Nahanäsa, mida igapäevakeeles nimetatakse sageli papilloomiks, on pehme, enamasti peenikese varre otsas rippuv nahavärvi või pruunikas moodustis. Nahanäsad tekivad sinna, kus nahk hõõrdub: kaelale, kaenlaalustesse, kubemesse, silmalaugudele ja rindade alla. Arstid nimetavad neid akrokordoniks, fibroepiteliaalseks polüübiks või pehmeks fibroomiks. Nahanäsa on healoomuline ega ohusta tervist. Austraalia terviseportaali healthdirect andmetel on see umbes igal teisel täiskasvanul.
Sõna „papilloom“ võib eksitada, sest meditsiinis tähistatakse sellega ka teisi moodustisi. Viirustüükad ja seborroilised keratoosid on hoopis teistsuguse tekkega, ehkki võivad nahanäsaga sarnaneda (DermNet).
Kuidas nahanäsa välja näeb
- Suurus: healthdirecti andmetel tavaliselt alla 1 cm, NHS-i andmetel 2 mm-st kuni 5 cm-ni.
- Kuju: pehme, sile või kergelt kortsuline. Sageli ripub see peenikese varre otsas ja liigub kergesti, kuid võib olla ka laia alusega naha küljes kinni.
- Värv: nahavärvi, veidi tumedam või roosakas. Ärritunud nahanäsa muutub punaseks.
- Asukoht: kael, kaenlaalused, kubemepiirkond, silmalaud, rindade alune ja tuharate piirkond, samuti küljed, kõht ja selg.
- Arv: üks või terve rühm. Vanusega neid lisandub.
- Aistingud: tavaliselt mitte mingeid. Kui riided või ehted nahanäsa hõõruvad, võib see muutuda valulikuks ja veritseda.




Fotode allikad: tumedad nahanäsad kaelal – Grook Da Oger, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons; roosakad nahanäsad kaelal – Jmarchn, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons.
Miks nahanäsad tekivad
Täpset põhjust ei teata. NHS ja DermNet peavad seda ebaselgeks, healthdirect räägib eluviisi ja pärilikkuse koosmõjust. Teada on aga, mis tõenäosust suurendab:
- Hõõrdumine: nahanäsad kasvavad seal, kus nahk hõõrdub vastu nahka, riideid või ehteid: kaelavoltides, kaenlaalustes, kubemes ja rindade all. Seetõttu on need sagedasemad ülekaaluga või lõtva nahaga inimestel.
- Vanus: nahanäsasid lisandub vanusega nii meestel kui ka naistel.
- Insuliiniresistentsus ja 2. tüüpi diabeet: NHS-i andmetel arvatakse, et raske insuliiniresistentsus soodustab nahanäsade kasvu. Riski suurendab ka metaboolne sündroom: kõrge vererõhk, ebasoodsad veresuhkru- ja kolesteroolinäitajad ning rasv vöökohal.
- Rasedus ja kasvufaktorid: raseduse hormoonmuutused soodustavad nahanäsade kasvu. DermNet mainib kõrgenenud kasvufaktorite taset raseduse ja akromegaalia korral. Raseduse ajal tekkinud nahanäsad kaovad pärast sünnitust sageli iseenesest.
- Pärilikkus: kui nahanäsad on veresugulastel, on risk suurem (AAD).
Nahanäsad ei ole teadaolevalt nakkavad. NHS, AAD ja healthdirect seostavad nende teket hõõrdumise, kehakaalu, hormoonide ja ainevahetusega. DermNet nimetab võimalike tegurite seas ka inimese papilloomiviirust. Nakkavad on viirustüükad, mida see viirus põhjustab.
Kui nahanäsasid tekib äkki palju
Mõni uus nahanäsa aastas on tavaline. Kui aga lühikese aja jooksul tekib neid palju, soovitab AAD pöörduda nahaarsti poole. See on harv, kuid võimalik märk organismi sisemistest muutustest. Nahaarst kontrollib, kas tegemist on tõesti nahanäsadega, ja võib soovitada perearsti juures edasi uurida. Üks võimalik seos on insuliiniresistentsus, mida NHS peab nahanäsade kasvu soodustajaks. Kui kaelal ja kaenlaalustes on lisaks tumedad sametised laigud, tasub sellest arstile kindlasti rääkida, sest ka need võivad viidata insuliiniresistentsusele.
Üksik nahanäsa iseenesest diabeeti ega muud haigust ei tõesta. Kui nahanäsasid on palju ja teil on lisaks ülekaal või suhkruhaigus suguvõsas, rääkige sellest oma perearstiga.
