NahahaigusedHerpes (ohatis): sümptomid, põhjused ja ravi

Herpes (ohatis): sümptomid, põhjused ja ravi

Alahuul herpese kolletega ja kollaka koorikuga, mis on iseloomulik herpes simplex'i infektsioonile.

Herpes ehk ohatis on väga levinud naha ja limaskestade viirusnakkus, mis põhjustab mööduvat, kuid tülikat villilist löövet. Seda tekitab herpes simplex-viirus (HSV), millel on kaks tüüpi: HSV-1 ja HSV-2. Paljud tunnevad herpest huuleohatise ehk külmavillina, kuid lööve võib tekkida ka suguelunditele, sõrmedele, näole, silmade ümbrusesse ja mujale (Kliinik.ee). Kord organismi sattunud viirus jääb sinna kogu eluks ja võib aeg-ajalt uuesti aktiveeruda, mistõttu lööve mõnel inimesel kordub.

Enamasti on herpese ägenemised kerged ja mööduvad iseenesest. Õige hooldus ja varakult alustatud ravi lühendavad ägenemist, leevendavad vaevusi ja võivad vähendada kordumist.

Mis on herpes?

Herpes simplex-viirusi on kaks tüüpi:

  • HSV-1 põhjustab peamiselt suu, huulte ja näo herpest, kuid võib suuseksi kaudu nakatada ka suguelundeid.
  • HSV-2 põhjustab peamiselt suguelundite herpest, harva ka suupiirkonna löövet (DermNet).

Nakkus kulgeb kahes etapis. Esmasel nakatumisel võivad sümptomid olla tugevamad. Seejärel liigub viirus närvisõlmedesse ja püsib seal varjatult. Kui immuunsus mingil põhjusel nõrgeneb, aktiveerub viirus uuesti ja tekitab korduva ägenemise samas piirkonnas (Kliinik.ee). Herpes on maailmas üks levinumaid viirusnakkusi. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on HSV-1 umbes 64%-l alla 50-aastastest inimestest ja HSV-2 umbes 13%-l 15–49-aastastest, enamasti nad ise seda teadmata (WHO).

Viirus levib otsesel naha või limaskesta kokkupuutel, eriti villide või nende sisuga kokku puutudes. Nakatuda võib ka siis, kui nähtavat löövet ei ole, sest viirust võib eritada ka sümptomiteta inimene (WHO, NHS).

Põhjused ja riskitegurid

HSV levib lähedasel kontaktil sülje või suguelundite eritiste kaudu: suudeldes, suu- ja muul seksil ilma kaitsevahendita, harvem ühise tassi või huulepulga kaudu (Kliinik.ee). Kontaktspordis, näiteks maadluses või ragbis, võib viirus kanduda nahalt nahale ja põhjustada villide rühma põsel või mujal kehal (DermNet). Viiruse taasaktiveerumist ja lööbe kordumist soodustavad:

  • Nõrgenenud immuunsus: palavikuga haigused, külmetus, immuunsust pärssiv ravi (Kliinik.ee, NHS).
  • Stress ja väsimus.
  • Hormonaalsed muutused: näiteks menstruatsioon (NHS).
  • Naha või limaskesta vigastused: marrastused, hõõrdumine, protseduurid ja operatsioonid samas piirkonnas (DermNet, NHS).
  • UV-kiirgus: päike ja solaarium (Kliinik.ee, NHS).
  • Külm ja tuul, mis ärritavad huulte nahka.
Huuleohatis ülahuulel kollakate koorikutegaRühmiti paiknevad herpesvillid punetaval nahalJoonis: suguelundite herpes tekib suguelundite ja kubeme piirkonda (esile tõstetud)Herpeetiline sõrmepõletik: villid ja turse lapse sõrmeotsas

Sümptomid

Pärast nakatumist tekivad esimesed nähud 2–12 päeva jooksul (DermNet). Esmasel haigestumisel on sümptomid sageli tugevamad, korduvad ägenemised on kergemad ja lühemad.

