Demodex ehk vagellest on mikroskoopiline, palja silmaga nähtamatu lest, kes elab inimese karvanääpsudes ja rasunäärmetes, kõige sagedamini näonahas ja ripsmete juures. Väike hulk neid lestasid on normaalne: neid leidub peaaegu kõigi täiskasvanute nahal. Kui lestade arv kasvab liiga suureks ja nahk reageerib neile põletikuga, räägitakse demodikoosist (kasutatakse ka nimetust demodekoos). Siis nägu punetab ja ketendab, laugude servad sügelevad ja kestendavad ning ripsmed langevad välja. Nahavorm ei ole ohtlik, kuid ilma ravita jäetud laugude põletik võib silma kahjustada ning haigust aetakse sageli segi akne või rosaatseaga, mistõttu võidakse seda ravida valesti.


Mis on Demodex ehk vagellest?
Inimese nahal elab kaks Demodexi liiki. DermNeti andmetel elab Demodex folliculorum (0,3–0,4 mm pikk) väikestes karvanääpsudes, eriti ripsmete juures, ja toitub naharakkudest. Demodex brevis (0,15–0,2 mm) asub sügavamal, karvanääpsudega ühendatud rasunäärmetes, ja toitub nende rakkudest. Sagedasemad kohad on otsaesine, põsed, nina küljed, lõug, kulmud, silmalaud ja väline kuulmekäik. Lestad liiguvad peamiselt öösel, sest ere valgus paneb nad karvanääpsu sügavamale taanduma.
DermNeti andmetel on vagellestad vanemate laste ja täiskasvanute nahal tavaline leid, alla viieaastastel lastel leitakse neid aga harva. Vanusega lestade hulk suureneb, seepärast diagnoositakse demodikoosi sagedamini vanematel inimestel. Ida-Tallinna Keskhaigla labori uuringukirjelduses nimetatakse Demodex folliculorum’it karvanääpsu lähedal elavaks vagellestaks, keda seostatakse kroonilise näonaha haigusega, mille korral punetavad nina ja põsed ning hiljem lisanduvad põletikulised vistrikud. Lestad saavad elada ainult inimese nahas, loomadelt ega ümbritsevast keskkonnast neid ei saa.
Põhjused ja riskitegurid
Demodikoos diagnoositakse siis, kui lestade tihedus ületab tunduvalt normi (DermNeti andmetel üle 5 lesta ühel ruutsentimeetril nahal) ja esinevad sümptomid. Lestade paljunemist ja naha reaktsiooni neile soodustavad:
- nõrgenenud immuunsus – kroonilised haigused, immuunsust pärssiv ravi, HIV-infektsioon, tõenäoliselt ka pikaajaline stress ja unepuudus;
- kroonilised näonaha haigused – eriti rosaatsea (DermNeti andmetel leitakse rohkem lestasid selle paapulo-pustulaarse, eelkõige ebasümmeetrilise vormi korral), seborroiline dermatiit ja osa perioraalse dermatiidi juhtudest;
- pikka aega kasutatud hormoonkreemid, mis pärsivad naha kohalikku immuunsust;
- rasune nahk ning rasvane, õlipõhine kosmeetika – mida rohkem rasu, seda rohkem toitu lestadele;
- vanem iga – lestade arv suureneb aastatega loomulikult;
- sobimatu hooldus – nii liiga harv kui ka liiga agressiivne näopesu, mis kahjustab nahabarjääri.
Sümptomid
Demodikoosi tunnused on mittespetsiifilised, mistõttu on seda lihtne teiste haigustega segi ajada. Kõige sagedamini märgatakse:
- näo punetust põskedel, ninal ja lõual, sageli ebasümmeetriliselt;
- peent ketendust karvanääpsude suudmetes – nahk muutub karedaks nagu liivapaber, mõnikord kergelt punetab ja kipitab (seda vormi nimetatakse pityriasis folliculorum);
- sügelust, kõrvetust ja naha suurenenud tundlikkust;
- väikesi sõlmekesi ja mädavistrikke ilma mustpeadeta, laienenud poore;
- harvem ekseemi või karvanääpsupõletikku meenutavat löövet, tumedamaid laike ja karedat, valkjalt ketendavat kõrvalesta;
- silmanähte: laugude sügelust ja punetust, kestendust ripsmete juures, ripsmete väljalangemist.
