuse valib arst.
  • Sümptomite leevendamine: jahedad kompressid, sügeluse ja valu vähendamine, piisav vedeliku joomine ning küünte lõikamine, et kratsimist oleks vähem.
  • Kollete katmine: märguvad kolded on soovitatav katta õhku läbilaskva sidemega, eriti lastel ja sporti tehes, et nakkus ei leviks.
  • Kandluse ravi: kui impetiigo kordub ja ninast leitakse stafülokokke, võib arst soovitada kandluse kõrvaldamist (DermNet).

Ravi tuleb jätkata nii kaua, kui arst on määranud, isegi kui lööve näib kiiresti paranevat (NHS). See aitab vältida haiguse tagasitulekut ja seda, et bakterid muutuksid ravi suhtes tundetuks. Ravi korral paraneb impetiigo sageli mõne päevaga, ravita võib see kesta 1–3 nädalat ja kogu selle aja nakatada teisi (NHS).

Hooldus ja ennetamine

Selleks et peatada impetiigo levik perekonnas või kollektiivis ja vähendada kordumise riski, on olulised igapäevane hügieen ja mõned lihtsad harjumused:

  • Peske käsi seebi ja veega nii sageli kui võimalik ning õpetage lastele õiget kätepesu.
  • Ärge jagage isiklikke esemeid: käterätikuid, voodipesu, kamme, mütse, spordivarustust. Peske tekstiile kuumas vees ja kuivatage need hoolikalt.
  • Hoidke kolded kaetud, eriti kui need märguvad. Nuusake nina ühekordsetesse taskurätikutesse ja visake need kohe ära.
  • Puhastage hoolikalt sageli puudutatavaid pindu (ukselingid, mänguasjad, telefonid).
  • Hoidke küüned lühikesed, et vähendada kratsimist ja bakterite levikut.
  • Peske väikesed nahavigastused kohe puhtaks ja katke puhta plaastriga.
  • Spordis käige pärast treeningut duši all, kasutage oma rätikut ja riideid ning ärge pange kahjustatud nahale ühiseid kaitsevahendeid.
  • Kuni kolded pole paranenud, ärge valmistage teistele toitu ning vältige jõusaali ja kontaktalasid (NHS).
  • Kui impetiigo kordub, pidage arstiga nõu, milliseid lisameetmeid võiks rakendada perekonnas või kollektiivis.

Lasteaed ja kool: laps võib kollektiivi naasta, kui kolded on kuivanud ja koorikuga kaetud või kui tõhusat ravi on tehtud vähemalt 24 tundi ja märguvad kolded on kaetud (DermNet). Osa juhiseid, näiteks NHS, soovitab oodata 48 tundi ravi algusest. Järgige alati arsti soovitusi ja lasteasutuse sisekorda.

Mida teha, kui kahtlustate impetiigot?

  1. Pildistage löövet päevavalguses ja pange kirja, millal kolded tekkisid ning kas kellelgi perest on sarnaseid muutusi.
  2. Ärge kiskuge koorikuid ega laske lapsel löövet kratsida. Peske kolded õrnalt, kuivatage ja katke ning hoidke lapse rätik ja voodipesu teistest eraldi.
  3. Võtke ühendust perearstiga või iDerma dermatoloogiga, et saada diagnoos ja sobiv raviplaan. Kui lisanduvad palavik, kiiresti leviv punetus või laps on loid, minge kohe arsti juurde.