Enne löövet (eelnähud) tunneb inimene sageli:

  • kipitust, pingetunnet või torkimist;
  • sügelust ja põletustunnet;
  • valu või hellust;
  • kerget palavikku ja üldist halba enesetunnet, eriti esmasel haigestumisel;
  • lähedal asuvate lümfisõlmede suurenemist ja valulikkust.

Seejärel ilmub lööve, huulel tavaliselt 48 tunni jooksul (NHS):

  • punetus ja turse;
  • väikesed rühmiti paiknevad villid selge või hägusa vedelikuga;
  • hiljem valulikud haavandid ehk erosioonid;
  • lõpuks koorikud, mis kukuvad ära ja tavaliselt arme ei jäta.

Huuleohatis peaks hakkama paranema 10 päeva jooksul (NHS). Esmane haigestumine kestab kauem, sageli 2–3 nädalat, ja nõrgenenud immuunsuse korral paraneb lööve aeglasemalt. Kõige valulikumad on esimesed päevad. Suupiirkonna herpesega kaasneb sageli valu söömisel ja rääkimisel, suguelundite herpes võib põhjustada valu urineerimisel ja ebamugavust vahekorra ajal (NHS, DermNet).

Kus herpes tekib? Kõige sagedamini huultel ja suguelundite piirkonnas. Lööve võib tekkida ka sõrmele (herpeetiline panaritsium), põsele ja lõuale, reitele või tuharatele (DermNet, NHS). Kui viirus satub silma, võib tekkida herpeskeratiit ehk silma sarvkesta põletik, mis võib nägemist kahjustada (Kliinik.ee).

Nakkav periood: herpes on kõige nakkavam alates esimesest kipitusest kuni lööbe täieliku paranemiseni (NHS). Viirus võib levida ka siis, kui nähtavaid sümptomeid ei ole.

Millal pöörduda arsti poole?

Pöörduge perearsti või dermatoloogi poole, kui:

  • lööve kordub sageli, on väga valulik või ei hakka 10 päeva jooksul paranema (NHS);
  • lööve tekkis esimest korda suguelundite piirkonda;
  • teil on nõrgenenud immuunsus, näiteks vähiravi või diabeedi tõttu (NHS);
  • teil või teie lapsel on lisaks huulelöövele paistes ja valulikud igemed ning haavandid suus (NHS);
  • olete rase ja kahtlustate herpest, eriti raseduse lõpus: siis pöörduge kohe oma ämmaemanda või naistearsti poole (NHS);
  • herpes ägeneb pärast iluprotseduure näo piirkonnas, näiteks laserit või koorimist. Siis võib enne järgmist protseduuri olla vaja ennetavat ravi.

Samal päeval pöörduge arsti poole, kui herpese ajal hakkab silm punetama, valgus häirib silmi või lööve on silmalaugudel või silma vahetus läheduses, samuti kui lööve on laialdane ja tekkis atoopilise dermatiidi ehk ekseemiga nahale. Viimasel juhul võib tegu olla raske nakkusega, mida nimetatakse ekseemherpeseks (eczema herpeticum), ning sellega kaasnevad sageli palavik ja suurenenud lümfisõlmed (DermNet). Väljaspool perearsti tööaega saate nõu perearsti nõuandeliinilt 1220.

Kui silm valutab tugevalt ja nägemine halveneb, minge kohe erakorralise meditsiini osakonda või helistage 112. Helistage 112 ka siis, kui tekivad kõrge palavik koos tugeva peavaluga, segasus või teadvushäire, krambid või kaela kangestus. Need võivad olla ajupõletiku tunnused, mis on herpese harv, kuid ohtlik tüsistus (Kliinik.ee). Ärge suudelge vastsündinut, kui teil on huuleohatis: vastsündinu herpes on väga ohtlik (NHS).

