Follikuliit ehk karvanääpsupõletik on põletik karvanääpsus, millest karv kasvab. Nahale tekivad väikesed punased täpid või mädavillid, mille keskel on sageli näha karv. Enamasti on follikuliit kerge ja möödub ise, kuid sügelus, valulikud villid ja kordumine võivad igapäevaelu tublisti segada.
Follikuliit võib tekkida kõikjal, kus kasvavad karvad: näol ja peanahal, kehatüvel, tuharatel ja jalgadel. Peopesadel ja jalataldadel seda ei esine, sest seal karvanääpse ei ole. Sageli ilmub lööve pärast raseerimist, trenni, sauna, ujulat või kümblustünnis käimist. Mõnel inimesel see kordub, eriti kui nahka ärritav tegur jääb alles.
Mis on follikuliit?
Follikuliidi korral tekivad karvanääpsu ava ümber põletikulised papulid (väikesed sõlmekesed) või pustulid (mädavillid). Eristatakse pindmist follikuliiti, mis haarab karvanääpsu ülemist osa, ja sügavat follikuliiti, mille korral põletik ulatub nääpsu sügavamatesse osadesse. Pindmine vorm on tavaliselt kergem ja lühiajaline. Sügav follikuliit on valulikum, sõlmed on suuremad ja kõvemad ning põletikust võib areneda furunkul ehk koeranael (keeb), see tähendab sügav mädapõletik.
Follikuliidi põhjus võib olla nakkuslik (bakterid, seened, viirused või parasiidid) või mittenakkuslik: hõõrdumine, sissekasvanud karvad või ummistunud karvanääpsud. Raseeritud piirkonnas, eriti meestel habeme alal, esineb sageli pseudofollikuliit. Siis tekitavad põletikulisi kühmukesi sissekasvanud karvad ja lööve näeb välja nagu nakkus, kuigi mikroobid ei ole selle peamine põhjus.
Põhjused ja riskitegurid
Kõige sagedasemad põhjused:
- Bakterid: kõige sagedamini kuldne stafülokokk (Staphylococcus aureus). Halvasti hooldatud kümblustünnis, mullivannis või basseinis võib nahale sattuda Pseudomonas-bakter, mis põhjustab nn mullivannifollikuliiti.
- Seened: eelkõige pärmseened, mis eelistavad sooja ja niisket keskkonda: higistavaid kehapiirkondi ja liibuvate sünteetiliste riiete alust nahka.
- Viirused: harvem põhjus, näiteks herpesviirus, eelkõige habemepiirkonnas või kahjustatud nahal.
- Parasiidid ja lestad: mõnel juhul on seotud Demodexi lestad, eriti näonahal.
- Mittenakkuslikud tegurid: hõõrdumine, surve (kiivrid, liibuv riietus), sissekasvanud karvad pärast raseerimist või depilatsiooni, karvanääpsu ummistumine kosmeetikatoodetega. Väikesed steriilsed mädavillid võivad tekkida ka plaastri või kitsa riietuse all.
Riski suurendavad:
- Rohke higistamine ning soe ja niiske keskkond (sport, töö kuumas).
- Naha hõõrdumine vastu liibuvaid riideid või varustust, näiteks seljakoti rihmu või kaitsekiivrit.
- Raseerimine vastukarva, nüri või harva vahetatav tera ning depilatsioonist tingitud ärritus.
- Kahjustatud nahabarjäär: kriimustamisest tekkinud mikrolõhed, liiga karmid koorijad ja pesuvahendid.
- Poore ummistavad nahahooldustooted (komedogeensed koostised) ja sobimatud õlid.
- Tervislik seisund: diabeet, immuunsust nõrgestavad haigused või ravi ning nahahaigused, näiteks atoopiline dermatiit.
- Stafülokoki kandlus ninas või nahal, mis soodustab bakteriaalse follikuliidi kordumist.




Sümptomid
Follikuliidi peamised tunnused:
- Väikesed punased täpid või mädavillid, mille keskel on sageli näha karv.
- Sügelus, kipitus või valu.
- Tundlikkus, kui nahale vajutada või kui riided hõõruvad.
- Põletiku järel võivad jääda ajutised tumedad laigud (põletikujärgne hüperpigmentatsioon) ja harva armid, eriti pärast sügavat follikuliiti.
Sagedasemad kohad on nägu ja habemepiirkond, kael, peanahk, selg ja rind, tuharad, reied ja sääred. Pärast saastunud vees käimist tekkinud follikuliit on sageli tugevam ujumisriiete all, kus nahk püsib kauem soojas ja niiskes.
Follikuliiti aetakse tihti segi aknega. Aknele viitavad mustpead ja valgepead (avatud ja suletud komedoonid), follikuliidi villid aga paiknevad üksikute karvanääpsude ümber ja on seotud kindla ärritajaga, näiteks raseerimise või trenniga.
Millal pöörduda arsti poole?
