NahahaigusedDemodex ehk vagellest: sümptomid, lestad ripsmetel ja demodikoosi ravi

Demodex ehk vagellest: sümptomid, lestad ripsmetel ja demodikoosi ravi

Demodex folliculorum lesta mikroskoopiline vaade, mis võib põhjustada naha demodikoosi ja silmalaupõletikku.

Demodex ehk vagellest on mikroskoopiline, palja silmaga nähtamatu lest, kes elab inimese karvanääpsudes ja rasunäärmetes, kõige sagedamini näonahas ja ripsmete juures. Väike hulk neid lestasid on normaalne: neid leidub peaaegu kõigi täiskasvanute nahal. Kui lestade arv kasvab liiga suureks ja nahk reageerib neile põletikuga, räägitakse demodikoosist (kasutatakse ka nimetust demodekoos). Siis nägu punetab ja ketendab, laugude servad sügelevad ja kestendavad ning ripsmed langevad välja. Nahavorm ei ole ohtlik, kuid ilma ravita jäetud laugude põletik võib silma kahjustada ning haigust aetakse sageli segi akne või rosaatseaga, mistõttu võidakse seda ravida valesti.

Silmalau serv suurendusega: kestendus ja koorikud ripsmete juurtel (blefariit)Demodex-lest ripsmekarval mikroskoobi all

Mis on Demodex ehk vagellest?

Inimese nahal elab kaks Demodexi liiki. DermNeti andmetel elab Demodex folliculorum (0,3–0,4 mm pikk) väikestes karvanääpsudes, eriti ripsmete juures, ja toitub naharakkudest. Demodex brevis (0,15–0,2 mm) asub sügavamal, karvanääpsudega ühendatud rasunäärmetes, ja toitub nende rakkudest. Sagedasemad kohad on otsaesine, põsed, nina küljed, lõug, kulmud, silmalaud ja väline kuulmekäik. Lestad liiguvad peamiselt öösel, sest ere valgus paneb nad karvanääpsu sügavamale taanduma.

DermNeti andmetel on vagellestad vanemate laste ja täiskasvanute nahal tavaline leid, alla viieaastastel lastel leitakse neid aga harva. Vanusega lestade hulk suureneb, seepärast diagnoositakse demodikoosi sagedamini vanematel inimestel. Ida-Tallinna Keskhaigla labori uuringukirjelduses nimetatakse Demodex folliculorum’it karvanääpsu lähedal elavaks vagellestaks, keda seostatakse kroonilise näonaha haigusega, mille korral punetavad nina ja põsed ning hiljem lisanduvad põletikulised vistrikud. Lestad saavad elada ainult inimese nahas, loomadelt ega ümbritsevast keskkonnast neid ei saa.

Põhjused ja riskitegurid

Demodikoos diagnoositakse siis, kui lestade tihedus ületab tunduvalt normi (DermNeti andmetel üle 5 lesta ühel ruutsentimeetril nahal) ja esinevad sümptomid. Lestade paljunemist ja naha reaktsiooni neile soodustavad:

  • nõrgenenud immuunsus – kroonilised haigused, immuunsust pärssiv ravi, HIV-infektsioon, tõenäoliselt ka pikaajaline stress ja unepuudus;
  • kroonilised näonaha haigused – eriti rosaatsea (DermNeti andmetel leitakse rohkem lestasid selle paapulo-pustulaarse, eelkõige ebasümmeetrilise vormi korral), seborroiline dermatiit ja osa perioraalse dermatiidi juhtudest;
  • pikka aega kasutatud hormoonkreemid, mis pärsivad naha kohalikku immuunsust;
  • rasune nahk ning rasvane, õlipõhine kosmeetika – mida rohkem rasu, seda rohkem toitu lestadele;
  • vanem iga – lestade arv suureneb aastatega loomulikult;
  • sobimatu hooldus – nii liiga harv kui ka liiga agressiivne näopesu, mis kahjustab nahabarjääri.

