Furunkul ehk paise, rahvakeeles koeranael, on karvanääpsu ja seda ümbritseva koe sügav bakteriaalne mädapõletik. Kõigepealt tekib valulik punetav kühm, mis täitub mõne päevaga mädaga ning seejärel avaneb või taandub. Enamasti paraneb furunkul umbes kahe nädalaga. Tavaliselt on põhjuseks kuldne stafülokokk (Staphylococcus aureus), bakter, mida paljud terved inimesed kannavad nahal seda ise teadmata (DermNet). Üksik furunkul on harva ohtlik. Arsti poole tuleb pöörduda, kui furunkul on näol, kui neid on mitu korraga, kui tekib palavik või kui furunkulid aina korduvad.
Mis on furunkul?
Iga karv kasvab karvanääpsust, väikesest taskust nahas. Kui bakterid tungivad nääpsu seina ja põletik ulatub pinnast sügavamale, piirab organism kolde ümbritsevast koest ning selle sisse koguneb mäda. Furunkuli keskele moodustub surnud koest tuum ehk mädakork (Kliinik.ee). Dermatoloogid peavad furunkulit bakteriaalse follikuliidi ehk karvanääpsupõletiku sügavaks vormiks ja mõnikord esinevad need koos: suurema furunkuli ümber on väikesed pindmised mädavillid (DermNet).
Lähedasi mõisteid kohtab sageli:
- Furunkul, paise ja koeranael: sama haiguse eri nimed, ühe karvanääpsu sügav põletik.
- Karbunkul ehk mädamuhk: mitme kõrvuti asetseva karvanääpsu põletik, mis moodustab ühe suurema, mitme mädapeaga kolde (Kliinik.ee, DermNet). Karbunkul on sügavam ja valulikum, sellega kaasneb sagedamini palavik ja halb enesetunne ning see võib jätta armi. Karbunkuleid esineb harvem ja peamiselt keskealistel meestel (NHS).
- Furunkuloos: mitu furunkulit korraga või ikka ja jälle tekkivad furunkulid mitme kuu jooksul. Furunkuloos kipub korduma, seda on raske ravida ning sageli esineb see diabeedi või immuunpuudulikkusega inimestel (Kliinik.ee).
- Abstsess ehk mädanik: mäda kogunemine koeõõnde. Suur furunkul on üks naha abstsessi vorme (DermNet).
Furunkul ei ole tsüst. Epidermoidtsüst on nahaalune põletikuvaba kapsel, mis suureneb aeglaselt kuude jooksul ega valuta, kui see just põletikuliseks ei muutu. Furunkul tekib mõne päevaga ja valutab algusest peale. Põletikulist tsüsti on furunkulist raske eristada, seepärast tuleb samas kohas korduv kühm arstile näidata. Varajast furunkulit näol või seljal võib segi ajada ka akne vistrikuga, kuid furunkul on sügavam, kõvem ja palju valulikum ning ümbritsev nahk on turses.
Põhjused ja riskitegurid
Furunkuli tekitab enamasti kuldne stafülokokk, harvem muud bakterid või seened (MedlinePlus). Hinnanguliselt 10–20% inimestest on stafülokoki kandjad: bakter elab ninasõõrmetes, kaenlaalustes, kubemes ja tuharavaos ega tekita seal vaevusi. Ninast kandub bakter küünte alla ja sealt teistele kehaosadele. Piisab pisikesest kriimustusest, marrastusest või riiete hõõrdumisest, et bakter jõuaks karvanääpsu seina, mis on naha kaitses nõrk koht (DermNet).
Enamik furunkuliga inimesi on muidu terved ja hoolitsevad oma hügieeni eest hästi. Mõned tegurid suurendavad siiski furunkulite riski või muudavad need raskemaks:
- diabeet, eriti kui veresuhkur ei ole hästi kontrolli all (NHS, Kliinik.ee);
- ülekaal, sest soojades ja niisketes nahavoltides paljunevad bakterid hästi, samuti alatoitumus (NHS);
- nõrgenenud immuunsus, näiteks HIV-nakkuse või immuunsust pärssiva ravi tõttu (NHS, Kliinik.ee);
- nahahaigused, mis kahjustavad nahabarjääri, näiteks ekseem ehk dermatiit (NHS);
- lähedane kontakt inimesega, kellel on furunkul (NHS);
- aneemia, rauavaegus ja suitsetamine (DermNet);
- nahavigastused, soe ja niiske kliima, kleepplaastrid ja umbne riietus (Kliinik.ee).
Sümptomid: kuidas furunkul areneb
Furunkul läbib üsna kindlad etapid ja tavaline kulg kestab umbes 10 päeva (DermNet):
- Algus: hell koht, kuhu tekib esimese või teise päeva jooksul punetav, kõva ja valulik kühm (Kliinik.ee). Enne seda võib nahk sügeleda (MedlinePlus).
