Miks teie juuksed välja langevad?

Kõige sagedasemad põhjused, mille me kliinikus tuvastame.

Geneetika

1. Geneetika

  • Androgeenne alopeetsia
  • Pärilikud juukseprobleemid
title.stress

2. title.stress

  • Emotsionaalne kurnatus
  • Hormoonide tasakaalutus
  • Telogeenne juuste väljalangemine
Toitainete puudus

3. Toitainete puudus

  • D-vitamiini, raua või tsingi puudus
  • Halb toitumine
  • Ranged dieedid

Kaasaegne juuste ravi

Kolm lihtsat sammu terve nahani

Kasulik teave

Loe edasi

Vastused sagedastele küsimustele ja põhjalikum pilk juuste tervisele

Täiskasvanu peanahka katab ligikaudu 100 000–150 000 juuksekarva. Iga päev kaotame umbes 100 juuksekarva, mis peagi asenduvad uutega. Juuksed kasvavad keskmiselt 1 cm kuus ning nende kasvu ja väljalangemise kiirust mõjutavad meie eluviis, kahjulikud harjumused, toitumine, stressitase, mitmesugused haigused ja geneetika. Üks levinumaid juukseprobleeme on suurenenud juuste väljalangemine. Arstid nimetavad juuste väljalangemist alopeetsiaks ja jagavad selle mitmeks tüübiks. Meeste juuste väljalangemise kõige sagedasem põhjus on androgeenne alopeetsia. See on geneetiliselt määratud juuste väljalangemine, mis avaldub vanemas eas, kuid mõnel juhul võib alata juba 15–20 aasta vanuselt. Androgeenset alopeetsiat esineb ka naistel, kuid harvem: tavaliselt umbes 20–30 aasta vanuselt või menopausi alguses. Androgeenne juuste väljalangemine on geneetiliselt määratud ega mõjuta tavaliselt üldist tervist. Hõrenevad juuksed mõjutavad aga sageli negatiivselt inimese psühholoogilist seisundit, võivad kahjustada enesekindlust ja tekitada komplekse. See võib mõjutada sotsiaalset, romantilist ja isegi tööelu. Inimene võib oma seisundit häbeneda, suhtlemist vältida ja muutuda sotsiaalselt vähem aktiivseks. Teine sage juuste väljalangemise põhjus on telogeenne juuste väljalangemine. Selle põhjustavad suur emotsionaalne stress, rasked psühholoogilised traumad, operatsioonid, läbipõetud gripp või muu haigus. Naistel esineb seda tüüpi juuste väljalangemist ka pärast sünnitust. Sel juhul põhjustab juuste väljalangemist organismi biokeemilise tasakaalu muutus – stressihormoonide taseme märkimisväärne tõus. Kui organism kogeb suurt stressi, suunab see vereringe kõige olulisematesse elutähtsatesse organitesse ning juuksed ja nahk kannatavad, sest neid varustatakse halvemini hapniku ja vajalike ainetega. Juuste väljalangemist võib põhjustada ka vitamiinide ja mineraalainete puudus. Ebaratsionaalsete dieetide puhul ilmneb tervisekahju sageli esmalt just juuste seisundi halvenemises. Juuste väljalangemine võib tähendada ka seda, et organismis on pikaajaline puudus mõnest elutähtsast ainest, näiteks rauast, D-vitamiinist, magneesiumist, tsingist või seleenist.

Meie spetsialistid

Iga esitatud juhtumit hindavad ainult kogenud, litsentseeritud dermatoloogid - individuaalselt ja vastutustundlikult.