Sümptomid

Demodikoosi tunnused on mittespetsiifilised, mistõttu on seda lihtne teiste haigustega segi ajada. Kõige sagedamini märgatakse:

  • näo punetust põskedel, ninal ja lõual, sageli ebasümmeetriliselt;
  • peent ketendust karvanääpsude suudmetes – nahk muutub karedaks nagu liivapaber, mõnikord kergelt punetab ja kipitab (seda vormi nimetatakse pityriasis folliculorum);
  • sügelust, kõrvetust ja naha suurenenud tundlikkust;
  • väikesi sõlmekesi ja mädavistrikke ilma mustpeadeta, laienenud poore;
  • harvem ekseemi või karvanääpsupõletikku meenutavat löövet, tumedamaid laike ja karedat, valkjalt ketendavat kõrvalesta;
  • silmanähte: laugude sügelust ja punetust, kestendust ripsmete juures, ripsmete väljalangemist.

Kuna pilt sarnaneb aknega ja rosaatseaga, on täpne diagnoos oluline.

Vagellestad ripsmetel

Ripsmete karvanääpsud on Demodex folliculorum’i üks lemmikpaiku, seega ei ole „ripsmelestad“ eraldi parasiit, vaid samad näonaha lestad, kes on asunud elama laugude servale. Kui neid saab liiga palju, tekib laugude servade põletik ehk blefariit, enamasti eesmine, mis haarab ripsmerida. Sellele on iseloomulik:

  • laugude sügelus, kõrvetus ja liivaterade tunne silmades, kõige tugevam hommikul ärgates;
  • punetavad, paistes ja paksenenud laugude servad;
  • kestendus ja koorikud ripsmete juurtel, hommikuti kokku kleepunud ripsmed;
  • pisaravool või vastupidi silmade kuivus ja valgustundlikkus;
  • hõrenevad, haprad või ebakorrapäraselt kasvavad ripsmed.

Ilma ravita jäetud blefariit kordub ja võib tüsistuda odraiva (valuliku laugenäärme mädaniku), rahevilja (valutu kõva sõlme laus), silmade kuivuse ja harva sarvkestapõletikuga. Laugude põletiku põhjus võib olla ka seborroiline dermatiit, silmade rosaatsea, bakterid või kontaktallergia ripsmetušile, seetõttu peab põhjuse selgitama arst.

Igapäevane laugude hooldus sobib enamikule blefariidijuhtudele. Pärnu Haigla patsiendijuhend ja NHS soovitavad:

  • hoidke suletud silmadel 5–10 minutit sooja kompressi – see pehmendab koorikuid ja vabastab ummistunud laugenäärmed;
  • masseerige laugude servi õrnalt ringjate liigutustega: ülalaugu ülevalt alla ripsmete suunas, alalaugu alt üles;
  • puhastage laugude servi mööda ripsmerida vatipadja või spetsiaalse laupuhastuslapiga, mida võib niisutada keedetud ja jahutatud veega või lahjendatud beebišampooniga; kasutage iga vatipatja ainult üks kord;
  • korrake seda kaks korda päevas ja pärast sümptomite kadumist vähemalt kord päevas, sest puhastamise lõpetamisel blefariit naaseb;
  • seni, kuni sümptomid püsivad, ärge kasutage silmameiki (ripsmetušši, silmapliiatsit) ega kontaktläätsi.

Pärnu Haigla juhendi järgi hakkab hooldus mõjuma alles 4–6 nädala pärast, seega on järjekindlus väga tähtis. Kui lestasid on palju, võib arst lisaks soovitada laugude servale mõeldud lestavastaseid puhastuslappe või -vahendeid, mida kantakse ripsmete juurtele õhtul, sest just öösel väljuvad lestad karvanääpsudest. Ärge kandke laugudele ega silmade ümbrusse vahendeid, mis ei ole selleks mõeldud, sest need võivad sarvkesta ärritada.

Millal pöörduda arsti poole?

Pöörduge samal päeval silmaarsti juurde või erakorralise meditsiini osakonda (EMO), kui laugude põletikuga on kaasnenud silmavalu, hägune nägemine või silmamuna tugev punetus. NHS-i järgi võivad need olla tõsisema silmahaiguse tunnused ja fotode põhjal tehtav kaugkonsultatsioon neil juhtudel ei sobi. Nõu saate ka perearsti nõuandeliinilt 1220, eluohtliku seisundi korral helistage 112.

