NahahaigusedSõlmeline erüteem: põhjused, sümptomid, kestus ja ravi

Sõlmeline erüteem: põhjused, sümptomid, kestus ja ravi

Valulikud punased nahaalused sõlmed mõlemal säärel, iseloomulikud nodoossele erüteemile.

Sõlmeline erüteem (ladina keeles erythema nodosum) on nahaaluse rasvkoe põletik. See avaldub hellade, punaste ja ebaselgete servadega sõlmedena, kõige sagedamini mõlema sääre esipinnal (DermNet, BAD). Nahaaluse rasvkoe põletikke nimetatakse pannikuliidiks ja sõlmeline erüteem on selle kõige levinum vorm. Põletik paikneb rasvkoe sagaraid eraldavates vaheseintes, mitte nahas endas. Seepärast asuvad sõlmed sügaval ja neid on sageli lihtsam kombata kui näha (AFP).

Sõlmed taanduvad mõne nädalaga iseenesest ega jäta armi (NHS, BAD). Mõnel inimesel on need aga esimene märk mõnest muust haigusest, näiteks sarkoidoosist, tuberkuloosist või põletikulisest soolehaigusest. Seetõttu peaks arst alati otsima ka põhjust (NHS, AFP). Sõlmeline erüteem ei ole pärilik (BAD).

Kellel see tekib?

Sõlmeline erüteem võib tekkida igas vanuses, kuid kõige sagedamini haigestuvad 25–40-aastased naised (DermNet, BAD). Täiskasvanutel esineb seda naistel kolm kuni kuus korda sagedamini kui meestel; enne puberteeti haigestuvad poisid ja tüdrukud sama sageli (DermNet, AFP). Haigestumus on hinnanguliselt 1–5 juhtu 100 000 inimese kohta (AFP).

Sümptomid: kuidas sõlmeline erüteem välja näeb ja milliseid kaebusi põhjustab

Peamine tunnus on nahaalused sõlmed, kuid paljud inimesed tunnevad end juba enne nende tekkimist halvasti.

Enne sõlmede tekkimist

Sõlmede tekkele eelnevad või kaasnevad sageli gripilaadsed sümptomid, mõnikord juba üks kuni kolm nädalat varem: palavik, väsimus, köha ning valutavad või paistes liigesed, eelkõige põlved, pahkluud ja randmed (NHS, BAD). Umbes pooltel haigetest on pahkluud paistes ja valulikud ning see võib kesta mitu nädalat (DermNet).

Sõlmed

  • Asukoht: säärte esipind ja pahkluude ümbrus, tavaliselt mõlemal jalal korraga. Harvem reied, käsivarred või kael (BAD), nägu väga harva (DermNet).
  • Katsudes: kõvad, siledad, naha pinnast kõrgemad, valulikud ja vajutamisel väga hellad. Nahk nende kohal on soe (BAD, DermNet).
  • Suurus ja servad: tavaliselt 2–6 cm läbimõõduga (BAD). Servad on hägused, sest sõlm asub sügaval rasvkoes (AFP).
  • Värvus: alguses erk- kuni tumepunane (DermNet). Tumedal nahal võivad laigud olla ümbritsevast nahast lihtsalt tumedamad (NHS).
  • Muutumine: kuni kuue nädala jooksul võib tekkida uusi sõlmi, samal ajal kui vanemad muutuvad lillakaks, seejärel pruuniks või kollakasroheliseks nagu sinikas (AFP).
  • Mida ei esine: sõlmed ei haavandu ega jäta arme (DermNet, BAD).

Sõlmeline erüteem mõlemal säärel: mitu punast, valulikku sõlme ja laiku põlvest pahkluuni

Sõlmeline erüteem lähivaates: üks kõrgenev, punane ja läikiv sõlm säärel

Mida lehe fotod näitavad

Esimesel fotol on mitu punast, valulikku sõlme mõlemal säärel. Teisel fotol on üks sõlm lähedalt: punane, veidi kõrgenenud ja hägusa servaga. Kolmas foto allpool näitab paranemisfaasi, kus sõlmed muutuvad lillakaks ja sinika moodi. Kui punetus on ainult ühel jalal, kuum ja levib, pöörduge arsti poole samal päeval. Ühepoolne punetus ja haavandunud sõlmed on sõlmelise erüteemi puhul ebatavalised (vt tabelit allpool).

Kui kaua sõlmeline erüteem kestab?