Imik on herpesele kõige vastuvõtlikum esimese 6 elunädala jooksul (NHS). Kui alla 6 nädala vanune imik ei söö hästi, on rahutu, tal on palavik 38 °C või rohkem või villid nahal, silmades või suus, pöörduge kohe arsti poole. Kui ta on loid, raskesti äratatav või hingab raskelt, helistage 112 (NHS).

Diagnoosimine

Diagnoos pannakse sageli tüüpilise pildi ja haigusloo põhjal: eelnähud, rühmiti paiknevad villid, valulikud haavandid. Kui diagnoos on ebaselge või täpne diagnoos on eriti oluline (näiteks raseduse või silmakahjustuse korral), tehakse uuringud:

  • PCR-uuring või viiruse külv värske villi proovist kinnitab diagnoosi (DermNet). PCR leiab viiruse DNA ja on tänapäeval kõige tundlikum meetod, külv on vähem tundlik.
  • Vereanalüüs antikehade määramiseks näitab, kas inimene on kunagi viirusega kokku puutunud, kuid ei ütle, kas konkreetne lööve on herpes, sest antikehad on enamikul inimestel olemas (DermNet).
  • Nahabiopsia on vajalik vaid erandlikel, ebaselgetel juhtudel.

Proovi saab võtta ainult siis, kui villid või haavandid on nähtaval (NHS). Herpest tuleb eristada aftidest ehk suuhaavanditest, impetiigost, furunkulist, seennakkustest, teistest villilistest nahahaigustest ja vöötohatisest, mida põhjustab teine herpesviirus, tuulerõugete viirus (NHS, Kliinik.ee).

Ravi

Viirust ei ole praegu võimalik organismist täielikult eemaldada, kuid ravi leevendab oluliselt sümptomeid, lühendab ägenemist ja võib vähendada kordumist (Kliinik.ee).

  • Ägenemise ravi: arsti määratud viirusevastane ravi, mida alustatakse kohe, kui tunnete eelnähte (kipitust, põletust) või märkate esimest villi. Mida varem ravi algab, seda lühem ja kergem on ägenemine. Huuleohatise korral tuleks ravi alustada esimese 48 tunni jooksul (Kliinik.ee).
  • Ennetav ehk pidev ravi: igapäevane viirusevastane ravi, mida kaalutakse, kui ägenemised korduvad sageli, on rasked või häirivad oluliselt elukvaliteeti, samuti partneri nakatamise riski vähendamiseks. Suguelundite herpese puhul võib see aidata inimesi, kellel on üle 6 ägenemise aastas, ja ravi kestab tavaliselt 6–12 kuud (NHS, Kliinik.ee).
  • Paikne hooldus: õrn pesemine, lööbe kuivana hoidmine, kahjustatud koha ümber nahabarjääri toetav kreem ja lühiajaliselt külm kompress. Ärge pange jääd otse nahale ning ärge hõõruge, pigistage ega torgake ville (NHS).
  • Valu ja ebamugavuse leevendamine: suguelundite lööbe korral kandke avaraid ja hingavaid puuvillaseid riideid. Urineerimisel aitab, kui kallate samal ajal suguelunditele vett (NHS).
  • Hügieen: puhastage kahjustatud kohta õrnalt, ärge kasutage tugevatoimelisi antiseptikume ja ärge puudutage löövet pesemata kätega, et vältida bakteriaalse nakkuse lisandumist.

Rahvapärased võtted, näiteks lööbe hõõrumine jääga või hambapasta määrimine, ei ole nahaarstide hinnangul soovitatavad (Kliinik.ee). Silmasümptomite korral ärge ravige end ise, vaid pöörduge kiiresti arsti poole. Raseduse ajal valitakse raviplaan individuaalselt, kaaludes ohutust ja tõhusust.