Nahanäsa, tüügas või sünnimärk: kuidas eristada
Mitte iga varrega moodustis ei ole nahanäsa. AAD hoiatab, et nahanäsaks võib ekslikult pidada nii tüügast kui ka nahavähki, seepärast peab moodustist enne eemaldamist hindama arst. Tabelis on kõige sagedamini segi aetavad moodustised.
| Moodustis | Mille poolest erineb nahanäsast |
|---|---|
| Nahanäsa (pehme fibroom) | Pehme, sile, sageli varrega, nahavärvi või pruunikas, kasvab nahavoltides. Ei valuta, kui seda ei hõõruta. |
| Viirustüügas | Kõva, kõrgem ja kareda pinnaga, kõige sagedamini kätel ja jalgadel (NHS). Nahanäsa ripub seevastu sageli varre otsas. |
| Seborroiline keratoos | Lamedam, justkui nahale kleebitud, vahaja või tüükalise pinnaga pruunikas naast, mis võib nahanäsaga sarnaneda. |
| Sünnimärk | Tavaliselt lame, ümar või ovaalne, roosakas kuni tumepruun ja asub sageli päikese käes olnud nahal. Kõrgemaid sünnimärke on raske nahanäsast eristada; siin aitab dermatoskoopia. |
| Nakkuslik mollusk | Läikivad vahajad sõlmekesed, mille keskel on lohk, sagedamini lastel ja rühmiti. |
| Melanoom või muu nahavähk | Kiiresti suurenev, veritsev, värvi või kuju muutev, kõva või ebaühtlane moodustis. Sellist moodustist peab alati hindama arst. |
Kas nahanäsasid on vaja eemaldada?
Meditsiiniliselt ei ole. NHS ja healthdirect kinnitavad, et nahanäsasid pole vaja eemaldada, ja mõni neist kukub aja jooksul ise ära. Eemaldamine on mõttekas siis, kui nahanäsa segab. AAD ja NHS toovad välja järgmised olukorrad:
- riided, ehted, turvavöö või raseerija hõõruvad või vigastavad seda pidevalt, nii et see punetab, veritseb või valutab;
- see kasvab silmalaul ja segab nägemist;
- see on äkki valulikuks muutunud;
- see ei meeldi teile välimuse poolest. See on täiesti mõistlik põhjus, kuid sellisel juhul loetakse protseduuri kosmeetiliseks.
On veel üks põhjus: kahtlus diagnoosis. Kui arst ei ole kindel, et tegemist on nahanäsaga, on enne ravi otsustamist vaja täiendavat hindamist või koeproovi. Kui nahanäsa suureneb või lühikese ajaga on tekkinud palju uusi, on esmalt vaja arsti läbivaatust, mitte eemaldamist (NHS).
Mida teeb nahaarst
Diagnoosiks piisab tavaliselt läbivaatusest ja mõnest küsimusest, uuringuid enamasti vaja ei ole (healthdirect). Nahaarst küsib, kui kaua moodustis on olnud, kas see on muutunud ning kas see valutab või veritseb. Läbivaatusel aitab dermatoskoop ehk valgustusega suurendusseade näha moodustise ehitust ja eristada nahanäsast sünnimärke, tüükaid ja seborroilisi keratoose. Kui diagnoos jääb ebaselgeks, võib arst soovitada koeproovi.
Esimeseks sammuks sobib veebikonsultatsioon: iDerma dermatoloog hindab fotode ja kirjelduse põhjal, kas moodustis sarnaneb nahanäsaga, kas seda tasub eemaldada ja kas seda on vaja näidata arstile silmast silma. iDerma pakub ainult veebikonsultatsioone ega eemalda nahanäsasid. Eemaldamine on protseduur, mida tehakse nahaarsti või muu arsti vastuvõtul.
Eestis võib nahaarsti juurde pöörduda saatekirjata, kuid Tervisekassa rahastatud vabu aegu on vähe. Tervisekassa soovitab alustada perearstist, kes saab vajaduse korral konsulteerida nahaarstiga e-konsultatsiooni kaudu.
Kuidas nahanäsasid eemaldatakse
Protseduur tehakse tavaliselt ühe visiidi jooksul ja enamasti pole kordusvisiiti vaja. Meetodi valib arst nahanäsa suuruse, asukoha ja arvu järgi (AAD):
- Lõikamine: arst tuimestab naha, lõikab nahanäsa steriilsete kääride või skalpelliga ära ja peatab veritsuse spetsiaalse lahusega. Sobib suurematele, varrega nahanäsadele.
- Elektrokoagulatsioon: moodustis hävitatakse peenikese nõela kaudu antava elektrivooluga. Tekib koorik ja haav paraneb 1–3 nädalaga.