Üks sõlm püsib umbes kaks nädalat ja uusi võib tekkida kuni kuue nädala jooksul (AFP). Enamikul inimestel kaovad sõlmed kolme kuni kaheksa nädalaga ja nahk paraneb armideta (NHS, BAD). Liigesevalu ja pahkluude turse võivad kesta veel mitu nädalat pärast sõlmede kadumist (NHS, BAD).

Umbes kolmandikul haigetest sõlmeline erüteem kordub ja mõnel muutub see krooniliseks, ägenedes ja taandudes kuue kuu või harva isegi aastate jooksul (DermNet, BAD). Kroonilisi ja rändavaid vorme kirjeldatakse sama haiguse variantidena: sõlmed võivad algul tekkida ühele jalale ja laieneda servade suunas või liituda suuremateks naastudeks. Neid vorme esineb harva (AFP).

Sõlmeline erüteem hilisemas staadiumis: violetsed, sinikat meenutavad laigud säärel

Põhjused: millele organism reageerib

Sõlmeline erüteem on organismi reaktsioon mõnele vallandajale. Arvatakse, et see on rasvkoe hilistüüpi ülitundlikkusreaktsioon mõnele mujal organismis olevale vallandajale (AFP). Kuni 55%-l inimestest vallandajat ei leitagi (DermNet, AFP). Kui see leitakse, on see enamasti üks järgmistest.

  • Streptokokiline kurgupõletik. Kõige sagedasem tuvastatav põhjus: kuni 44% täiskasvanute ja 48% laste juhtudest. Sõlmed tekivad tavaliselt kaks kuni kolm nädalat pärast kurguvalu (AFP).
  • Sarkoidoos. Haigus, mille korral kopsudes, lümfisõlmedes ja nahas tekivad väikesed põletikulise koe kogumid. See on põhjuseks 11–25% juhtudest (AFP). Rindkere röntgenülesvõttel võivad paista suurenenud lümfisõlmed (DermNet).
  • Teatud preparaadid (3–10%). Kõige sagedamini nimetatakse rasestumisvastaseid tablette ja mõningaid antibiootikume (DermNet, NHS, BAD).
  • Rasedus (2–5%). Sõlmeline erüteem võib mõnikord alata raseduse ajal (AFP, DermNet).
  • Põletikuline soolehaigus (1–4%). Crohni tõbi ja haavandiline koliit. Kui soolehaigus on hästi kontrolli all, võib see ära hoida uusi sõlmelise erüteemi episoode (AFP, NHS).
  • Muud infektsioonid. Tuberkuloos, mükoplasma põhjustatud hingamisteede infektsioon, salmonella, kampülobakteri või jersiinia põhjustatud sooleinfektsioon, klamüüdia ja sügavad seeninfektsioonid (DermNet, BAD, MedlinePlus).
  • Harva (alla 1%). Lümfoom ja teised vähkkasvajad ning viirusinfektsioonid, näiteks B-hepatiit või HIV (AFP, MedlinePlus).
  • Behçeti tõbi. Eraldi tuntud seos: kuni pooltel Behçeti tõvega inimestel tekib sõlmeline erüteem (AFP).

Kas stress võib sõlmelist erüteemi põhjustada?

Stressi ei ole dokumenteeritud vallandajate hulgas. Teadaolevad vallandajad on infektsioonid, mõned preparaadid, rasedus ja põletikulised haigused (DermNet, NHS, BAD). Kui sõlmed tekkisid stressirohkel ajal, rääkige arstile siiski ka hiljutisest kurguvalust või mõnest uuest preparaadist.

Kas see on autoimmuunhaigus?

Sõlmelist erüteemi peetakse hilistüüpi ülitundlikkusreaktsiooniks (AFP). See kaasneb sageli immuunsüsteemiga seotud haigustega, nagu põletikuline soolehaigus, sarkoidoos ja Behçeti tõbi, kuid seda ennast ei loeta autoimmuunhaiguseks.

Mis see veel võib olla? Sarnased muutused säärtel

Valulikel punastel sõlmedel jalgadel on mitu võimalikku põhjust ja mõni neist vajab kiiret ravi. Kasutage tabelit arstiga vestluseks valmistumisel, mitte enesediagnoosiks.