Korduma kippuvad küsimused

Kas impetiigo on nakkav?
Jah, impetiigo levib väga kergesti otsesel kokkupuutel lööbega, ühiste esemete, näiteks käterätikute ja voodipesu kaudu ning kahjustatud nahka puudutanud käte kaudu. Eriti kiiresti levib see laste kollektiivides. Tõhusa ravi korral nakkavus väheneb 24–48 tunniga, ravita võib see kesta 1–3 nädalat, kuni kolded on kuivanud (NHS, DermNet).
Kui kaua impetiigo ravi kestab?
Kerged juhud paranevad paikse ravi korral sageli mõne päeva kuni nädalaga. Ulatuslikum või sügavam nakkus, näiteks ektüüm, vajab süsteemset ravi ja paraneb aeglasemalt. Ravi täpse kestuse määrab arst ja ravi tuleb lõpuni teha ka siis, kui lööve näib juba paranevat (NHS).
Kas impetiigo võib anda tüsistusi?
Harva. Ilma ravita jäänud impetiigo võib levida sügavamale ja põhjustada tselluliiti, lümfangiiti või furunkuloosi (Terviseamet). Lastel võib A-rühma streptokokkide põhjustatud impetiigo järel 2–6 nädala pärast tekkida neerupõletik ehk glomerulonefriit (DermNet). Kui lapsel tekivad näo või jalgade turse, uriin muutub tumedaks või punakaks või seda eritub vähem, pöörduge kohe arsti poole.
Kuidas eristada impetiigot lihtohatisest?
Mõlemad tekitavad nahale ville, kuid tekitajad on erinevad: lihtohatist põhjustab viirus, impetiigot bakterid. Lihtohatis kordub tavaliselt samas kohas ja sellele eelneb kipitus või põletustunne. Impetiigole on iseloomulikud kollakaspruunid, meekarva koorikud ja sügelus. Kuna ravi on erinev, peaks diagnoosi kinnitama arst.
Kas impetiigo jätab armid?
Pindmised vormid paranevad tavaliselt armideta, eriti kui koorikuid ei kisuta ja löövet ei kratsita (NHS). Sügavam vorm ehk ektüüm võib jätta väikese armi. Pärast paranemist võib nahk mõnda aega olla ümbritsevast heledam või tumedam, kuid see muutus tavaliselt taandub.
Kas impetiigoga laps võib vannis käia?
Õrn pesemine leige veega on lubatud ja soovitatav, sest see aitab koorikuid pehmendada ja kolded puhtana hoida. Pärast pesu kuivatage nahk puhta rätikuga õrnalt patsutades ja kasutage iga kord puhast rätikut. Ujulat ja sauna vältige seni, kuni kolded on paranenud.
Kas täiskasvanud võivad samuti impetiigot põdeda?
Jah, eriti kui nahk on vigastatud, kui inimene töötab lastega või tegeleb kontaktaladega, näiteks maadlusega. Ravi põhimõtted on täiskasvanutel samad kui lastel: hea hügieen, kollete katmine ja arsti määratud antibakteriaalne ravi.
Mida teha, kui impetiigo kordub?
Pidage nõu arstiga. Korduva impetiigo põhjus võib olla stafülokokkide kandlus ninas, mida saab kindlaks teha ninast võetud prooviga ja vajaduse korral ravida (DermNet). Mõnikord tuleb hinnata ka teisi pereliikmeid, muuta hooldusharjumusi või ravida nahahaigust, näiteks ekseemi, mis teeb naha bakteritele vastuvõtlikuks.
Ikka veel ebakindel?

Dermatoloog koostab plaani just teie naha jaoks.

Mitte järjekordne apteegikreem — sertifitseeritud spetsialisti diagnoos ja isiklik raviplaan 24 tunni jooksul.

Alusta konsultatsiooni
Isiklik raviplaan
24 t
Diagnoos
Raviplaan
Retseptid
iDerma
Sertifitseeritud dermatoloog

Artikli autor

Anna Tunkeviča

Meditsiinilist sisu vaatas üle

Andra Šukienė(Dermatoloog)

Meie teised artiklid

Atoopilise dermatiidi punetav, ketendav ja põletikuline nahk küünarvarrel ja randmel

Atoopiline dermatiit (atoopiline ekseem): sümptomid, põhjused ja ravi

Atoopiline dermatiit ehk atoopiline ekseem: sügelus, kuiv nahk ja ägenemised lastel ja täiskasvanutel. Vallandajad, nahahooldus ja ravivõimalused.
Vöötohatise villikeste kobarad punetusega kaela ja õla piirkonnas

Vöötohatis (herpes zoster): sümptomid, põhjused ja ravi

Vöötohatis tekitab põletavat valu ja villilist löövet ühel kehapoolel. Lugege sümptomitest, haiguse kulust, nakkavusest, ravi alustamise ajast ja vaktsiinist.
Esiletõusev tüügastaoline seborroilise keratoosi kolle krobelise pinnaga nahal, mida hinnatakse kaugteel.

Seborroiline keratoos: tunnused, diagnoosimine ja eemaldamine

Seborroiline keratoos on healoomuline pruun nahamuutus. Lugege, kuidas eristada seda melanoomist ja aktiinilisest keratoosist ning millal seda eemaldada.
Käeselja nahk ketendavate roosakate kõrgenenud naastudega, mis on iseloomulikud punasele lamelihenile.

Lame lihhen: lillakad sõlmekesed nahal, valged laigud suus ja küünte muutused

Lame lihhen (lichen planus) põhjustab sügelevaid lillakaid sõlmekesi randmetel ja pahkluudel ning valget võrgustikku suus. Vormid, diagnoos ja ravi.