Hooldus ja ennetamine

Ägenemiste vähendamiseks ja lähedaste kaitsmiseks aitavad igapäevased harjumused:

  • Vältige teadaolevaid vallandajaid: puhake piisavalt ning maandage stressi liikumise, hingamisharjutuste või lõõgastumisega.
  • Hoidke nahabarjääri: niisutage nahka regulaarselt ja kasutage huultele kaitsvat huulepalsamit.
  • Kaitske end päikese eest: UV-kiirgus vallandab sageli huuleherpese. Kandke peakatet ja kasutage päikese käes huulepalsamit kaitsefaktoriga vähemalt 15 (SPF 15) (NHS).
  • Kondoom: kondoom vähendab nakatumise riski, kuid ei kaitse täielikult, kui see ei kata kahjustatud piirkonda. Vältige seksuaalvahekorda, kui teil või partneril on villid, haavandid või ägenemist ennustav kipitus (NHS).
  • Ärge nakatage ennast ega teisi: ärge torgake ville, ärge puudutage pesemata kätega silmi ning ärge jagage huulepalsamit, tassi, sigaretti, hambaharja ega rätikut. Peske käsi iga kord, kui olete löövet puudutanud (NHS).
  • Rääkige partneriga avameelselt: arutage diagnoosi, leppige kokku kaitses ja riskitegurite korral kaaluge uuringuid ka teiste suguhaiguste suhtes.
  • Sport: ägenemise ajal hoiduge kontaktspordist, näiteks maadlusest, kuni lööve on täielikult paranenud.
  • Protseduurid: enne iluprotseduure või nahaprotseduure näo piirkonnas rääkige spetsialistile oma kalduvusest herpesele, sest siis võib olla vaja ennetavat ravi.
  • Rasedus ja vastsündinu: rääkige arstiga nakkuse edasikandumise riskist sünnituse ajal. Kõige suurem on risk siis, kui suguelundite herpes tekib esimest korda raseduse ajal või ägeneb sünnituse ajal (NHS). Kui villid on rinnal, ärge imetage ajutiselt sellest rinnast ja hoidke käed puhtad.

Veebikonsultatsioon iDerma dermatoloogiga

Kui lööve kordub, ei parane või te pole kindel, kas tegu on herpesega, saate saata lööbest fotod ja kirjelduse iDerma dermatoloogile veebikonsultatsioonil. Vastuse saate tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul). Dermatoloog hindab löövet, selgitab, millist ravi ja hooldust see vajab, ning koostab sagedaste ägenemiste korral teile sobiva plaani. Kuidas konsultatsioon käib, saate lugeda lehelt Kuidas see toimib. Kui teil on silmasümptomid, kõrge palavik või segasus, ärge oodake vastust, vaid pöörduge kohe arsti poole või helistage 112.

Foto: James Heilman, MD, CC BY-SA 3.0, via Wikimedia Commons.