SeisundKuidas see erineb sõlmelisest erüteemist
Tselluliit või roos (naha ja nahaaluskoe bakteriaalne põletik)Üks kuum, valulik, paistes ja leviv piirkond, tavaliselt ühel jalal, sageli palavikuga. Vajab ravi samal päeval (NHS). Mõlema jala punetus viitab sagedamini millelegi muule (DermNet, tselluliit).
Pindmine tromboflebiitTromb ja põletik naha all asuvas veenis: punetus ja hellus piki veeni kulgu, mitte ümarad sõlmed. Riski suurendavad veenilaiendid, rasedus ja rasestumisvastased tabletid (DermNet, pindmine tromboflebiit).
SüvaveenitromboosKogu sääre või reie tuikav valu ja turse ühel jalal, nahk punane või tumedam. Vajab abi samal päeval. Kui lisaks on hingeldus või valu rinnus, helistage 112 (NHS).
LipodermatoskleroosSäärte rasvkoe kõvastumine kroonilise venoosse puudulikkuse tõttu, tavaliselt mõlemal jalal. Äge faas võib meenutada tselluliiti. Sageli koos veenilaienditega (DermNet, lipodermatoskleroos).
Nodulaarne vaskuliitSõlmed pigem säärte tagaküljel, mitte esipinnal. Arenevad aeglaselt ja võivad haavanduda, mõnikord seotud tuberkuloosiga (DermNet, nodulaarne vaskuliit).
Pernio (külmetusest tekkinud turselised punakad laigud)Hellad või sügelevad muhud varvastel, sõrmedel või muudes külmaga kokku puutunud kohtades pärast niisket külma ilma (DermNet, pernio).
PutukahammustusVäike paistes muhk valu ja sügelusega hammustuse kohas, mõnikord mitu koos.
Sinikas või hematoomNaha alla kogunenud veri pärast vigastust. Tekib löögi kohale, mitte mõlemale säärele korraga.
Naha sarkoidoosHellad punakaspruunid või lillad muhud säärtel ja kätel, millega võivad kaasneda kopsunähud. Sarkoidoos võib ka ise vallandada sõlmelise erüteemi, nii et need kaks kattuvad (NHS sarkoidoos, DermNet).
Luupuse pannikuliitSügavad põletikulised sõlmed luupuse korral. Erinevalt sõlmelisest erüteemist paranevad armiga (DermNet, luupus).
Multiformne erüteemSümmeetrilised märklauda meenutavad ringidega laigud labakätel, jalalabadel ja käsivartel, tavaliselt pärast huuleherpest, mitte sügavad sõlmed säärtel (DermNet, multiformne erüteem).
PuukborrelioosPuugihammustuse ümber laienev ümar või ovaalne lööve, sageli tumedama või heledama keskosaga. Tavaliselt ei ole kuum ega sügele (NHS, puukborrelioos).

Kui sügavad sõlmed ei ole jalgadel, haavanduvad või kestavad üle kaheksa nädala, mõtleb dermatoloog pannikuliidi harvematele vormidele. Nende eristamiseks võetakse koeproov (DermNet).

Millal pöörduda arsti poole

Kuna vallandaja võib olla olulisem kui sõlmed ise, on mõistlik lasta end vähemalt korra arstil läbi vaadata (AFP). Pöörduge perearsti poole, kui sõlmed segavad igapäevaelu, kui uusi sõlmi või laike tekib järjest juurde või kui need ei ole kaheksa nädalaga kadunud (NHS). Väljaspool perearsti tööaega saate nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (Terviseportaal).

Pöörduge arsti poole samal päeval või minge erakorralise meditsiini osakonda (EMO), kui:

  • üks nahapiirkond on kuum, valulik, paistes ja levib, eriti koos palavikuga: nii avaldub tselluliit (NHS);
  • kogu üks jalg on paistes ja säär või reis valutab tuikavalt: see võib olla süvaveenitromboos (NHS).

Helistage 112, kui jala valu ja tursega kaasneb hingeldus või valu rinnus (NHS).

Rääkige arstile juba esimesel visiidil, kui teil on mõni järgmistest, sest need viitavad põhjusele, mis vajab omaette ravi: üle kolme nädala kestev köha, öine higistamine või seletamatu kaalulangus; kõhulahtisus vere või limaga ja kõhuvalu; õhupuudus; korduvad haavandid suus või suguelunditel; hiljutine kurguvalu, hingamisteede infektsioon või uus preparaat (NHS, BAD).