- Kasv: kühm suureneb ja valu tugevneb, kui sinna koguneb mäda ja surnud kude. Tavaliselt on furunkul hernetera suurune, kuid see võib kasvada ka golfipalli suuruseks (MedlinePlus).
- Mädapea: umbes 3.–5. päeval tekib kolde keskele valge või kollane mädapea, mõnikord ka tume täpp. See on mädakork, mis tuleb hiljem välja koos mädaga (Kliinik.ee).
- Avanemine ja paranemine: 7.–10. päeval furunkul avaneb või mädakork eemaldub. Kui mäda välja tuleb, valu kaob ja enesetunne paraneb. Alles jäänud kraatrikujuline auk täitub uue koega ja jätab paranedes väikese, vaevu märgatava armi (Kliinik.ee).
Furunkuleid tekib kõige sagedamini karvastele, higistavatele ja hõõrduvatele kehaosadele: näole, kaelale ja kuklasse, kaenlaalustesse, seljale, tuharatele ja reitele (MedlinePlus, Kliinik.ee). Sagedased on need ka kubemes ja suguelundite piirkonnas, kus nahk on niiske, hõõrdub ja seda raseeritakse. Eriti valusad on furunkulid ninas ja kõrvakanalis (MedlinePlus).


Kui põletik ei piirdu enam karvanääpsuga, võivad tekkida palavik, külmavärinad ja üldine halb enesetunne. Kühmust võivad lähtuda punased triibud või selle ümber võib laieneda kuum, turses ja valulik nahapiirkond (MedlinePlus, DermNet). Siis pöörduge arsti poole samal päeval.
Millal pöörduda arsti poole?
Paljud üksikud furunkulid paranevad soojade kompresside abil iseenesest. Pöörduge perearsti poole, kui:
- furunkul ei ole kahe nädala jooksul koduse hooldusega paranenud (NHS);
- see on väga suur, väga valulik või asub selgroo kohal (MedlinePlus);
- furunkulid tekivad aina uuesti (NHS);
- teil on mitu furunkulit korraga või karbunkul (NHS).
Samal päeval pöörduge arsti poole, kui furunkul on näol, eriti nina, ülahuule või silmade piirkonnas, kui furunkuli ümbritsev nahk on kuum ja turses ning punetus laieneb, kui teil on palavik või külmavärinad või kui teil on diabeet või nõrgenenud immuunsus (NHS, MedlinePlus). Näopiirkonnas on palju veresooni, mille kaudu võib põletik levida kolju sisemusse. See juhtub harva, kuid on eluohtlik, seepärast vajab näo furunkul arsti hinnangut ja mõnikord haiglaravi (Kliinik.ee). Kui perearst teid samal päeval vastu võtta ei saa, minge erakorralise meditsiini osakonda. Väljaspool perearsti tööaega saate nõu perearsti nõuandeliinilt 1220.
Helistage kohe 112, kui furunkuli ja palavikuga kaasneb segasus või ebaselge kõne, hingamine on väga kiire või nahk muutub kahvatuks, sinakaks või laiguliseks. Need võivad olla sepsise ehk veremürgituse tunnused (NHS).
Diagnoosimine
Arst tunneb furunkuli tavaliselt ära välimuse järgi (MedlinePlus). Uuringuid on vaja siis, kui olukord ei ole tavapärane:
- Mäda külv näitab, milline bakter põletikku põhjustab ja milline antibakteriaalne ravi sellele mõjub. Külv on vajalik, kui furunkulid korduvad või ei parane ning kui kahtlustatakse ravile resistentset stafülokokki, näiteks MRSA-d (DermNet, MedlinePlus).
- Proov ninast ja nahavoltidest näitab korduvate furunkulite korral, kas inimene on stafülokoki kandja.
- Vereanalüüsid korduvate furunkulite korral: veresuhkur ja rauavarud, sest diabeet, aneemia ja rauavaegus soodustavad kordumist (DermNet).
- Kui valulikud sõlmed korduvad kuude või aastate jooksul samades kohtades (kaenlaalused, kubemed, rindade alune) ja jätavad arme, võib tegu olla mädase hidradeniidiga (hidradenitis suppurativa), mitte tavalise furunkuloosiga.
Ravi
Ravi sõltub furunkuli suurusest, asukohast ja sellest, kas põletik levib.
Väikese tüsistusteta furunkuli kodune hooldus
- Soojad kompressid: niisutage puhas lapp sooja veega ja hoidke seda furunkulil umbes 10 minutit neli korda päevas (NHS). Soojus leevendab valu ja aitab mädal kiiremini välja tulla. Kasutage iga kord puhast lappi.