Pöörduge perearsti või dermatoloogi poole, kui:
- lööve ei taandu 1–2 nädalaga, kuigi hooldate nahka õigesti;
- tekivad suured, sügavad või väga valulikud sõlmed, eriti kui neis on mäda;
- follikuliit kordub või levib uutele kehapiirkondadele;
- tekib palavik, üldine nõrkus või lümfisõlmed paistetavad;
- teie immuunsus on nõrgenenud haiguse või ravi tõttu;
- peanaha villidega kaasneb juuste väljalangemine või armistumine.
Kiiret abi on vaja palaviku, kiiresti leviva punetuse, tugeva valu või näole tekkinud paise korral. Väljaspool perearsti tööaega saate nõu perearsti nõuandeliinilt 1220, eluohtliku seisundi korral helistage 112.
Kui villid püsivad või korduvad, kuid ohumärke ei ole, aitab iDerma dermatoloogi veebikonsultatsioon: saatke fotod ja kirjeldus ning saate vastuse 24 tunni jooksul. Arst hindab, kas tegemist on follikuliidiga, millist hooldust vajate ning kas on tarvis lisauuringuid või arsti vastuvõttu.
Diagnoosimine
Arst tunneb follikuliidi tavaliselt ära naha vaatluse põhjal. Ta küsib, millal villid tekkisid ja kas need järgnesid raseerimisele, trennile või ujumisele. Vajadusel tehakse lisauuringuid:
- Bakterikülv mädavillist, kui kahtlustatakse bakteriaalset follikuliiti või põletik kordub sageli.
- Nahakaabe ja mikroskoopia seente või Demodexi lestade leidmiseks, eriti kui lööve ei allu tavalisele hooldusele.
- PCR-uuring konkreetse viiruse tuvastamiseks, kui kliiniline pilt sellele viitab.
- Dermatoskoopia, mis aitab eristada follikuliiti teistest löövetest ja hinnata sissekasvanud karvu.
Kui follikuliit kordub, otsib arst soodustavaid tegureid, näiteks nahabarjääri häireid, raseerimisest tingitud ärritust või stafülokoki kandlust, ning koostab koos teiega ennetusplaani.
Ravi
Ravi sõltub follikuliidi põhjusest ja raskusest. Kerge pindmine follikuliit paraneb sageli nahahoolduse ja ärritaja kõrvaldamisega. Kui põletiku tekitas mehaaniline või keemiline ärritaja, taandub see tavaliselt pärast ärritaja eemaldamist.
Üldpõhimõtted:
- Ärritaja kõrvaldamine: vähendage hõõrdumist ja raseerimisest tulenevat ärritust ning peske nahka õrnalt; ärrituse korral tehke raseerimises paus. Täpsemad nõuanded leiate allpool ennetamise juurest.
- Soojad kompressid pindmiste mädavillide korral leevendavad ebamugavust.
- Ärge pigistage villikesi: nii väheneb armide, pigmendilaikude ja nakkuse leviku oht.
Sihipärase ravi valib arst vastavalt põhjusele:
- Antiseptilised pesuvahendid või paikne antibakteriaalne ravi pindmise bakteriaalse follikuliidi korral.
- Seenevastane ravi, kui põhjuseks on seened.
- Suukaudne antibakteriaalne ravi raske, laialdase või korduva bakteriaalse põletiku korral; selle vajaduse otsustab arst.
- Sügava mädakolde korral võib arst selle avada ja dreenida ning vajadusel jätkata muu raviga.
Korduva follikuliidi puhul võib arst soovitada üle vaadata karvade eemaldamise viisi, näiteks kaaluda karvakasvu pikaajalist vähendamist, et sissekasvanud karvu ja põletikke oleks vähem.
Hooldus ja ennetamine
Igapäevased harjumused, mis vähendavad follikuliidi riski:
- Läbimõeldud raseerimine: raseerige puhast ja niisket nahka, rahulikult ja pärikarva, ärge kasutage nüri tera ega suruge seda tugevalt vastu nahka; loputage pärast külma veega, kuivatage õrnalt ja kasutage mitteärritavaid, mittekomedogeenseid tooteid.
- Riietus: valige hingavaid materjale (puuvill, niiskust eemaldavad spordikangad) ning ärge kandke higiseid või märgi riideid ja ujumisriideid kaua.
- Trenn ja saun: käige kohe pärast koormust või sauna õrna pesuvahendiga duši all, vahetage märjad riided kohe, ärge kasutage teiste rätikuid ning peske spordiriided pärast iga kasutuskorda hooldusmärgise järgi.
- Ujulad, kümblustünnid ja mullivannid: eelistage puhtaid ja hästi hooldatud basseine, käige pärast ujumist duši all; tundliku naha korral olge vees lühemat aega.
- Nahabarjääri kaitse: vältige karmi koorimist ja agressiivseid tooteid, eelistage õrnu mittekomedogeenseid hooldusvahendeid.
- Isiklikud hügieenitarbed: ärge jagage habemenuge, rätikuid ega käsnasid ning vahetage raseerimisterasid regulaarselt.
Kui follikuliit nendest muudatustest hoolimata kordub, arutage dermatoloogiga, mida veel muuta.






