Herpes ehk ohatis on väga levinud naha ja limaskestade viirusnakkus, mis põhjustab mööduvat, kuid tülikat villilist löövet. Seda tekitab herpes simplex-viirus (HSV), millel on kaks tüüpi: HSV-1 ja HSV-2. Paljud tunnevad herpest huuleohatise ehk külmavillina, kuid lööve võib tekkida ka suguelunditele, sõrmedele, näole, silmade ümbrusesse ja mujale (Kliinik.ee). Kord organismi sattunud viirus jääb sinna kogu eluks ja võib aeg-ajalt uuesti aktiveeruda, mistõttu lööve mõnel inimesel kordub.
Enamasti on herpese ägenemised kerged ja mööduvad iseenesest. Õige hooldus ja varakult alustatud ravi lühendavad ägenemist, leevendavad vaevusi ja võivad vähendada kordumist.
Mis on herpes?
Herpes simplex-viirusi on kaks tüüpi:
- HSV-1 põhjustab peamiselt suu, huulte ja näo herpest, kuid võib suuseksi kaudu nakatada ka suguelundeid.
- HSV-2 põhjustab peamiselt suguelundite herpest, harva ka suupiirkonna löövet (DermNet).
Nakkus kulgeb kahes etapis. Esmasel nakatumisel võivad sümptomid olla tugevamad. Seejärel liigub viirus närvisõlmedesse ja püsib seal varjatult. Kui immuunsus mingil põhjusel nõrgeneb, aktiveerub viirus uuesti ja tekitab korduva ägenemise samas piirkonnas (Kliinik.ee). Herpes on maailmas üks levinumaid viirusnakkusi. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on HSV-1 umbes 64%-l alla 50-aastastest inimestest ja HSV-2 umbes 13%-l 15–49-aastastest, enamasti nad ise seda teadmata (WHO).
Viirus levib otsesel naha või limaskesta kokkupuutel, eriti villide või nende sisuga kokku puutudes. Nakatuda võib ka siis, kui nähtavat löövet ei ole, sest viirust võib eritada ka sümptomiteta inimene (WHO, NHS).
Põhjused ja riskitegurid
HSV levib lähedasel kontaktil sülje või suguelundite eritiste kaudu: suudeldes, suu- ja muul seksil ilma kaitsevahendita, harvem ühise tassi või huulepulga kaudu (Kliinik.ee). Kontaktspordis, näiteks maadluses või ragbis, võib viirus kanduda nahalt nahale ja põhjustada villide rühma põsel või mujal kehal (DermNet). Viiruse taasaktiveerumist ja lööbe kordumist soodustavad:
- Nõrgenenud immuunsus: palavikuga haigused, külmetus, immuunsust pärssiv ravi (Kliinik.ee, NHS).
- Stress ja väsimus.
- Hormonaalsed muutused: näiteks menstruatsioon (NHS).
- Naha või limaskesta vigastused: marrastused, hõõrdumine, protseduurid ja operatsioonid samas piirkonnas (DermNet, NHS).
- UV-kiirgus: päike ja solaarium (Kliinik.ee, NHS).
- Külm ja tuul, mis ärritavad huulte nahka.




Sümptomid
Pärast nakatumist tekivad esimesed nähud 2–12 päeva jooksul (DermNet). Esmasel haigestumisel on sümptomid sageli tugevamad, korduvad ägenemised on kergemad ja lühemad.
Enne löövet (eelnähud) tunneb inimene sageli:
- kipitust, pingetunnet või torkimist;
- sügelust ja põletustunnet;
- valu või hellust;
- kerget palavikku ja üldist halba enesetunnet, eriti esmasel haigestumisel;
- lähedal asuvate lümfisõlmede suurenemist ja valulikkust.
Seejärel ilmub lööve, huulel tavaliselt 48 tunni jooksul (NHS):
- punetus ja turse;
- väikesed rühmiti paiknevad villid selge või hägusa vedelikuga;
- hiljem valulikud haavandid ehk erosioonid;
- lõpuks koorikud, mis kukuvad ära ja tavaliselt arme ei jäta.
Huuleohatis peaks hakkama paranema 10 päeva jooksul (NHS). Esmane haigestumine kestab kauem, sageli 2–3 nädalat, ja nõrgenenud immuunsuse korral paraneb lööve aeglasemalt. Kõige valulikumad on esimesed päevad. Suupiirkonna herpesega kaasneb sageli valu söömisel ja rääkimisel, suguelundite herpes võib põhjustada valu urineerimisel ja ebamugavust vahekorra ajal (NHS, DermNet).
