NahahaigusedFurunkul (koeranael): põhjused, sümptomid ja ravi

Furunkul (koeranael): põhjused, sümptomid ja ravi

Furunkul kollaka mädase peaga ja punetava nahaga karvasel alal – seisundit hindab dermatoloog.

Furunkul ehk paise, rahvakeeles koeranael, on karvanääpsu ja seda ümbritseva koe sügav bakteriaalne mädapõletik. Kõigepealt tekib valulik punetav kühm, mis täitub mõne päevaga mädaga ning seejärel avaneb või taandub. Enamasti paraneb furunkul umbes kahe nädalaga. Tavaliselt on põhjuseks kuldne stafülokokk (Staphylococcus aureus), bakter, mida paljud terved inimesed kannavad nahal seda ise teadmata (DermNet). Üksik furunkul on harva ohtlik. Arsti poole tuleb pöörduda, kui furunkul on näol, kui neid on mitu korraga, kui tekib palavik või kui furunkulid aina korduvad.

Mis on furunkul?

Iga karv kasvab karvanääpsust, väikesest taskust nahas. Kui bakterid tungivad nääpsu seina ja põletik ulatub pinnast sügavamale, piirab organism kolde ümbritsevast koest ning selle sisse koguneb mäda. Furunkuli keskele moodustub surnud koest tuum ehk mädakork (Kliinik.ee). Dermatoloogid peavad furunkulit bakteriaalse follikuliidi ehk karvanääpsupõletiku sügavaks vormiks ja mõnikord esinevad need koos: suurema furunkuli ümber on väikesed pindmised mädavillid (DermNet).

Lähedasi mõisteid kohtab sageli:

  • Furunkul, paise ja koeranael: sama haiguse eri nimed, ühe karvanääpsu sügav põletik.
  • Karbunkul ehk mädamuhk: mitme kõrvuti asetseva karvanääpsu põletik, mis moodustab ühe suurema, mitme mädapeaga kolde (Kliinik.ee, DermNet). Karbunkul on sügavam ja valulikum, sellega kaasneb sagedamini palavik ja halb enesetunne ning see võib jätta armi. Karbunkuleid esineb harvem ja peamiselt keskealistel meestel (NHS).
  • Furunkuloos: mitu furunkulit korraga või ikka ja jälle tekkivad furunkulid mitme kuu jooksul. Furunkuloos kipub korduma, seda on raske ravida ning sageli esineb see diabeedi või immuunpuudulikkusega inimestel (Kliinik.ee).
  • Abstsess ehk mädanik: mäda kogunemine koeõõnde. Suur furunkul on üks naha abstsessi vorme (DermNet).

Furunkul ei ole tsüst. Epidermoidtsüst on nahaalune põletikuvaba kapsel, mis suureneb aeglaselt kuude jooksul ega valuta, kui see just põletikuliseks ei muutu. Furunkul tekib mõne päevaga ja valutab algusest peale. Põletikulist tsüsti on furunkulist raske eristada, seepärast tuleb samas kohas korduv kühm arstile näidata. Varajast furunkulit näol või seljal võib segi ajada ka akne vistrikuga, kuid furunkul on sügavam, kõvem ja palju valulikum ning ümbritsev nahk on turses.

Põhjused ja riskitegurid

Furunkuli tekitab enamasti kuldne stafülokokk, harvem muud bakterid või seened (MedlinePlus). Hinnanguliselt 10–20% inimestest on stafülokoki kandjad: bakter elab ninasõõrmetes, kaenlaalustes, kubemes ja tuharavaos ega tekita seal vaevusi. Ninast kandub bakter küünte alla ja sealt teistele kehaosadele. Piisab pisikesest kriimustusest, marrastusest või riiete hõõrdumisest, et bakter jõuaks karvanääpsu seina, mis on naha kaitses nõrk koht (DermNet).