Korduma kippuvad küsimused

Kas herpesest saab lõplikult terveks?
Praegu mitte. Viirus jääb pärast esmast nakatumist närvisõlmedesse kogu eluks. Õigesti valitud ravi ja hooldus aitavad siiski sümptomeid kontrollida ja ägenemisi harvendada. Mõnel inimesel jääb esimene haigestumine ka viimaseks.
Kas herpesesse võib nakatuda ka siis, kui löövet ei ole näha?
Jah. Kõige suurem on nakatumise risk aktiivse lööbe ajal, kuid viirust võib eritada ka sümptomiteta inimene. Seepärast võib herpes levida ka ägenemiste vahel naha või limaskesta lähikontaktil. Suguelundite herpese puhul on edasikandumise risk suurim esimestel kuudel pärast nakatumist.
Kui kaua herpes nakkab?
Tavaliselt alates esimesest kipitusest või põletustundest kuni lööbe täieliku paranemiseni ja koorikute äratulekuni. Ka sel ajal, kui löövet ei ole, võib viirus edasi kanduda, seepärast tasub kaitset kasutada pidevalt.
Kas külmavill on sama mis herpes?
Jah. Külmavill, huuleohatis ja huuleherpes on sama haiguse rahvapärased nimed. Huuleohatist põhjustab enamasti HSV-1. Lööve tekib sageli külmal aastaajal ja koos külmetushaigusega, kui immuunsus on nõrgenenud.
Kas herpes on silmadele ohtlik?
Jah. Kui viirus satub silma, võib tekkida sarvkesta põletik, mis võib nägemist kahjustada. Kui silm punetab või valgus häirib, pöörduge samal päeval arsti poole. Tugeva silmavalu ja nägemise halvenemise korral minge kohe erakorralise meditsiini osakonda või helistage 112. Ärge ravige silma ise.
Mis vahe on herpesel ja vöötohatisel?
Mõlemat põhjustavad herpesviirused, kuid erinevad. Tavalist herpest ehk ohatist tekitab herpes simplex-viirus, vöötohatist aga tuulerõugete viirus, mis on pärast tuulerõugeid närvisüsteemis peidus. Vöötohatise lööve paikneb tavaliselt vööna ühel kehapoolel, sellega kaasneb tugev närvivalu ja see vajab teistsugust raviplaani.
Kas herpesega võib minna tööle või kooli?
Jah, kui enesetunne lubab ja te peate hügieenist kinni. Aktiivse lööbe ajal vältige lähikontakti, suudlemist ja ühiste esemete kasutamist ning naaske kontaktspordi juurde alles pärast lööbe täielikku paranemist.
Kas herpes võib tekkida ka kehale või peanahale?
Jah. Kõige sagedamini tekib herpes huultele või suguelunditele, kuid viirus võib nakatada iga nahapiirkonda, millega see kokku puutub: sõrmi, nägu, kaela, kehatüve või peanahka. Kehal näeb lööve välja samasugune nagu huulel: rühmiti paiknevad villid punetaval nahal, millele eelneb kipitus või põletustunne. Kui villid paiknevad vööna ühel kehapoolel ja valutavad tugevalt, on tõenäolisem vöötohatis ning sellist löövet tasub näidata dermatoloogile.
Ikka veel ebakindel?

Dermatoloog koostab plaani just teie naha jaoks.

Mitte järjekordne apteegikreem — sertifitseeritud spetsialisti diagnoos ja isiklik raviplaan 24 tunni jooksul.

Alusta konsultatsiooni
Isiklik raviplaan
24 t
Diagnoos
Raviplaan
Retseptid
iDerma
Sertifitseeritud dermatoloog

Artikli autor

Anna Tunkeviča

Meditsiinilist sisu vaatas üle

Živilė Bolevičienė(Dermatoloog)

Meie teised artiklid

Atoopilise dermatiidi punetav, ketendav ja põletikuline nahk küünarvarrel ja randmel

Atoopiline dermatiit (atoopiline ekseem): sümptomid, põhjused ja ravi

Atoopiline dermatiit ehk atoopiline ekseem: sügelus, kuiv nahk ja ägenemised lastel ja täiskasvanutel. Vallandajad, nahahooldus ja ravivõimalused.
Vöötohatise villikeste kobarad punetusega kaela ja õla piirkonnas

Vöötohatis (herpes zoster): sümptomid, põhjused ja ravi

Vöötohatis tekitab põletavat valu ja villilist löövet ühel kehapoolel. Lugege sümptomitest, haiguse kulust, nakkavusest, ravi alustamise ajast ja vaktsiinist.
Esiletõusev tüügastaoline seborroilise keratoosi kolle krobelise pinnaga nahal, mida hinnatakse kaugteel.

Seborroiline keratoos: tunnused, diagnoosimine ja eemaldamine

Seborroiline keratoos on healoomuline pruun nahamuutus. Lugege, kuidas eristada seda melanoomist ja aktiinilisest keratoosist ning millal seda eemaldada.
Käeselja nahk ketendavate roosakate kõrgenenud naastudega, mis on iseloomulikud punasele lamelihenile.

Lame lihhen: lillakad sõlmekesed nahal, valged laigud suus ja küünte muutused

Lame lihhen (lichen planus) põhjustab sügelevaid lillakaid sõlmekesi randmetel ja pahkluudel ning valget võrgustikku suus. Vormid, diagnoos ja ravi.