Kus herpes tekib? Kõige sagedamini huultel ja suguelundite piirkonnas. Lööve võib tekkida ka sõrmele (herpeetiline panaritsium), põsele ja lõuale, reitele või tuharatele (DermNet, NHS). Kui viirus satub silma, võib tekkida herpeskeratiit ehk silma sarvkesta põletik, mis võib nägemist kahjustada (Kliinik.ee).
Nakkav periood: herpes on kõige nakkavam alates esimesest kipitusest kuni lööbe täieliku paranemiseni (NHS). Viirus võib levida ka siis, kui nähtavaid sümptomeid ei ole.
Millal pöörduda arsti poole?
Pöörduge perearsti või dermatoloogi poole, kui:
- lööve kordub sageli, on väga valulik või ei hakka 10 päeva jooksul paranema (NHS);
- lööve tekkis esimest korda suguelundite piirkonda;
- teil on nõrgenenud immuunsus, näiteks vähiravi või diabeedi tõttu (NHS);
- teil või teie lapsel on lisaks huulelöövele paistes ja valulikud igemed ning haavandid suus (NHS);
- olete rase ja kahtlustate herpest, eriti raseduse lõpus: siis pöörduge kohe oma ämmaemanda või naistearsti poole (NHS);
- herpes ägeneb pärast iluprotseduure näo piirkonnas, näiteks laserit või koorimist. Siis võib enne järgmist protseduuri olla vaja ennetavat ravi.
Samal päeval pöörduge arsti poole, kui herpese ajal hakkab silm punetama, valgus häirib silmi või lööve on silmalaugudel või silma vahetus läheduses, samuti kui lööve on laialdane ja tekkis atoopilise dermatiidi ehk ekseemiga nahale. Viimasel juhul võib tegu olla raske nakkusega, mida nimetatakse ekseemherpeseks (eczema herpeticum), ning sellega kaasnevad sageli palavik ja suurenenud lümfisõlmed (DermNet). Väljaspool perearsti tööaega saate nõu perearsti nõuandeliinilt 1220.
Kui silm valutab tugevalt ja nägemine halveneb, minge kohe erakorralise meditsiini osakonda või helistage 112. Helistage 112 ka siis, kui tekivad kõrge palavik koos tugeva peavaluga, segasus või teadvushäire, krambid või kaela kangestus. Need võivad olla ajupõletiku tunnused, mis on herpese harv, kuid ohtlik tüsistus (Kliinik.ee). Ärge suudelge vastsündinut, kui teil on huuleohatis: vastsündinu herpes on väga ohtlik (NHS).
Imik on herpesele kõige vastuvõtlikum esimese 6 elunädala jooksul (NHS). Kui alla 6 nädala vanune imik ei söö hästi, on rahutu, tal on palavik 38 °C või rohkem või villid nahal, silmades või suus, pöörduge kohe arsti poole. Kui ta on loid, raskesti äratatav või hingab raskelt, helistage 112 (NHS).
Diagnoosimine
Diagnoos pannakse sageli tüüpilise pildi ja haigusloo põhjal: eelnähud, rühmiti paiknevad villid, valulikud haavandid. Kui diagnoos on ebaselge või täpne diagnoos on eriti oluline (näiteks raseduse või silmakahjustuse korral), tehakse uuringud:
- PCR-uuring või viiruse külv värske villi proovist kinnitab diagnoosi (DermNet). PCR leiab viiruse DNA ja on tänapäeval kõige tundlikum meetod, külv on vähem tundlik.
- Vereanalüüs antikehade määramiseks näitab, kas inimene on kunagi viirusega kokku puutunud, kuid ei ütle, kas konkreetne lööve on herpes, sest antikehad on enamikul inimestel olemas (DermNet).
- Nahabiopsia on vajalik vaid erandlikel, ebaselgetel juhtudel.
Proovi saab võtta ainult siis, kui villid või haavandid on nähtaval (NHS). Herpest tuleb eristada aftidest ehk suuhaavanditest, impetiigost, furunkulist, seennakkustest, teistest villilistest nahahaigustest ja vöötohatisest, mida põhjustab teine herpesviirus, tuulerõugete viirus (NHS, Kliinik.ee).
Ravi
Viirust ei ole praegu võimalik organismist täielikult eemaldada, kuid ravi leevendab oluliselt sümptomeid, lühendab ägenemist ja võib vähendada kordumist (Kliinik.ee).
- Ägenemise ravi: arsti määratud viirusevastane ravi, mida alustatakse kohe, kui tunnete eelnähte (kipitust, põletust) või märkate esimest villi. Mida varem ravi algab, seda lühem ja kergem on ägenemine. Huuleohatise korral tuleks ravi alustada esimese 48 tunni jooksul (Kliinik.ee).