Enamik furunkuliga inimesi on muidu terved ja hoolitsevad oma hügieeni eest hästi. Mõned tegurid suurendavad siiski furunkulite riski või muudavad need raskemaks:

  • diabeet, eriti kui veresuhkur ei ole hästi kontrolli all (NHS, Kliinik.ee);
  • ülekaal, sest soojades ja niisketes nahavoltides paljunevad bakterid hästi, samuti alatoitumus (NHS);
  • nõrgenenud immuunsus, näiteks HIV-nakkuse või immuunsust pärssiva ravi tõttu (NHS, Kliinik.ee);
  • nahahaigused, mis kahjustavad nahabarjääri, näiteks ekseem ehk dermatiit (NHS);
  • lähedane kontakt inimesega, kellel on furunkul (NHS);
  • aneemia, rauavaegus ja suitsetamine (DermNet);
  • nahavigastused, soe ja niiske kliima, kleepplaastrid ja umbne riietus (Kliinik.ee).

Sümptomid: kuidas furunkul areneb

Furunkul läbib üsna kindlad etapid ja tavaline kulg kestab umbes 10 päeva (DermNet):

  • Algus: hell koht, kuhu tekib esimese või teise päeva jooksul punetav, kõva ja valulik kühm (Kliinik.ee). Enne seda võib nahk sügeleda (MedlinePlus).
  • Kasv: kühm suureneb ja valu tugevneb, kui sinna koguneb mäda ja surnud kude. Tavaliselt on furunkul hernetera suurune, kuid see võib kasvada ka golfipalli suuruseks (MedlinePlus).
  • Mädapea: umbes 3.–5. päeval tekib kolde keskele valge või kollane mädapea, mõnikord ka tume täpp. See on mädakork, mis tuleb hiljem välja koos mädaga (Kliinik.ee).
  • Avanemine ja paranemine: 7.–10. päeval furunkul avaneb või mädakork eemaldub. Kui mäda välja tuleb, valu kaob ja enesetunne paraneb. Alles jäänud kraatrikujuline auk täitub uue koega ja jätab paranedes väikese, vaevu märgatava armi (Kliinik.ee).

Furunkuleid tekib kõige sagedamini karvastele, higistavatele ja hõõrduvatele kehaosadele: näole, kaelale ja kuklasse, kaenlaalustesse, seljale, tuharatele ja reitele (MedlinePlus, Kliinik.ee). Sagedased on need ka kubemes ja suguelundite piirkonnas, kus nahk on niiske, hõõrdub ja seda raseeritakse. Eriti valusad on furunkulid ninas ja kõrvakanalis (MedlinePlus).

Furunkul habemekasvuga nahal: punetav, turses sõlm, mille keskel on kollakas mädapeaValmiv furunkul kaelal: kõva punetav kühm raseeritud nahal

Kui põletik ei piirdu enam karvanääpsuga, võivad tekkida palavik, külmavärinad ja üldine halb enesetunne. Kühmust võivad lähtuda punased triibud või selle ümber võib laieneda kuum, turses ja valulik nahapiirkond (MedlinePlus, DermNet). Siis pöörduge arsti poole samal päeval.

Millal pöörduda arsti poole?

Paljud üksikud furunkulid paranevad soojade kompresside abil iseenesest. Pöörduge perearsti poole, kui:

  • furunkul ei ole kahe nädala jooksul koduse hooldusega paranenud (NHS);
  • see on väga suur, väga valulik või asub selgroo kohal (MedlinePlus);
  • furunkulid tekivad aina uuesti (NHS);
  • teil on mitu furunkulit korraga või karbunkul (NHS).

Samal päeval pöörduge arsti poole, kui furunkul on näol, eriti nina, ülahuule või silmade piirkonnas, kui furunkuli ümbritsev nahk on kuum ja turses ning punetus laieneb, kui teil on palavik või külmavärinad või kui teil on diabeet või nõrgenenud immuunsus (NHS, MedlinePlus). Näopiirkonnas on palju veresooni, mille kaudu võib põletik levida kolju sisemusse. See juhtub harva, kuid on eluohtlik, seepärast vajab näo furunkul arsti hinnangut ja mõnikord haiglaravi (Kliinik.ee). Kui perearst teid samal päeval vastu võtta ei saa, minge erakorralise meditsiini osakonda. Väljaspool perearsti tööaega saate nõu perearsti nõuandeliinilt 1220.