Planeeritult pöörduge dermatoloogi poole, kui:

  • näo punetus, ketendus või sõlmekesed ei möödu 2–3 nädalaga;
  • aknehooldus ei aita või nahk ärritub sellest veelgi;
  • laugude sügelus ja kestendus ei möödu pärast 4 nädala regulaarset laugude hügieeni;
  • lööve tuleb ikka ja jälle tagasi samadesse kohtadesse, eriti kui teil on rosaatsea või seborroiline dermatiit.

Tüüpilist näonaha pilti saab dermatoloog hinnata ka iDerma veebikonsultatsioonil, kuid lestade arvu kinnitamiseks on vaja mikroskoopilist uuringut, mis tehakse dermatoloogi vastuvõtul või laboris.

Diagnoosimine

Demodikoos kinnitatakse ainult siis, kui lestasid leitakse palju; üksikud lestad on normaalne leid ega tähenda iseenesest diagnoosi. Arst võib:

  • vaadata nahka dermatoskoobiga – demodikoosile on iseloomulikud valkjad ogalised moodustised, mis ulatuvad karvanääpsude avadest välja;
  • võtta mineraalõliga nahakaabet ja lugeda lestad mikroskoobi all kokku;
  • teha pindmise nahabiopsia – kleeplindi või tsüanoakrülaaditilga abil eemaldatakse naha pindmine sarvkiht koos karvanääpsude sisuga ja hinnatakse lestade tihedust;
  • uurida ripsmeid – blefariidi kahtluse korral vaadatakse väljatõmmatud ripsmeid mikroskoobi all.

Eestis teevad nahakaabe mikroskoopilist uuringut vagellestade leidmiseks näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla ja Regionaalhaigla laborid. Laborite järgi toetab leid diagnoosi, kuid kuna lestad elavad ka tervel nahal, hindab arst tulemust koos lestade hulga ja sümptomitega. Negatiivne tulemus demodikoosi ei välista.

Kui pilt on ebatüüpiline, tehakse harva nahabiopsia: selles nähakse karvanääpsude suudmetes palju lestasid, karvanääpsude hüperkeratoosi (paksenenud sarvkihti) ja põletikulist infiltraati. Samal ajal hindab dermatoloog, kas demodikoos ei kaasne mõne teise haigusega, näiteks rosaatsea, seborroilise dermatiidi või aknega, sest siis tuleb ravida ka põhihaigust.

Ravi

Ravi eesmärk on vähendada lestade hulka normini ja rahustada põletikku. Täielikult neid hävitada ei ole võimalik ega vajalikki. Ravi valib dermatoloog sümptomite raskuse järgi:

  • Nahale kantavad vahendid: arsti soovitatud lestavastased ja põletikku vähendavad kreemid või geelid, mida kantakse kuurina kogu kahjustatud alale. Esimestel päevadel võib nahk ajutiselt rohkem punetada.
  • Suukaudne ravi: raske, laialdase põletiku või nõrgenenud immuunsuse korral võib arst soovitada suukaudset kuuri, mis vähendab lestade hulka ja põletikku.
  • Laugude hooldus: eespool kirjeldatud igapäevane laugude hügieen ja laugude servale mõeldud lestavastased vahendid.
  • Põhihaiguse ravi: kui demodikoos kaasneb rosaatsea või seborroilise dermatiidiga, siis ilma nende ravita lestade hulk taas suureneb.
  • Nahahooldus ravi ajal: näopesu õrna seebivaba puhastusvahendiga kaks korda päevas, juuste ja ripsmete igapäevane pesu maheda šampooniga; vältige õlipõhist kosmeetikat, rasvaseid puhastusvahendeid ja hormoonkreeme näole.

Ravi kestab tavaliselt mitu nädalat kuni mõni kuu, sest mõjutada tuleb ka äsja koorunud lestasid. Liiga vara lõpetades sümptomid naasevad, seetõttu otsustab kuuri kestuse ja kontrolluuringu vajaduse arst.