Kuidas sõlmelist erüteemi diagnoositakse

Arst tunneb sõlmelise erüteemi tavaliselt ära ümarate hellade sõlmede ja nende tüüpilise asukoha järgi (BAD, NHS). Uuringud on peamiselt vallandaja leidmiseks. Sõltuvalt haigusloost võivad need olla järgmised (DermNet, AFP):

  • Vereanalüüsid: hemogramm ja põletikunäitajad (CRP, SR), mis on lööbe ajal sageli tõusnud (AFP).
  • Streptokoki uuringud: kurgukaabe ja streptokoki antikehade vereanalüüs (ASO), mida korratakse nelja nädala jooksul, sest sõlmed tekivad kaks kuni kolm nädalat pärast kurguvalu (DermNet, AFP).
  • Rindkere röntgenülesvõte: sarkoidoosi või tuberkuloosi otsimiseks (DermNet, MedlinePlus).
  • Tuberkuloositest: tuberkuliini nahatest (Mantoux) või interferoon-gamma vabanemise test (IGRA), sõltuvalt riskist (DermNet, AFP).
  • Väljaheite uuringud: kui on olnud kõhulahtisus või kõhuvalu, sooleinfektsiooni otsimiseks. Põletikulise soolehaiguse kahtlusel suunab arst teid vastavatele uuringutele (DermNet).
  • Muud uuringud vajaduse järgi: viirusinfektsioonide analüüsid (DermNet) ja muud vereanalüüsid.

Kas on vaja koeproovi?

Tavaliselt ei ole. Koeproov võetakse siis, kui diagnoos on kahtlane või kui eespool kirjeldatud ebatüüpilised tunnused viitavad mõnele teisele pannikuliidi vormile (BAD, DermNet). Kuna põletik on sügaval rasvkoes, soovitatakse võtta sügav lõikeproov, sest väike stantsbiopsia võib põletikukoldest mööda minna (AFP). Proov võetakse paikse tuimestusega ja selles on näha rasvkoe sagarate vaheseinte põletik ilma veresoonte põletikuta (DermNet).

Ravi

Ravil on kaks osa: kaebuste leevendamine seni, kuni sõlmed taanduvad, ja vallandaja ravi (BAD, NHS, DermNet).

Mida saate ise teha

  • Puhake, jalad padjal kõrgemal, ja vältige pikka seismist, kõndimist ja jooksmist, kuni sõlmed on tuhmunud (NHS, BAD).
  • Pange valulikele kohtadele jahe niiske kompress, näiteks märg lapp (NHS, BAD).
  • Toetavad sidemed või kompressioonsukad leevendavad jalgade valu. Küsige arstilt, millised teile sobivad (NHS, DermNet).
  • Valu ja turset leevendavad põletikuvastased valuvaigistid (BAD, AFP). Harva võivad need ise sõlmi vallandada, seega öelge arstile, kui sõlmed tekkisid pärast sellise valuvaigisti kasutamise alustamist (DermNet). Crohni tõve või haavandilise koliidi korral arutage valuvaigisti valikut enne arstiga (NHS). Sama kehtib raseduse ajal ja lapse puhul.

Mida arst võib soovitada

  • Vallandaja ravi. Bakteriaalse infektsiooni, näiteks streptokokilise kurgupõletiku korral antibiootikumikuur. Tuberkuloosi, sarkoidoosi või põletikulise soolehaiguse diagnoosimisel selle haiguse ravi (NHS, BAD).
  • Kasutatavate preparaatide ülevaatus. Kui vallandajaks kahtlustatakse rasestumisvastaseid tablette või antibiootikumi, võib arst soovitada nende kasutamise lõpetamist või asendamist. Ärge lõpetage arsti määratud ravi omal käel (NHS).
  • Tugevam põletikuvastane ravi. Seda kasutatakse pikaleveninud või sageli korduva sõlmelise erüteemi korral ja alles pärast seda, kui infektsioon ja muud tõsised põhjused on välistatud, sest see võib varjatud infektsiooni süvendada (NHS, BAD, DermNet). Sobiva ravi valib dermatoloog uuringutulemuste põhjal.

Sõlmeline erüteem raseduse ajal ja rasestumisvastaste tablettide kasutamisel

Rasedus on põhjuseks 2–5% juhtudest ja rasestumisvastased tabletid on tuntud vallandaja (AFP, DermNet, BAD). Rääkige sõlmedest oma ämmaemandale või perearstile, et tavapärased uuringud teiste vallandajate leidmiseks tehtaks ikkagi ära. Raseduse ajal arutage iga valuvaigisti kasutamist enne arsti või ämmaemandaga (NHS). Kui tõenäoline vallandaja on rasestumisvastane tablett, saab arst teiega arutada teisi rasestumisvastaseid meetodeid. Ärge lõpetage tablettide kasutamist enne, kui uus lahendus on paigas (NHS).