Helistage kohe 112, kui furunkuli ja palavikuga kaasneb segasus või ebaselge kõne, hingamine on väga kiire või nahk muutub kahvatuks, sinakaks või laiguliseks. Need võivad olla sepsise ehk veremürgituse tunnused (NHS).

Diagnoosimine

Arst tunneb furunkuli tavaliselt ära välimuse järgi (MedlinePlus). Uuringuid on vaja siis, kui olukord ei ole tavapärane:

  • Mäda külv näitab, milline bakter põletikku põhjustab ja milline antibakteriaalne ravi sellele mõjub. Külv on vajalik, kui furunkulid korduvad või ei parane ning kui kahtlustatakse ravile resistentset stafülokokki, näiteks MRSA-d (DermNet, MedlinePlus).
  • Proov ninast ja nahavoltidest näitab korduvate furunkulite korral, kas inimene on stafülokoki kandja.
  • Vereanalüüsid korduvate furunkulite korral: veresuhkur ja rauavarud, sest diabeet, aneemia ja rauavaegus soodustavad kordumist (DermNet).
  • Kui valulikud sõlmed korduvad kuude või aastate jooksul samades kohtades (kaenlaalused, kubemed, rindade alune) ja jätavad arme, võib tegu olla mädase hidradeniidiga (hidradenitis suppurativa), mitte tavalise furunkuloosiga.

Ravi

Ravi sõltub furunkuli suurusest, asukohast ja sellest, kas põletik levib.

Väikese tüsistusteta furunkuli kodune hooldus

  • Soojad kompressid: niisutage puhas lapp sooja veega ja hoidke seda furunkulil umbes 10 minutit neli korda päevas (NHS). Soojus leevendab valu ja aitab mädal kiiremini välja tulla. Kasutage iga kord puhast lappi.
  • Ärge pigistage ega torgake: surve viib bakterid sügavamale ja võib nakkust levitada (MedlinePlus). Nina, suu ja silmade ümbruses suurendab pigistamine tõsise tüsistuse ohtu (Kliinik.ee).
  • Puhastage ja katke: kui mäda tuleb välja, puhastage ümbritsev nahk antibakteriaalse seebiga ja katke steriilse sidemega kuni paranemiseni (NHS). Vahetage sidet sageli, peske käsi enne ja pärast furunkuli puudutamist ning visake kasutatud sidemed ära suletud kotis (MedlinePlus).
  • Antibakteriaalne seep või kreem juba tekkinud furunkulit ei ravi (MedlinePlus).

Arsti ravi

  • Mädakolde avamine: kui furunkul on suur ja pehme, kuid ise ei avane, teeb arst kohaliku tuimestusega väikese sisselõike ja laseb mäda välja (Kliinik.ee, NHS). Valu leevendub peaaegu kohe. Haav jäetakse tavaliselt lahti ja kaetakse sidemega.
  • Antibakteriaalne ravi: kõik furunkulid seda ei vaja. Suukaudset ravi kasutatakse siis, kui põletik levib ümbritsevasse nahka, kui on palavik, kui furunkul on näol, kui furunkuleid on mitu või need korduvad või kui inimesel on diabeet või nõrgenenud immuunsus. Võimaluse korral valitakse ravi külvi tulemuse järgi (DermNet, NHS).
  • Stafülokokikandluse ravi korduvate furunkulite korral: antiseptiline pesuvahend iga päev nädala jooksul ja seejärel kaks korda nädalas mitme nädala vältel, antiseptiline või antibakteriaalne salv ninasõõrmetesse ning regulaarne käte desinfitseerimine. Pereliikmed, kellel samuti tekivad furunkulid, peaksid järgima sama režiimi, sest kodus kantakse bakterit üksteisele edasi (DermNet).
  • Põhjuse ravi: näiteks diabeedi parem kontroll või rauavaeguse korrigeerimine (DermNet).