- Krüoteraapia ehk külmaravi: nahanäsa külmutatakse vedela lämmastikuga, tekib vill või koorik ja koos sellega kukub ka moodustis ära. Tartu Ülikooli Kliinikumi patsiendiinfo nimetab nahanäsasid krüoteraapia sagedaste näidustuste seas. Mõnikord külmutatakse ainult nahanäsa alus ja moodustis lõigatakse seejärel ära.
- Laser: mõnes kliinikus kasutatakse nahanäsade eemaldamiseks laserit.
- Sidumine: arst seob nahanäsa varre niidiga kinni, et moodustis jääks verevarustuseta ja kukuks ära. Kodus seda teha ei tohi, sellest allpool lähemalt.
Enne lõikamist nahk tuimestatakse, teiste meetodite puhul vajaduse korral, peamiselt suuremate moodustiste korral. Kliinikumi patsiendiinfo järgi võib krüoteraapia ajal tunda kerget valu, kuid protseduur on lühike ja tavaliselt tuimestust ei vaja.
Kas nahanäsa eemaldamine on ohutu?
Arsti tehtud protseduur on üldiselt ohutu. Võimalikud, kuid harvad tüsistused on:
- kerge veritsemine ja mööduv punetus;
- põletik, kui haava ei hooldata õigesti;
- väike arm või tumedam laik ehk hüperpigmentatsioon, eriti tumedama nahaga inimestel. NHS-i andmetel on need muutused tavaliselt mööduvad, kuid võivad mõnikord jääda püsivaks;
- krüoteraapia järel harva ka naha värvuse muutused või tuimus.
Eemaldatud nahanäsa samasse kohta tavaliselt tagasi ei kasva. Mujale võib aga tekkida uusi, sest neid soodustavad tegurid jäävad alles. Tervislik kehakaal vähendab nende tekkimise tõenäosust (healthdirect).
Miks ei tohi nahanäsa ise eemaldada
NHS hoiatab, et nahanäsa ei tohi ise eemaldada, kui arst pole seda soovitanud: ohtudeks on põletik, veritsus ja armid. Healthdirecti andmetel ei ole internetis müüdavad eemaldamiskomplektid heaks kiidetud ja võivad põhjustada raskeid nahakahjustusi. AAD lisab, et USA järelevalveasutus FDA ei ole ühtegi kodust eemaldamisvahendit heaks kiitnud ja hoiatab nende kasutamise eest. Täpsemalt:
- Ärge siduge niidiga ega lõigake ära. Ilma steriilsete tingimuste ja tuimestuseta võib see lõppeda põletiku, tugeva veritsuse või armiga.
- Ärge kasutage tüükavahendeid. Tüükad on kõvad, nahanäsad pehmed, seetõttu võib tüükavahend kahjustada ümbritsevat nahka ja jätta armi.
- Ärge eemaldage moodustist, mida arst pole hinnanud. Suurim oht on hävitada moodustis, mis polnudki nahanäsa, vaid näiteks nahavähk, ja kaotada võimalus seda uurida.
Hooldus pärast protseduuri
Järgige arsti juhiseid. AAD kirjeldab tavapärast hooldust: eemaldage side, peske haav ettevaatlikult ja pange peale uus side. Pärast krüoteraapiat ei tohi ravitud piirkonda vähemalt nädal aega hõõruda ega koorikuid maha kraapida, sest see võib soodustada põletikku ja armistumist. Koorikud kukuvad ära 1–3 nädalaga (Kliinikum). Kaitske paranevat kohta päikese eest, et see ei tumeneks.
Kui piirkond muutub punaseks, paistetab, valutab üha rohkem või tekib mäda, võtke ühendust protseduuri teinud arsti või perearstiga: need võivad olla põletiku tunnused. Kui haav veritseb, suruge sellele puhta sidemega kindlalt mitu minutit. Kui veritsus ei lakka, pöörduge EMOsse.
Millal pöörduda arsti poole
NHS-i ja AAD järgi peab moodustist hindama arst, kui see:
- suureneb, muudab värvi või kuju;
- on valulik, punetab või veritseb;
- tekkis koos paljude teistega lühikese aja jooksul;
- asub silmalaul ja segab nägemist;
- ei näe välja nagu tüüpiline nahanäsa: on kõva, kare, ebaühtlaste servadega või mitmevärviline.
Healthdirect soovitab näidata arstile iga uut nahamoodustist, sest ainult läbivaatus võimaldab nahavähi välistada. Kui te pole kindel, mis nahal kasvab, saatke foto iDerma dermatoloogile. Veebikonsultatsioonil saate teada, kas moodustis sarnaneb nahanäsaga, kas seda tasub eemaldada ja kas seda on vaja arstile silmast silma näidata. Vastuse saate tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul).
Foto: Davidwidlund, CC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons.
Foto: Xheedv, CC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons.