Sõlmeline erüteem lastel

Lastel tekivad samasugused hellad sõlmed säärtel ja peaaegu pooltel juhtudel on vallandajaks streptokokiline kurgupõletik (AFP, BAD). Enne puberteeti haigestuvad poisid ja tüdrukud võrdselt (DermNet). Tavaliselt võetakse kurgukaabe ja/või tehakse streptokoki antikehade analüüs, ka lapsel (AFP). Sõlmed paranevad armideta (BAD).

Prognoos

Sõlmeline erüteem kulgeb enamasti soodsalt: sõlmed kaovad nädalatega, ei jäta armi ning on küll ebamugavad, kuid enamasti mitte ohtlikud (DermNet, MedlinePlus). Prognoosi määrab eelkõige vallandaja, mis võib vajada omaette ravi. Haigus kordub umbes ühel patsiendil kolmest (DermNet, BAD).

Dermatoloogi veebikonsultatsioon

Kui teil on säärtel valulikud punased sõlmed ja soovite teada, kas need sarnanevad sõlmelise erüteemiga, võite saata fotod iDerma dermatoloogile. Tehke selged fotod mõlemast jalast, üks eemalt ja üks lähedalt (kuidas vormi täita), ning kirjeldage, millal sõlmed tekkisid, kas eelnevatel nädalatel oli kurguvalu, köha, kõhulahtisus või uus preparaat ja kas olete rase. Dermatoloog vastab tavaliselt 24 tunni jooksul (nädalavahetusel 48 tunni jooksul). Ta ütleb, kas pilt sobib sõlmelise erüteemiga või mõne sarnase seisundiga, milliseid eespool nimetatud uuringuid tasub perearstiga arutada ja kas fotodel või kirjelduses on midagi, mis vajab samal päeval arsti läbivaatust. Vereanalüüsid, röntgenülesvõte ja koeproov tehakse perearsti või kohaliku raviasutuse kaudu, veebikonsultatsioon neid ei asenda. Vaadake, kuidas iDerma veebikonsultatsioon toimib.

Mida teha kohe

  1. Kontrollige kõigepealt kiiret abi vajavaid tunnuseid: üks kuum, leviv ja paistes piirkond või kogu jala turse koos tuikava valuga. Kui kumbki neist esineb, pöörduge arsti poole samal päeval; hingelduse või rinnavalu korral helistage 112 (NHS).
  2. Pange kirja sõlmedele eelnenud kaks kuni kolm nädalat: kurguvalu, köha, kõhulahtisus, palavik, uued preparaadid, uus rasestumisvastane vahend, võimalik rasedus (AFP, BAD).
  3. Puhake, jalad kõrgemal, kasutage jahedat kompressi ja küsige arstilt sobivate kompressioonsukkade ja valuvaigisti kohta (NHS, BAD).
  4. Laske perearstil või dermatoloogil vallandajat uurida ka siis, kui sõlmed juba tuhmuvad: põhihaiguse ravi on kõige olulisem samm (AFP).
  5. Pöörduge uuesti arsti poole, kui sõlmed ei ole kaheksa nädalaga kadunud, tekivad järjest uuesti, haavanduvad või ilmuvad mujale kui jalgadele (NHS, DermNet).

Foto: James Heilman, MD, CC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons.

Foto: Biswarup Ganguly, CC BY 3.0, via Wikimedia Commons.

Foto: Medicalpal, CC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons.