- Ennetav ehk pidev ravi: igapäevane viirusevastane ravi, mida kaalutakse, kui ägenemised korduvad sageli, on rasked või häirivad oluliselt elukvaliteeti, samuti partneri nakatamise riski vähendamiseks. Suguelundite herpese puhul võib see aidata inimesi, kellel on üle 6 ägenemise aastas, ja ravi kestab tavaliselt 6–12 kuud (NHS, Kliinik.ee).
- Paikne hooldus: õrn pesemine, lööbe kuivana hoidmine, kahjustatud koha ümber nahabarjääri toetav kreem ja lühiajaliselt külm kompress. Ärge pange jääd otse nahale ning ärge hõõruge, pigistage ega torgake ville (NHS).
- Valu ja ebamugavuse leevendamine: suguelundite lööbe korral kandke avaraid ja hingavaid puuvillaseid riideid. Urineerimisel aitab, kui kallate samal ajal suguelunditele vett (NHS).
- Hügieen: puhastage kahjustatud kohta õrnalt, ärge kasutage tugevatoimelisi antiseptikume ja ärge puudutage löövet pesemata kätega, et vältida bakteriaalse nakkuse lisandumist.
Rahvapärased võtted, näiteks lööbe hõõrumine jääga või hambapasta määrimine, ei ole nahaarstide hinnangul soovitatavad (Kliinik.ee). Silmasümptomite korral ärge ravige end ise, vaid pöörduge kiiresti arsti poole. Raseduse ajal valitakse raviplaan individuaalselt, kaaludes ohutust ja tõhusust.
Hooldus ja ennetamine
Ägenemiste vähendamiseks ja lähedaste kaitsmiseks aitavad igapäevased harjumused:
- Vältige teadaolevaid vallandajaid: puhake piisavalt ning maandage stressi liikumise, hingamisharjutuste või lõõgastumisega.
- Hoidke nahabarjääri: niisutage nahka regulaarselt ja kasutage huultele kaitsvat huulepalsamit.
- Kaitske end päikese eest: UV-kiirgus vallandab sageli huuleherpese. Kandke peakatet ja kasutage päikese käes huulepalsamit kaitsefaktoriga vähemalt 15 (SPF 15) (NHS).
- Kondoom: kondoom vähendab nakatumise riski, kuid ei kaitse täielikult, kui see ei kata kahjustatud piirkonda. Vältige seksuaalvahekorda, kui teil või partneril on villid, haavandid või ägenemist ennustav kipitus (NHS).
- Ärge nakatage ennast ega teisi: ärge torgake ville, ärge puudutage pesemata kätega silmi ning ärge jagage huulepalsamit, tassi, sigaretti, hambaharja ega rätikut. Peske käsi iga kord, kui olete löövet puudutanud (NHS).
- Rääkige partneriga avameelselt: arutage diagnoosi, leppige kokku kaitses ja riskitegurite korral kaaluge uuringuid ka teiste suguhaiguste suhtes.
- Sport: ägenemise ajal hoiduge kontaktspordist, näiteks maadlusest, kuni lööve on täielikult paranenud.
- Protseduurid: enne iluprotseduure või nahaprotseduure näo piirkonnas rääkige spetsialistile oma kalduvusest herpesele, sest siis võib olla vaja ennetavat ravi.
- Rasedus ja vastsündinu: rääkige arstiga nakkuse edasikandumise riskist sünnituse ajal. Kõige suurem on risk siis, kui suguelundite herpes tekib esimest korda raseduse ajal või ägeneb sünnituse ajal (NHS). Kui villid on rinnal, ärge imetage ajutiselt sellest rinnast ja hoidke käed puhtad.
Veebikonsultatsioon iDerma dermatoloogiga
Kui lööve kordub, ei parane või te pole kindel, kas tegu on herpesega, saate saata lööbest fotod ja kirjelduse iDerma dermatoloogile veebikonsultatsioonil. Vastuse saate tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul). Dermatoloog hindab löövet, selgitab, millist ravi ja hooldust see vajab, ning koostab sagedaste ägenemiste korral teile sobiva plaani. Kuidas konsultatsioon käib, saate lugeda lehelt Kuidas see toimib. Kui teil on silmasümptomid, kõrge palavik või segasus, ärge oodake vastust, vaid pöörduge kohe arsti poole või helistage 112.
Foto: James Heilman, MD, CC BY-SA 3.0, via Wikimedia Commons.