Hooldus ja ennetamine

Et demodikoos korduks harvem:

  • puhastage iga päev õrnalt nägu ja laugude servi – see on peamine ennetusvõte;
  • eelistage õlivaba, mittekomedogeenset kosmeetikat ja eemaldage meik õhtul alati;
  • ärge jagage rätikuid, ripsmetušši ega muud silmakosmeetikat ning vahetage regulaarselt padjapüüre;
  • ärge kandke näole hormoonkreeme ilma arsti juhiseta;
  • ravige kroonilisi näonaha haigusi, nagu rosaatsea ja seborroiline dermatiit, dermatoloogi plaani järgi;
  • magage piisavalt ja hoidke stress kontrolli all – nõrgenenud organismil on lestade hulka raskem ohjes hoida.

Kui nägu punetab, muutub karedaks ja sügeleb ning tavalised aknevahendid ei aita, alustage iDerma veebikonsultatsiooni. Dermatoloog hindab fotode ja kirjelduse põhjal, kas tasub kahtlustada demodikoosi, ning ütleb, millist uuringut on vaja; vastuse saate tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul). Kui silm valutab, nägemine on hägune või silm on tugevalt punane, pöörduge samal päeval silmaarsti juurde.

Foto: Imrankabirhossain, CC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons.

Foto: Vladimir064, CC BY 4.0, via Wikimedia Commons.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on Demodex ja kas see on normaalne?
Demodex ehk vagellest on mikroskoopiline lest, kes elab loomulikult inimese karvanääpsudes ja rasunäärmetes, kõige sagedamini näonahas ja ripsmete juures. Väike hulk neid lestasid on täiesti normaalne – neid leidub peaaegu kõigi täiskasvanute nahal – ega põhjusta sümptomeid. Demodikoos tekib alles siis, kui lestade arv kasvab liiga suureks ja nahk reageerib sellele põletikuga.
Kas ripsmelestad on sama Demodex?
Jah. Ripsmetel elavad lestad on samad Demodex folliculorum’i lestad, kelle üks lemmikpaiku on ripsmete karvanääpsud. Kui neid saab liiga palju, tekib laugude servade põletik ehk blefariit: laud sügelevad ja punetavad, ripsmete juurtele koguneb kestendust, hommikul kleepuvad ripsmed kokku ja hõrenevad. Diagnoosi saab kinnitada, uurides väljatõmmatud ripsmeid mikroskoobi all.
Kas Demodex on nakkav?
Demodikoos ei ole nakkushaigus. Lestad saab inimene juba lapsepõlves lähedastega kokku puutudes ning hiljem elavad need peaaegu kõigi täiskasvanute nahal. Probleem tekib siis, kui organism ei suuda enam oma lestade hulka kontrolli all hoida, mitte kokkupuutest haigega. Lestad elavad ainult inimese nahal, loomadelt neid ei saa. Üldise hügieeni huvides ei tasu siiski rätikuid ja silmakosmeetikat jagada.
Mis suurendab demodikoosi riski?
Lestade hulk suureneb, kui immuunsus nõrgeneb kroonilise haiguse, immuunsust pärssiva ravi või tõenäoliselt ka pikaajalise stressi ja unepuuduse tõttu. Riski suurendavad ka rosaatsea, seborroiline või perioraalne dermatiit, pikaajaline hormoonkreemide kasutamine näol, rasune nahk ja rasvane kosmeetika. Vanusega lestade arv loomulikult suureneb, seepärast diagnoositakse demodikoosi sagedamini vanematel inimestel.
Kuidas demodikoosi uuritakse Eestis?
Dermatoloog vaatab nahka dermatoskoobiga ja võtab vajadusel nahakaabe või pindmise nahabiopsia, et lestad mikroskoobi all kokku lugeda. Eestis teevad vagellestade mikroskoopilist uuringut näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla ja Regionaalhaigla laborid. Laborite järgi toetab leid diagnoosi, kuid kuna lestad elavad ka tervel nahal, hindab arst tulemust koos lestade hulga ja sümptomitega; negatiivne tulemus demodikoosi ei välista.
Kas demodikoos ja rosaatsea on omavahel seotud?
Jah. Rosaatseaga inimeste nahalt leitakse vagellestasid rohkem kui tervete inimeste nahalt, eriti paapulo-pustulaarse vormi korral, ja lestad võivad rosaatsea põletikku alal hoida. Seepärast esinevad need kaks haigust sageli koos ja näevad sarnased välja: mõlemale on omane näo punetus ja sõlmekesed ilma mustpeadeta. Kui demodikoos kaasneb rosaatseaga, tuleb ravida mõlemat – ainult lestade hulga vähendamine punetust ja laienenud kapillaare ei kaota.
Kas laugude puhastusvahendid aitavad Demodexi vastu?
Laugude servale mõeldud lestavastased puhastuslapid ja -vahendid on blefariidi korral osa hooldusest, sageli arsti soovitusel ja koos igapäevase laugude hügieeniga: sooja kompressi, massaaži ja laugude servade puhastamisega. Kui sümptomid ei möödu 4 nädala jooksul, laske laud dermatoloogil või silmaarstil üle vaadata. Ärge kandke silmade ümbrusse vahendeid, mis ei ole selleks mõeldud. Näonaha demodikoosi korral soovitab sobiva ravi dermatoloog.
Kuidas vältida demodikoosi kordumist?
Kõige tähtsam on igapäevane õrn näo ja laugude servade hooldus: pesu seebivaba puhastusvahendiga, meigi eemaldamine õhtul, õlivaba mittekomedogeenne kosmeetika ja laugude puhastamine. Ärge jagage rätikuid ega silmakosmeetikat, vahetage padjapüüre, ärge kandke näole hormoonkreeme ilma arsti juhiseta ning ravige kroonilisi näonaha haigusi dermatoloogi plaani järgi.
Ikka veel ebakindel?