Tõsised tüsistused on haruldased, kuid bakterid võivad jõuda vereringesse ja põhjustada sepsise või kahjustada luid, südant ja aju (MedlinePlus). Seepärast ei tohi laienevat punetust, palavikku ega näo furunkulit ravida ainult kodus.

Hooldus ja ennetamine

Furunkul võib tekkida ka väga hea hügieeni korral, kuid järgmised sammud vähendavad uute furunkulite riski ja nakkuse edasikandumist:

  • Käige iga päev duši all ja peske käsi sageli, eriti pärast furunkuli või sideme puudutamist (NHS).
  • Ärge jagage rätikut, pesulappi, habemenuga ega voodipesu. Peske rätikuid ja voodipesu vähemalt kord nädalas kõrgel temperatuuril (NHS).
  • Ärge minge ujulasse ega jõusaali enne, kui furunkul on paranenud, sest võite nakkust edasi anda (NHS). Kontaktspordiga, näiteks maadluse või judoga, oodake samuti paranemiseni.
  • Kandke kahjustatud kohal avaraid ja hingavaid riideid ning vältige paranemise ajal tugevat higistamist ja hõõrdumist.
  • Vahetage regulaarselt aluspesu ja ööriideid, hoidke taskurätik puhas ja ärge nokkige nina (DermNet).
  • Kui teil on ülekaal ja furunkulid tekivad nahavoltidesse, aitab kaalulangus kordumist vähendada (NHS, DermNet).
  • Hoidke diabeet hästi kontrolli all, toituge mitmekesiselt ja loobuge suitsetamisest (DermNet).

Kui furunkul tekib ikka ja jälle samasse kohta või teil on aasta jooksul olnud mitu furunkulit, ärge ravige igaüht eraldi. Korduvatel furunkulitel on sageli leitav põhjus ning stafülokokikandluse ravi katkestab ringi tihti.

Veebikonsultatsioon iDerma dermatoloogiga

Kui te pole kindel, kas tegu on furunkuli või mõne muu nahahaigusega, või kui furunkulid korduvad, saatke fotod ja kirjeldus iDerma dermatoloogile veebikonsultatsioonil. Vastuse saate tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul). Dermatoloog hindab, kas piisab kodusest hooldusest, kas furunkul tuleks arsti vastuvõtul avada ja milliseid uuringuid on vaja kordumise põhjuse leidmiseks. Kuidas konsultatsioon käib, saate lugeda lehelt Kuidas see toimib. Kui furunkul on näol või teil on palavik, ärge oodake vastust, vaid pöörduge samal päeval perearsti poole.