Kuna pilt sarnaneb aknega ja rosaatseaga, on täpne diagnoos oluline.
Vagellestad ripsmetel
Ripsmete karvanääpsud on Demodex folliculorum’i üks lemmikpaiku, seega ei ole „ripsmelestad“ eraldi parasiit, vaid samad näonaha lestad, kes on asunud elama laugude servale. Kui neid saab liiga palju, tekib laugude servade põletik ehk blefariit, enamasti eesmine, mis haarab ripsmerida. Sellele on iseloomulik:
- laugude sügelus, kõrvetus ja liivaterade tunne silmades, kõige tugevam hommikul ärgates;
- punetavad, paistes ja paksenenud laugude servad;
- kestendus ja koorikud ripsmete juurtel, hommikuti kokku kleepunud ripsmed;
- pisaravool või vastupidi silmade kuivus ja valgustundlikkus;
- hõrenevad, haprad või ebakorrapäraselt kasvavad ripsmed.
Ilma ravita jäetud blefariit kordub ja võib tüsistuda odraiva (valuliku laugenäärme mädaniku), rahevilja (valutu kõva sõlme laus), silmade kuivuse ja harva sarvkestapõletikuga. Laugude põletiku põhjus võib olla ka seborroiline dermatiit, silmade rosaatsea, bakterid või kontaktallergia ripsmetušile, seetõttu peab põhjuse selgitama arst.
Igapäevane laugude hooldus sobib enamikule blefariidijuhtudele. Pärnu Haigla patsiendijuhend ja NHS soovitavad:
- hoidke suletud silmadel 5–10 minutit sooja kompressi – see pehmendab koorikuid ja vabastab ummistunud laugenäärmed;
- masseerige laugude servi õrnalt ringjate liigutustega: ülalaugu ülevalt alla ripsmete suunas, alalaugu alt üles;
- puhastage laugude servi mööda ripsmerida vatipadja või spetsiaalse laupuhastuslapiga, mida võib niisutada keedetud ja jahutatud veega või lahjendatud beebišampooniga; kasutage iga vatipatja ainult üks kord;
- korrake seda kaks korda päevas ja pärast sümptomite kadumist vähemalt kord päevas, sest puhastamise lõpetamisel blefariit naaseb;
- seni, kuni sümptomid püsivad, ärge kasutage silmameiki (ripsmetušši, silmapliiatsit) ega kontaktläätsi.
Pärnu Haigla juhendi järgi hakkab hooldus mõjuma alles 4–6 nädala pärast, seega on järjekindlus väga tähtis. Kui lestasid on palju, võib arst lisaks soovitada laugude servale mõeldud lestavastaseid puhastuslappe või -vahendeid, mida kantakse ripsmete juurtele õhtul, sest just öösel väljuvad lestad karvanääpsudest. Ärge kandke laugudele ega silmade ümbrusse vahendeid, mis ei ole selleks mõeldud, sest need võivad sarvkesta ärritada.
Millal pöörduda arsti poole?
Pöörduge samal päeval silmaarsti juurde või erakorralise meditsiini osakonda (EMO), kui laugude põletikuga on kaasnenud silmavalu, hägune nägemine või silmamuna tugev punetus. NHS-i järgi võivad need olla tõsisema silmahaiguse tunnused ja fotode põhjal tehtav kaugkonsultatsioon neil juhtudel ei sobi. Nõu saate ka perearsti nõuandeliinilt 1220, eluohtliku seisundi korral helistage 112.
Planeeritult pöörduge dermatoloogi poole, kui:
- näo punetus, ketendus või sõlmekesed ei möödu 2–3 nädalaga;
- aknehooldus ei aita või nahk ärritub sellest veelgi;
- laugude sügelus ja kestendus ei möödu pärast 4 nädala regulaarset laugude hügieeni;
- lööve tuleb ikka ja jälle tagasi samadesse kohtadesse, eriti kui teil on rosaatsea või seborroiline dermatiit.
Tüüpilist näonaha pilti saab dermatoloog hinnata ka iDerma veebikonsultatsioonil, kuid lestade arvu kinnitamiseks on vaja mikroskoopilist uuringut, mis tehakse dermatoloogi vastuvõtul või laboris.