Dermatoloog koostab plaani just teie naha jaoks.

Mitte järjekordne apteegikreem — sertifitseeritud spetsialisti diagnoos ja isiklik raviplaan 24 tunni jooksul.

Alusta konsultatsiooni
Isiklik raviplaan
24 t
Diagnoos
Raviplaan
Retseptid
iDerma
Sertifitseeritud dermatoloog

Artikli autor

Anna Tunkeviča

Meditsiinilist sisu vaatas üle

Justina Musė(Dermatoloog)

Meie teised artiklid

Atoopilise dermatiidi punetav, ketendav ja põletikuline nahk küünarvarrel ja randmel

Atoopiline dermatiit (atoopiline ekseem): sümptomid, põhjused ja ravi

Atoopiline dermatiit ehk atoopiline ekseem: sügelus, kuiv nahk ja ägenemised lastel ja täiskasvanutel. Vallandajad, nahahooldus ja ravivõimalused.
Vöötohatise villikeste kobarad punetusega kaela ja õla piirkonnas

Vöötohatis (herpes zoster): sümptomid, põhjused ja ravi

Vöötohatis tekitab põletavat valu ja villilist löövet ühel kehapoolel. Lugege sümptomitest, haiguse kulust, nakkavusest, ravi alustamise ajast ja vaktsiinist.
Esiletõusev tüügastaoline seborroilise keratoosi kolle krobelise pinnaga nahal, mida hinnatakse kaugteel.

Seborroiline keratoos: tunnused, diagnoosimine ja eemaldamine

Seborroiline keratoos on healoomuline pruun nahamuutus. Lugege, kuidas eristada seda melanoomist ja aktiinilisest keratoosist ning millal seda eemaldada.
Käeselja nahk ketendavate roosakate kõrgenenud naastudega, mis on iseloomulikud punasele lamelihenile.

Lame lihhen: lillakad sõlmekesed nahal, valged laigud suus ja küünte muutused

Lame lihhen (lichen planus) põhjustab sügelevaid lillakaid sõlmekesi randmetel ja pahkluudel ning valget võrgustikku suus. Vormid, diagnoos ja ravi.