Korduma kippuvad küsimused

Kas furunkul on nakkav?
Furunkul ise ei levi nagu nohu, kuid mädas on palju stafülokokke. Bakterid levivad teistele nahakontakti ning ühiste rätikute, habemenugade ja voodipesu kaudu ning võivad kanduda ka teie enda keha teistele piirkondadele. Hoidke furunkul kaetuna, peske käsi pärast selle puudutamist, ärge jagage rätikut ning ärge minge ujulasse ega jõusaali enne paranemist.
Kas furunkulit võib ise välja pigistada?
Ei. Pigistamine ja torkamine suruvad bakterid sügavamale ja ümbritsevasse nahka, nii et üksikust furunkulist võib saada laialdasem põletik, uued furunkulid või arm. Kasutage sooje kompresse, et furunkul valmiks ja avaneks ise. Kui see on suur, pehme ja valulik, kuid ei avane, avab selle arst kohaliku tuimestusega.
Kui kaua furunkul kestab?
Tavaline kulg kestab umbes 10 päeva kuni kaks nädalat: esimestel päevadel hell kühm, siis mädapea, seejärel avanemine ja paranemine. Pärast avanemist jääb väike haav, mis paranedes võib jätta vaevu märgatava armi. Kui furunkul ei ole kahe nädala jooksul soojade kompresside abil paranenud, pöörduge arsti poole.
Mis vahe on furunkulil ja karbunkulil?
Furunkul on ühe karvanääpsu põletik. Karbunkul ehk mädamuhk tekib, kui põletik haarab mitu kõrvuti asetsevat karvanääpsu, ja moodustab suurema, sügavama mitme mädapeaga kolde. Karbunkul on valulikum, sellega kaasneb sagedamini palavik ja halb enesetunne ning see võib jätta armi. Karbunkul tuleb alati arstile näidata.
Miks on furunkuli keskel tume täpp või kollane pea?
Kollane või valge pea on naha all kogunenud mäda ja näitab, et furunkul on peagi avanemas. Tume täpp keskel on mädakork ehk surnud koe tuum karvanääpsu suudmes, mis tuleb välja koos mädaga. Mõlemad on furunkuli tavalised etapid. Laienev punetus või kühmust lähtuvad punased triibud ei ole tavalised ja vajavad arsti hinnangut.
Miks furunkulid korduvad?
Korduvad furunkulid tähendavad sageli, et teie või mõni pereliige kannab stafülokokki ninas või nahavoltides ja bakter satub ikka uuesti nahale. Kordumist soodustavad ka diabeet, rauavaegus, ülekaal, suitsetamine ja nõrgenenud immuunsus. Arst saab võtta proovi kandluse kindlakstegemiseks, kontrollida veresuhkrut ja rauavarusid ning määrata stafülokokikandluse ravi, mis katkestab ringi sageli.
Kas diabeedi korral tuleb furunkuliga olla ettevaatlikum?
Jah. Kõrge veresuhkur nõrgestab naha kaitset ja aeglustab paranemist, mistõttu diabeediga inimestel tekib furunkuleid sagedamini ja tüsistusi rohkem. Laske furunkul varakult arstil üle vaadata, selle asemel et oodata, kuni see ise avaneb. Korduvad furunkulid võivad olla ka märk, et diabeedi ravi vajab ülevaatamist.
Ikka veel ebakindel?

Dermatoloog koostab plaani just teie naha jaoks.

Mitte järjekordne apteegikreem — sertifitseeritud spetsialisti diagnoos ja isiklik raviplaan 24 tunni jooksul.

Alusta konsultatsiooni
Isiklik raviplaan
24 t
Diagnoos
Raviplaan
Retseptid
iDerma
Sertifitseeritud dermatoloog

Artikli autor

Anna Tunkeviča

Meditsiinilist sisu vaatas üle

Živilė Bolevičienė(Dermatoloog)

Meie teised artiklid

Atoopilise dermatiidi punetav, ketendav ja põletikuline nahk küünarvarrel ja randmel

Atoopiline dermatiit (atoopiline ekseem): sümptomid, põhjused ja ravi

Atoopiline dermatiit ehk atoopiline ekseem: sügelus, kuiv nahk ja ägenemised lastel ja täiskasvanutel. Vallandajad, nahahooldus ja ravivõimalused.
Vöötohatise villikeste kobarad punetusega kaela ja õla piirkonnas

Vöötohatis (herpes zoster): sümptomid, põhjused ja ravi

Vöötohatis tekitab põletavat valu ja villilist löövet ühel kehapoolel. Lugege sümptomitest, haiguse kulust, nakkavusest, ravi alustamise ajast ja vaktsiinist.
Esiletõusev tüügastaoline seborroilise keratoosi kolle krobelise pinnaga nahal, mida hinnatakse kaugteel.

Seborroiline keratoos: tunnused, diagnoosimine ja eemaldamine

Seborroiline keratoos on healoomuline pruun nahamuutus. Lugege, kuidas eristada seda melanoomist ja aktiinilisest keratoosist ning millal seda eemaldada.
Käeselja nahk ketendavate roosakate kõrgenenud naastudega, mis on iseloomulikud punasele lamelihenile.

Lame lihhen: lillakad sõlmekesed nahal, valged laigud suus ja küünte muutused

Lame lihhen (lichen planus) põhjustab sügelevaid lillakaid sõlmekesi randmetel ja pahkluudel ning valget võrgustikku suus. Vormid, diagnoos ja ravi.