Diagnoosimine
Demodikoos kinnitatakse ainult siis, kui lestasid leitakse palju; üksikud lestad on normaalne leid ega tähenda iseenesest diagnoosi. Arst võib:
- vaadata nahka dermatoskoobiga – demodikoosile on iseloomulikud valkjad ogalised moodustised, mis ulatuvad karvanääpsude avadest välja;
- võtta mineraalõliga nahakaabet ja lugeda lestad mikroskoobi all kokku;
- teha pindmise nahabiopsia – kleeplindi või tsüanoakrülaaditilga abil eemaldatakse naha pindmine sarvkiht koos karvanääpsude sisuga ja hinnatakse lestade tihedust;
- uurida ripsmeid – blefariidi kahtluse korral vaadatakse väljatõmmatud ripsmeid mikroskoobi all.
Eestis teevad nahakaabe mikroskoopilist uuringut vagellestade leidmiseks näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla ja Regionaalhaigla laborid. Laborite järgi toetab leid diagnoosi, kuid kuna lestad elavad ka tervel nahal, hindab arst tulemust koos lestade hulga ja sümptomitega. Negatiivne tulemus demodikoosi ei välista.
Kui pilt on ebatüüpiline, tehakse harva nahabiopsia: selles nähakse karvanääpsude suudmetes palju lestasid, karvanääpsude hüperkeratoosi (paksenenud sarvkihti) ja põletikulist infiltraati. Samal ajal hindab dermatoloog, kas demodikoos ei kaasne mõne teise haigusega, näiteks rosaatsea, seborroilise dermatiidi või aknega, sest siis tuleb ravida ka põhihaigust.
Ravi
Ravi eesmärk on vähendada lestade hulka normini ja rahustada põletikku. Täielikult neid hävitada ei ole võimalik ega vajalikki. Ravi valib dermatoloog sümptomite raskuse järgi:
- Nahale kantavad vahendid: arsti soovitatud lestavastased ja põletikku vähendavad kreemid või geelid, mida kantakse kuurina kogu kahjustatud alale. Esimestel päevadel võib nahk ajutiselt rohkem punetada.
- Suukaudne ravi: raske, laialdase põletiku või nõrgenenud immuunsuse korral võib arst soovitada suukaudset kuuri, mis vähendab lestade hulka ja põletikku.
- Laugude hooldus: eespool kirjeldatud igapäevane laugude hügieen ja laugude servale mõeldud lestavastased vahendid.
- Põhihaiguse ravi: kui demodikoos kaasneb rosaatsea või seborroilise dermatiidiga, siis ilma nende ravita lestade hulk taas suureneb.
- Nahahooldus ravi ajal: näopesu õrna seebivaba puhastusvahendiga kaks korda päevas, juuste ja ripsmete igapäevane pesu maheda šampooniga; vältige õlipõhist kosmeetikat, rasvaseid puhastusvahendeid ja hormoonkreeme näole.
Ravi kestab tavaliselt mitu nädalat kuni mõni kuu, sest mõjutada tuleb ka äsja koorunud lestasid. Liiga vara lõpetades sümptomid naasevad, seetõttu otsustab kuuri kestuse ja kontrolluuringu vajaduse arst.
Hooldus ja ennetamine
Et demodikoos korduks harvem:
- puhastage iga päev õrnalt nägu ja laugude servi – see on peamine ennetusvõte;
- eelistage õlivaba, mittekomedogeenset kosmeetikat ja eemaldage meik õhtul alati;
- ärge jagage rätikuid, ripsmetušši ega muud silmakosmeetikat ning vahetage regulaarselt padjapüüre;
- ärge kandke näole hormoonkreeme ilma arsti juhiseta;
- ravige kroonilisi näonaha haigusi, nagu rosaatsea ja seborroiline dermatiit, dermatoloogi plaani järgi;
- magage piisavalt ja hoidke stress kontrolli all – nõrgenenud organismil on lestade hulka raskem ohjes hoida.
Kui nägu punetab, muutub karedaks ja sügeleb ning tavalised aknevahendid ei aita, alustage iDerma veebikonsultatsiooni. Dermatoloog hindab fotode ja kirjelduse põhjal, kas tasub kahtlustada demodikoosi, ning ütleb, millist uuringut on vaja; vastuse saate tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul). Kui silm valutab, nägemine on hägune või silm on tugevalt punane, pöörduge samal päeval silmaarsti juurde.
Foto: Imrankabirhossain, CC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons.
Foto: Vladimir064, CC BY 4.0, via Wikimedia Commons.