Korduma kippuvad küsimused

Kas sõlmeline erüteem on nakkav?
Ei. Sõlmeline erüteem on nahaaluse rasvkoe ülitundlikkusreaktsioon, mitte naha infektsioon, seega sõlmedest endist ei saa nakatuda (AFP, DermNet). Kui reaktsiooni vallandas kurgupõletik, küsige arstilt, kas see võib veel nakkav olla. Sõlmeline erüteem ei ole ka pärilik (BAD).
Kas sõlmeline erüteem on ohtlik?
Sõlmed ise ei ole ohtlikud: need kaovad nädalatega ega jäta armi (MedlinePlus, DermNet). Oluline on vallandaja. Sõlmeline erüteem võib olla esimene märk näiteks sarkoidoosist, tuberkuloosist või põletikulisest soolehaigusest, seepärast otsib arst põhjust tavaliselt vereanalüüside, kurgukaabe ja rindkere röntgenülesvõttega (NHS, AFP).
Kas sõlmed jätavad armi või jälgi?
Ei. Sõlmed tuhmuvad sinika moodi lillakaks, pruuniks või kollakasroheliseks ja kaovad seejärel armideta. Need ei avane haavanditeks (DermNet, BAD). Kui sõlm haavandub, on põhjus tõenäoliselt muu ja seda peab nägema arst.
Kas sõlmelise erüteemiga võib palju kõndida, trenni teha ja tööl käia?
Seni kuni sõlmed on aktiivsed, vältige pikka seismist, kõndimist ja jooksmist ning puhake, jalad kõrgemal (NHS, BAD). Toetavad sidemed või kompressioonsukad leevendavad valu. Millal tavapärase koormuse juurde naasta, arutage oma arstiga.
Kas sõlmeline erüteem tähendab vähki?
Väga harva. Lümfoom ja teised vähkkasvajad on põhjuseks alla 1% juhtudest, palju harvem kui infektsioonid, sarkoidoos, rasestumisvastased tabletid, rasedus ja soolehaigused (AFP). Rääkige arstile seletamatust kaalulangusest, öisest higistamisest või üle kolme nädala kestvast köhast, sest need vajavad eraldi uurimist (NHS).
Kuidas eristada sõlmelist erüteemi tselluliidist?
Tselluliit (roos) on tavaliselt üks kuum, valulik, paistes ja leviv piirkond ühel jalal, sageli koos palavikuga, ning vajab ravi samal päeval (NHS). Sõlmeline erüteem tekitab mõlemale säärele mitu eraldi hellat sõlme, mis ei sulandu üheks levivaks alaks ja tuhmuvad nädalate jooksul nagu sinikad (BAD, DermNet). Kui punetus on ühel jalal ja levib, pöörduge arsti poole samal päeval.
Kas sõlmeline erüteem võib korduda?
Jah, umbes kolmandikul haigetest (DermNet, BAD). Kõige olulisem on leida ja ravida põhihaigus. Näiteks võib haavandilise koliidi hea kontroll ära hoida uusi episoode (AFP).
Ikka veel ebakindel?

Dermatoloog koostab plaani just teie naha jaoks.

Mitte järjekordne apteegikreem — sertifitseeritud spetsialisti diagnoos ja isiklik raviplaan 24 tunni jooksul.

Alusta konsultatsiooni
Isiklik raviplaan
24 t
Diagnoos
Raviplaan
Retseptid
iDerma
Sertifitseeritud dermatoloog

Artikli autor

Anna Tunkeviča

Meditsiinilist sisu vaatas üle

Andra Šukienė(Dermatoloog)

Meie teised artiklid

Paistes ja punetav alahuul põletikutunnustega, glandulaarse heiliidi pilt.

Glandulaarne heilitis: sümptomid, põhjused ja ravi

Glandulaarne heilitis on haruldane põletikuline seisund, mis mõjutab peamiselt alahuult, põhjustades turset, kuivust ja ebamugavust.
Heledad depigmenteerunud laigud naise kaelal ja rinnal, iseloomulikud vitiliigole.

Vitiligo – miks tekivad valged laigud nahal ja kuidas neid ravida

Vitiliigo on krooniline mittenakkav nahahaigus, mis tekitab valgeid laike nahal. Loe, miks vitiliigo tekib, kuidas seda diagnoositakse ja ravitakse.
Põletikuline akne punaste löövetega naise näol, kaelal ja ülarinnal.

Akne – mis see on?

Akne ehk vinnid on levinud põletikuline nahahaigus. Loe, miks akne tekib, millised on sümptomid ja kuidas seda tõhusalt ravida. Küsi nõu dermatoloogilt.
Pruunikad pigmendilaigud põse nahal, mis viitavad näonaha hüperpigmentatsioonile.

Hüperpigmentatsioon – põhjused, liigid ja kaasaegsed ravimeetodid

Hüperpigmentatsioon on levinud nahaprobleem, mis põhjustab tumedaid laike nahal. Loe, miks see tekib, millised on peamised liigid ja kuidas seda tõhusalt ravida.