- Ärge pigistage ega torgake: surve viib bakterid sügavamale ja võib nakkust levitada (MedlinePlus). Nina, suu ja silmade ümbruses suurendab pigistamine tõsise tüsistuse ohtu (Kliinik.ee).
- Puhastage ja katke: kui mäda tuleb välja, puhastage ümbritsev nahk antibakteriaalse seebiga ja katke steriilse sidemega kuni paranemiseni (NHS). Vahetage sidet sageli, peske käsi enne ja pärast furunkuli puudutamist ning visake kasutatud sidemed ära suletud kotis (MedlinePlus).
- Antibakteriaalne seep või kreem juba tekkinud furunkulit ei ravi (MedlinePlus).
Arsti ravi
- Mädakolde avamine: kui furunkul on suur ja pehme, kuid ise ei avane, teeb arst kohaliku tuimestusega väikese sisselõike ja laseb mäda välja (Kliinik.ee, NHS). Valu leevendub peaaegu kohe. Haav jäetakse tavaliselt lahti ja kaetakse sidemega.
- Antibakteriaalne ravi: kõik furunkulid seda ei vaja. Suukaudset ravi kasutatakse siis, kui põletik levib ümbritsevasse nahka, kui on palavik, kui furunkul on näol, kui furunkuleid on mitu või need korduvad või kui inimesel on diabeet või nõrgenenud immuunsus. Võimaluse korral valitakse ravi külvi tulemuse järgi (DermNet, NHS).
- Stafülokokikandluse ravi korduvate furunkulite korral: antiseptiline pesuvahend iga päev nädala jooksul ja seejärel kaks korda nädalas mitme nädala vältel, antiseptiline või antibakteriaalne salv ninasõõrmetesse ning regulaarne käte desinfitseerimine. Pereliikmed, kellel samuti tekivad furunkulid, peaksid järgima sama režiimi, sest kodus kantakse bakterit üksteisele edasi (DermNet).
- Põhjuse ravi: näiteks diabeedi parem kontroll või rauavaeguse korrigeerimine (DermNet).
Tõsised tüsistused on haruldased, kuid bakterid võivad jõuda vereringesse ja põhjustada sepsise või kahjustada luid, südant ja aju (MedlinePlus). Seepärast ei tohi laienevat punetust, palavikku ega näo furunkulit ravida ainult kodus.
Hooldus ja ennetamine
Furunkul võib tekkida ka väga hea hügieeni korral, kuid järgmised sammud vähendavad uute furunkulite riski ja nakkuse edasikandumist:
- Käige iga päev duši all ja peske käsi sageli, eriti pärast furunkuli või sideme puudutamist (NHS).
- Ärge jagage rätikut, pesulappi, habemenuga ega voodipesu. Peske rätikuid ja voodipesu vähemalt kord nädalas kõrgel temperatuuril (NHS).
- Ärge minge ujulasse ega jõusaali enne, kui furunkul on paranenud, sest võite nakkust edasi anda (NHS). Kontaktspordiga, näiteks maadluse või judoga, oodake samuti paranemiseni.
- Kandke kahjustatud kohal avaraid ja hingavaid riideid ning vältige paranemise ajal tugevat higistamist ja hõõrdumist.
- Vahetage regulaarselt aluspesu ja ööriideid, hoidke taskurätik puhas ja ärge nokkige nina (DermNet).
- Kui teil on ülekaal ja furunkulid tekivad nahavoltidesse, aitab kaalulangus kordumist vähendada (NHS, DermNet).
- Hoidke diabeet hästi kontrolli all, toituge mitmekesiselt ja loobuge suitsetamisest (DermNet).
Kui furunkul tekib ikka ja jälle samasse kohta või teil on aasta jooksul olnud mitu furunkulit, ärge ravige igaüht eraldi. Korduvatel furunkulitel on sageli leitav põhjus ning stafülokokikandluse ravi katkestab ringi tihti.
Veebikonsultatsioon iDerma dermatoloogiga
Kui te pole kindel, kas tegu on furunkuli või mõne muu nahahaigusega, või kui furunkulid korduvad, saatke fotod ja kirjeldus iDerma dermatoloogile veebikonsultatsioonil. Vastuse saate tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul). Dermatoloog hindab, kas piisab kodusest hooldusest, kas furunkul tuleks arsti vastuvõtul avada ja milliseid uuringuid on vaja kordumise põhjuse leidmiseks. Kuidas konsultatsioon käib, saate lugeda lehelt Kuidas see toimib. Kui furunkul on näol või teil on palavik, ärge oodake vastust, vaid pöörduge samal päeval perearsti poole.






